5.2. SOOIDENTITEEDI KÜSIMUSTE EIRAMINE

5.2.1. SISSEJUHATUS

WHO (2022) kirjeldab sugu kui midagi, mis viitab naiste, meeste, tüdrukute ja poiste omadustele. See hõlmab norme, käitumist ja rolle, mis on seotud naiseks, meheks, tüdrukuks või poisiks olemisega. Kõik need omadused on sotsiaalselt konstrueeritud, mis tähendab, et need võivad eri kultuuride vahel ja eri geograafilistes asukohtades erineda ning need võivad ka ajas muutuda. Siiski ei tähenda sugu ainult mehi ja naisi, vaid on pigem esindatud spektrina, mis on täis erinevaid võimalusi, nagu intersugu, a-sugu, mittebinaarne jne. Oma sooidentiteedi nagu ka oma seksuaalsuse avastamine on protsess.

5.2.2. TEEMA ARENDUS

Lähtepunktina võib kasutada joonisel 2 kujutatud Gender Flying Unicorn-i. See joonis võtab kokku erinevused bioloogilise soo, sotsiaalse soo ja külgetõmbe jne vahel.

Joonis 5. Gender Flying Unicorn
Trans Student Educational Resources (TSER), 2015 & PhD. Erica Jayne Friedman

Soolisest identiteedist rääkides on vaja selgitada mõningaid termineid, mis on sageli isiku identiteediga seotud. Nendeks mõisteteks on sooidentiteet, sooline eneseväljendus ja sünnil määratud sugu. Kuigi need kolm terminit võivad mõnel juhul olla omavahel seotud (näiteks võib inimesel, kes määrati sünnihetkel naissoost isikuks, olla naiselik sooväljendus – rõivaste, soengu jne valik), aga on juhtumeid, kus seda seost ei ole (näiteks isik, kes määrati sünnihetkel meessoost isikuks, võib end identifitseerida mittebinaarse isikuna ja tal on naiselik sooväljendus). Meie ühiskonnas laialt levinud heteronormatiivse mentaliteedi tõttu harjusid enamik inimesi sooliselt binaarse – meessoost ja naissoost – eeldusega, et sünnil määratud sugu peaks vastama kõnealuse isiku sooidentiteedile ja -väljendusele. Selleks, et seda lahti harutada ja meid ümbritseva mitmekesisuse suhtes tähelepanelik olla, peame mõned neist terminitest selgeks tegema.

5.2.2.1. Mis on sotsiaalse soo ja bioloogilise soo vahe?

Bioloogiline sugu viitab meditsiinilistele aspektidele, mis puudutavad mehelikkust ja naiselikkust. Kui inimesed sünnivad, määratakse neile sugu lähtuvalt enamasti vaid nende genitaalidest. Intersooline inimene on sündinud kehaga, mille sugukromosoomid, hormoonitasemed või muud füüsilised asjaolud ei vasta bioloogilise naise või mehe normidele. Intersoolisus võib olla tuvastatav sünnil, aga võib ka selguda vanemas eas. Kui see ei tekita inimesele vaevusi, siis ei vaja see meditsiinilist sekkumist. Üks suurimaid probleeme on see, et intersoolisi lapsi opereeritakse ilma nende nõusolekuta, mis võib hilisemas elus neile keha- või identiteediprobleeme tekitada.

5.2.2.2. Sooline identiteet

Sugu, mis on isikule sünnil määratud, ei vasta tingimata sellele, millise sooga see isik samastub. Isiklikku kuuluvustunnet ühte (või mitte ühtegi) sookategooriasse nimetatakse selle isiku sooliseks identiteediks. Inimene, kes on sünnihetkel määratud naiseks, võib näiteks tunda, et ta on mees või mittebinaarne. (Psych Control, 2022).

Kui isik samastub sünnil määratud sooga, loetakse ta cis-sooliseks. Kui isikule määratud sugu ei sobi kokku tema sooidentiteediga, loetakse ta transsooliseks. On palju erinevaid vorme ja viise, kuidas inimesed ennast määratlevad ja seda tuleks inimestega töötamisel alati arvesse võtta.

Kuigi inimene võib ennast määratleda mehe, naise või muu sooga, võivad nad ka nende vahel vabalt liikuda. Me nimetame seda soovoolavuseks. Soovoolav inimene samastub rohkemate sugupooltega ja liigub nende vahel, sest ta ei tunne, et ta võiks täielikult sobituda ühe sooga.

Isik, kes ei tunne, et ta kuulub mõnda neist kategooriatest, võib end määratleda kui mittebinaarne – inimene, kes ei määratle oma sooidentiteeti binaarse soosüsteemi järgi. Selline sooidentiteet võib olla nt naise ja mehe vahel, mõlemad korraga, sootu, muutuv või koosneda mitmest soost. Mittebinaarne inimene võib end nimetada ka transsooliseks, kuna tema sünnil määratud sugu ei kattu tema sooidentiteediga.

Nii sünnil määratud sugu kui ka sotsiaalne sugu on spektris esindatud. Inimesed võivad olla või tunda end rohkem või vähem naiseliku või mehelikuna ja võivad seda ka mitmel viisil väljendada.

Oma isikliku soo ja/või seksuaalse identiteedi tundma õppimine võib olla pikk protsess, mis nõuab eneseteadvust, tagasi hoidmist ja aktsepteerimist. See on seotud erinevate võimaluste uurimisega ja kogukonna leidmisega, kes võib isikut selle teekonna ajal toetada. See võib hõlmata ka isikliku identiteedi jagamist sõprade ja perega, muutes selle tundlikuks protsessiks, mis asetab jagava/avastava isiku haavatavasse olukorda.

Soolise identiteedi kohta saate lähemalt lugeda teemast 2.1

5.2.2.3. Sooline eneseväljendus

Sooline eneseväljendus viitab sellele, kuidas inimesed end rõivaste, meigi, soengu jne kaudu väljendavad. Ühiskonnad on läbi ajaloo sidunud teatud riietumist, soengut või aksessuaaride kandmise viise konkreetse sooga. Näiteks on jumestus või paljude ehete kandmine seotud naistega, lühikesed juuksed on seotud meestega. Tänapäeval seavad inimesed neid standardeid üha enam kahtluse alla, normaliseerides erinevat liiki soolist eneseväljendust. Kõige levinum näide oleks see, kui keegi, kes identifitseerib end mehena, kannaks kleiti või meiki, sest nende sooline eneseväljendus ei pea olema seotud nende sooidentiteediga.

Soolise eneseväljenduse kohta saate lähemalt lugeda teemast 2.2

5.2.2.4. Soorollid

Soo oluline komponent on rollid, mida ühiskond nendega seostab. Pikka aega peeti hoolitsemist (koristamine, toiduvalmistamine, laste või eakate eest hoolitsemine jne) „naise tööks‟ ja mehed pidid vastutama raha majja toomise eest. Kuigi need arusaamad muutuvad, on soorollid meie ühiskonnas ja meis endis sügavalt juurdunud ning oluline on olla teadlik ootustest ja erinevatest rollidest, mida me inimestele omistame (näiteks ülesannete delegeerimisel).

Olles tundlik oma isiklike sooliste ootuste suhtes ning andes inimestega töötades kõigile ühesugused ülesanded ja kohustused on vaid mõningad asjad, mis aitavad meil soorollide küsimustes orienteeruda. Nii saavad kõik kõigele kaasa aidata ja ei teki teatud ootust, et konkreetne sugu peab teatud ülesandeid täitma (nt naised peavad süüa tegema). Soorollid on seotud ka sooidentiteediga, arvestades, et kui teil on määratud teatud sooidentiteet, siis eeldatakse, et te täidate ka konkreetset rolli ja esitlete end maailmale konkreetsel viisil. Peale selle, et tegemist on patriarhias juurdunud praktikaga, võib soorollide määramine (mis põhinevad samuti soolisel binaarsusel ja lükkavad automaatselt teised sugupooled tagasi) põhjustada sooidentiteediga seotud probleeme iseendas või inimestes, kellega te töötate.

Soorollide kohta saate rohkem lugeda teemast 9.3.

5.2.2.5. Heteronormatiivsus

Heteronormatiivsus on mõiste, mis kirjeldab heteroseksuaalsust kui normi meie ühiskonnas. See eeldab igaühe heteroseksuaalsust ja soolist binaarsust (mees või naine). Selle eeldusega kaasnevad ka ootused, mis on seotud soolise eneseväljenduse, ülesannete jaotuse, sotsiaalse positsiooniga jne.

Me kipume vaatama maailma heteronormatiivselt. Näiteks on enamikus meie lugudes, filmides, sarjades kujutatud heteroseksuaalset orientatsiooni. Printsid abielluvad printsessidega ja lastel on ema ja isa. Me näeme heteroseksuaalsust kui normi ja heteroseksuaalseid inimesi peetakse „õigeks‟. Noorsootöös peaksime olema selle suhtes tundlikud ja andma endast parima, et kaasata oma töösse kõik, mis ei sobi selle standardiga. On olemas palju muid seksuaalseid orientatsioone ja me peaksime neist kõigist teadlikud olema. Inimesed võivad olla homoseksuaalsed,  biseksuaalsed, kuid ka panseksuaalsed, aseksuaalsed või mis tahes spektri muu seksuaalsusega. Mõned inimesed on romantiliselt huvitatud ühest soost ja füüsiliselt teisest soost.

Lisateavet heteronormatiivsuse kohta saate lugeda teemast 2.3

5.2.2.6. Mis juhtub, kui eirate sooidentiteedi küsimusi?

Paljud aktivistid ja organisatsioonid, kes töötavad soolise mitmekesisuse nähtavaks tegemise nimel, väidavad, et enamik probleeme, millega teistsuguse sooidentiteediga inimesed kokku puutuvad, ei tulene mitte nende identiteedist, vaid pigem probleemidest, mis tekivad sellega kaasnevate sotsiaalsete probleemidega tegelemisel. Nende hulgas on kiusamine (vaimne ja emotsionaalne), depressioon, ärevus ja ainete kuritarvitamine ühed levinumad mõjud, mis on tingitud kellegi sooidentiteedi eiramisest (Psychologist Anywhere Anytime, 2019).

Kui te eirate kellegi sooidentiteeti, siis te ütlete talle, et teda pole olemas. Et, see versioon, mida ta tunneb ja mida ta tahab maailmale esitada, ei ole kehtiv, sest see ei sobi ühte binaarsetest „kastidest‟, mida meile õpetati, ega „kasti‟, mis neile sündides määrati. See viib sageli sotsiaalse kontakti vähendamiseni või isegi isolatsioonini, mis põhineb kogetud sotsiaalsel tõrjutusel.

– 5.2.3. TEEMAGA SEOTUD DISKRIMINEERIMISE OLUKORRAD –

Diskrimineerimise olukord võib kiiresti eskaleeruda. Oletame, et te kavatsete oma lapse koolist ära tuua ja märkate uut klassikaaslast, kes kannab riideid, mida seostatakse naissooga (nagu seelik või kleit), kuid nende keha näeb välja mehelik. Teie laps tuleb teie juurde ja hakkab sellest klassikaaslasest rääkima, ta ütleb, et see inimene on imelik ja segaduses, sest ta ei tea oma sugu. Uus klassikaaslane kuuleb teid ja eemaldub grupist, eelistades jääda üksi isoleeritud ruumi, et mitte kuulda õelaid kommentaare või teiste laste sosistamist.

Sellises olukorras saate oma lapsele selgitada, et sooidentiteet on igaühe jaoks erinev ja et olenemata sellest, kuidas inimene end esitleb või milline sooidentiteet tal on, tuleb teda austada. Te võite selgitada, et erinevuses ei ole midagi halba ja et sellest erinevusest teadmine on oluline, et saaksime neid austada

5.2.4. HEAD PRAKTIKAD

Diskrimineerimisjuhtumid ja sooidentiteedi küsimustega tegelemine võivad olla väga keerulised. Siin on mõned tavad, millest võib abi olla:

5.2.4.1. Harige ennast

Lugege sooLISE identiteedi teemal ja teadvustage endale olemasolevaid erinevaid aspekte, dimensioone ja võimalusi. Parimad allikad on sageli need, mille on loonud inimesed, kes teie analüüsitavat olukorda läbi elavad. Niisiis, kui soovite rohkem teada sooidentiteetide kohta, on soovitatav lugeda artikleid/blogisid/raamatuid, mille on kirjutanud ja kujundanud inimesed, kes ei vasta soolisele binaarsusele. Need võivad olla näiteks queer/mittebinaarsed/a-soolised / sooliselt voolavad inimesed.

Ennast harides aitad ka teisi inimesi harida. Vestluse alustamine, soolise binaarsuse kahtluse alla seadmine või idee, et on ainult teatud sooidentiteedid, mis on „kehtivad‟ ja et inimesed peavad sobima konkreetse sooga, on vaid mõned asjad, mis aitavad probleemi nähtavaks teha ja inimesi selle kohta harida.

5.2.4.2. Küsi selle asemel, et eeldada

Uue inimesega kohtudes võite alati küsida nende asesõnu või seda, kuidas nad end määratlevad, et saaksite nende valesti määratlemist vältida. On täiesti tavaline, et küsimise asemel eeldatakse inimeste sooidentiteeti ja see võib põhjustada valekommunikatsiooni, ebamugavaid hetki või isegi tõsisemaid probleeme, kui see on korduv olukord (näiteks vaimse tervise probleemid isiku jaoks, kes ei vasta soolisele binaarsusele).

5.2.4.3. Näita eeskuju

Järgides kahte esimest tava, olete juba eeskujuks. Sõltumata sellest, kas te vastate soo binaarsele väärtusele või mitte, on sotsiaalsete konstruktsioonide ja sugupoolte lõpmatuse spektri tundmine juba oluline nende inimeste jaoks, kes kas kahtlevad oma sooidentiteedis või ei vasta identiteedile, mille täitmist neilt eeldatakse.

Lihtsad teod, nagu enda kursis hoidmine ja enda tutvustamine oma asesõnadega, kui kohtad kedagi uut, viivad meid juba sammukese lähemale selle normaliseerimisele teiste jaoks.

5.2.5. ALLIKAD

Psych Central (2022). Sex vs. Gender: What’s the Difference and Why Does it Matter? Retrieved from https://psychcentral.com/health/sex-vs-gender#identity-vs-expression.

WHO (2022). Gender. Retrieved from Gender (who.int).