9.5. LGBTQ+ MÜÜDID JA LGBTQ+ VASTANE LIIKUMINE

9.5.1. SISSEJUHATUS

Hoolimata asjaolust, et aastate jooksul on peamiselt arenenud riikides LGBTQ+ rühmade normaliseerimine ja aktsepteerimine muutunud üha tavalisemaks, on traditsiooniliselt maha vaikitud, varjatud, karistatud või teeseldud identiteetide kujutamine ühiskonna tõrjumise tõttu endiselt seotud erinevate kujunenud eelarvamustega ja takistavad seda normaliseerumist. Nende eelarvamuste tekkimist ja püsimist on selgitatud erinevatest vaatenurkadest. Neist üks enim uuritud on bioloogiline sooline essentsialism. Selle seisukoha vastuvõtjad väidavad, et sooidentiteedid põhinevad bioloogilisel alusel ja on seetõttu aja jooksul kujunenud stabiilseteks kategooriateks, mis ei saa muteeruda ega muutuda (Smiler & Gelman, 2008), moodustades seega hulga fikseeritud ja loomulikke omadusi (Bastian & Haslam, 2006). Selle vaatenurga kohaselt on määrav inimese bioloogiline seisund, mitte see, mida ta tunneb. Mõned teooriad väidavad, et paljud heteroseksuaalsed ja cis-soolised inimesed usuvad, et kui inimene ei ole mees, on ta naine, kuna neid mõjutavad ühiskonnas väljakujunenud uskumused ja kultuuriliselt õpitu. See paneb neid oletama soolist binaarsust, mis omakorda mõjutab otseselt transsooliste inimeste suhtes tekkivaid stereotüüpe (Gallagher & Bodenhausen, 2021). Inimesed, kellel on rühma suhtes essentsialistlikud tõekspidamised, usuvad, et seda rühma määratlevaid omadusi on raske muuta ja peavad neid seetõttu universaalseks (Glazier et al., 2021). Seetõttu jagaksid justkui kõik selle rühma inimesed sama olemust, mis on nende olemusele omane (Rhodes et al., 2012). Varasemad uuringud on leidnud, et seda tüüpi essentsialistlike tõekspidamiste olemasolu rühma kohta on seotud suurema eelarvamusega sellesse rühma kuuluvate inimeste suhtes (Glazier et al., 2021), soodustades ka stereotüüpide tekkimist (Rhodes et al., 2012). Selle järgi näitavad uuringud, et mida kõrgem on sooliste essentsialistlike uskumuste tase, seda suurem on eelarvamus transsooliste inimeste suhtes (Davidson & Czopp, 2014). Transsoolised inimesed ei vasta eelnevalt soo kohta kehtestatud sotsiaalsetele normidele, mis mõjutab ülejäänud elanikkonna arusaama nende kohta (Gallagher & Bodenhausen, 2021). Sama kehtib ka teiste LGBTQ+ rühmade kohta. See põhjustab selliseid nähtusi nagu transvaen, mis on väga iseloomulik isikutele, kes ei aktsepteeri neid, kes ei vasta tavapärastele soonormidele (Nagoshi et al., 2018) või eelarvamuste tekkimist nende rühmade suhtes (nt Axt et al., 2021; Prusaczyk & Hodson, 2020; Rad et al., 2019; Wilton et al., 2019).

9.5.2. TEEMA ARENDUS

9.5.2.1. LGBTQ+ rühmade kohta käivate müütide kummutaminemyths about LGBTQ+ groups

Eelarvamuste olemasolu LGBTQ+ rühmade suhtes on viinud ühiskonnas erinevate müütide tekkeni, mis tuleb hajutada, et hõlbustada nende rühmade normaliseerumist.

Müüt 1. Keegi ei ole homoseksuaalseks sündinud.

Faktid: Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon (APA) väidab, et enamik inimesi kogeb vähe või ei koge üldse valikuvõimalusi oma seksuaalse orientatsiooni suhtes. 1994. aastal kirjutas APA, et homoseksuaalsus ei ole individuaalse valiku küsimus ja et uuringud vihjavad, et homoseksuaalne orientatsioon kujuneb väga varases elutsüklis, võib-olla isegi enne sündi.

Müüt 2: Homoseksuaalsed inimesed saavad valida olla heteroseksuaalsed.

Faktid: Hinnatud ja hea mainega meditsiinilised, psühholoogilised, psühhiaatrilised ning nõustavad organisatsioonid on teisendusravi tagasi lükanud.

Müüt 3: Transsooline identiteet on vaimse tervise haigus.

Faktid: Kuigi transsooline identiteet ei ole iseenesest haigus, võivad transsoolised inimesed kogeda vaimse tervise probleeme diskrimineerimise ja halvakspanu tõttu. Kuid need haigused ei põhjusta nende transsoolist identiteeti ja need haigused ei ole põhjustatud transsoolisets identiteedist. Need on sotsiaalse tõrjutuse ja häbimärgistamise tulemus, mida transsoolised inimesed sageli kogevad.

Müüt 4: Õpilased on liiga noored, et teada oma sooidentiteeti või seksuaalset orientatsiooni.

Faktid: Kuigi lapse enesekontseptsioon võib aja jooksul muutuda, ei ole see tingitud sellest, et nad meelt muudavad. LGBTQ+ noored navigeerivad paljude tõkete ja sotsiaalsete normide vahel, et oma queer identiteeti aktsepteerida. See ei tähenda, et nad oma identiteeti varases eas ära ei tunneks. Lapsed ei pea olema teismelised või seksuaalselt aktiivsed, et tõeliselt teada oma sooidentiteeti või seksuaalset orientatsiooni. See on ootus, mida me heteroseksuaalsetele ja cis-soolistele õpilastele ei pane. Tegelikkuses teavad lapsed tavaliselt oma sugu alates 2. või 3. eluaastast. Lisaks sellele näitavad uuringud, et kui väikestel lastel lubatakse viia oma sooidentiteet vastavusse oma soolise väljendusega, on see seotud transooliste laste paremate vaimsete tulemustega.

Müüt 5: Laps võib muuta teised lapsed (pereliikmed/sõbrad) homoseksuaalseteks.

Faktid: Seksuaalset orientatsiooni ei õpita eakaaslastelt. Kuigi lastel ja noorukitel on võimalik üksteist jäljendada või mõjutada, ei ole seksuaalne orientatsioon midagi, mida saaks õppida. Kui sama keskkonda jagavad lapsed otsustavad välja tulla, siis sellepärast, et nad tunnevad, et neid julgustatakse seda tegema, mitte sellepärast, et nad on mõjutatud.

Müüt 6: LGBTQ+ inimene on lastele ohtlik.

Faktid: LGBTQ+ inimesed ei ole tõenäolisemad lapsi seksuaalselt ahistama kui keegi teine. Seksuaalset külgetõmmet laste vastu ei põhjusta homoseksuaalsus, vaid see on psühhiaatriline häire, mida nimetatakse pedofiiliaks. See väide mõjutab eelkõige homoseksuaalseid mehi, kuid uuringud näitavad, et homoseksuaalsed mehed ei ole tõenäolisemad lapsi seksuaalselt kuritarvitama kui heteroseksuaalsed mehed (Schlatter & Steinback, 2011). Tegelikult leiab Child Sexual Harassment Research and Prevention Institute, et 90% laste seksuaalse kuritarvitajate sihtmärgiks on perekonna ja sõprade lapsed ning enamik kuritarvitajatest on naistega abielus mehed (Schlatter & Steinback, 2011).

Müüt 7: Kõigil LGBTIQ+ inimestel on HIV/AIDS.

Faktid: See väide ei pea paika. HIV/AIDS mõjutab sõltuvalt epideemia omadustest erineval määral kõiki, sealhulgas heteroseksuaalseid, cis-soolisi ja LGBTIQ+ inimesi, mehi ja naisi. Mõnes maailma piirkonnas on see peamiselt heteroseksuaalse elanikkonna probleem. Siiski on tõsi, et LGBTIQ+ inimeste häbimärgistamine, diskrimineerimine ja tõrjumine toob kaasa juurdepääsu puudumise HIV-teabele ja turvaseksi tavadele, ennetamisele, testimisele, ravile, hooldusele ja toetusele. See seab LGBTQ+ inimesed (ja eriti transsoolised naised) suuremasse HIV-i nakatumise riski. Häbimärgistamise vähendamine, diskrimineerimise ja tõrjutuse kaotamine ning sellest tulenevalt teenuste kättesaadavuse suurendamine on õige viis HIV-epideemiaga tegelemiseks kõigi inimeste jaoks, olenemata seksuaalsest orientatsioonist või sooidentiteedist.

Müüt 8: Transsooliste naiste seostamine prostitutsiooni ja tõrjutusega.

Faktid: See tähendab, et nende tegelikkust peetakse stereotüüpseks ja lihtsustatuks, mis tekitab teadmatust ning võib viia isegi kriminaliseerimiseni. Viidete puudumine transsooliste naiste kohta meedias, sotsiaalmeedias ja professionaalsetes sfäärides kujundab pildi, mis ei ole kaugeltki tõeline.

Müüt 9: On asjakohane viidata transsoolisele inimesele tema sünninimega, pärast seda kui ta on valinud uue nime.

Faktid: Seda nimetatakse dead-naming’uks. Sünninimega kellelegi viitamine võib põhjustada trans inimeste seas ärevust ja muudab trans inimese identiteedi ja kogemuse kehtetuks. Kuigi võib juhtuda vigu või möödalaske, on kõige parem neid alati teadvustada, neist õppida ja pöörduda trans inimese poole nii nende valitud nime kui ka asesõnade abil, millega nad end seostavad. Kui te ei tea nende nime või asesõnu, küsige lihtsalt: „Mis nime ja asesõnaga võiksin sind kutsuda?‟

Müüt 10: Sooneutraalsed tualetid on mõeldud ainult LGBTQ+ inimestele. Cis-hetero inimesed peaksid kasutama ainult selgelt tähistatud meeste või naiste tualette

Faktid: Sooneutraalsed tualetid on mõeldud kasutamiseks kõigile, sõltumata seksuaalsest orientatsioonist, sooidentiteedist, soolisest väljendusest või võimekusest.

– 9.5.3. TEEMAGA SEOTUD DISKRIMINEERIVAD OLUKORRAD –

Olukord 1: õpilane tuleb “kapist välja”. On loomulik, et soovite asjakohaselt vastata, kui LGBTQ+ õpilane tuleb “kapist välja” või avalikustab oma orientatsiooni pereliikmele. Pidage meeles seda juhtmõtet: Keskenduge õpilasele, mitte iseendale. Siin on mõned üldised soovitused, mis võivad aidata teil tegutseda kinnitava liitlasena, kui olukord tekib. Mida teie teha saaksite?

• Kuulake aktiivselt. Aktiivne kuulamine on üks võimsamaid ja kasulikumaid ressursse, mida haridustöötajad saavad pakkuda. See on ka lihtne ja ei nõua eelnevat pingutust. Paljude LGBTIQ+ õpilaste jaoks on varjatuna elamise kõige kahjulikum ja valusam osa see, et nad ei tunne, et neid austatakse, kuulatakse või mõistetakse. Kui on väljatuleku protsessis kellegagi rääkida, siis see võib olla kogu tugi, mida õpilane vajab, et koolis autentselt areneda. Aktiivne kuulamine on praktika, kus te mitte ainult ei kuula, et vastata, vaid püüate mõista sõnumit, mida inimene edastab. Küsides täpsustavaid või avatud küsimusi, näiteks „Kas tunned end koolis turvaliselt?‟ kinnitab ka õpilasele, et ta saab teie pideva tähelepanu ja hoole.
• Tehke ennast kättesaadavaks, olemata päästja. Õpilane saab tõenäoliselt kasu teadmisest, et neil on teie toetus, isegi nad ei ole kriisi keskmes või ei soovi olulist abi. Pakkuge oma toetust avalikult, ilma et nõuaksite või lükkaksite neid võtma konkreetseid meetmeid. Pidage meeles, et see on nende kogemus mida teie saate toetada, ärge muutke teemat enda kohta käivaks.
• Austage konfidentsiaalsust. Teavitage õpilast, et te ei jaga teavet teistega, kui nende ohutus seda ei nõua. Võimaldage õpilasel tulla teistele “kapist välja” omal viisil ja omal ajal.
• Hoidke eelarvamused kontrolli all. Välja tuleks on kriitiline aeg noortele, kes on alles oma identiteeti maailmas avastamas. Õpilane võib teie vestlust pikka aega mäletada. Vältige hetke kasutamist, et hoiatada neid selle eest, kuidas nende identiteet mõjutab nende elu või kehtestab kultuurilisi norme seksuaalsuse või soo kohta.
• Teadke allikaid. Hinnake, miks õpilane teie juurde tuleb: kui nad usaldavad teid ja soovivad, et osaleksite nende “kapist välja tulemise” teekonnal, võib kuulamine olla asjakohane. Aga kui õpilane on mures või kriisis, olge valmis suunama neid kooli nõustaja või muu allika poole, mida arvate kasulik olevat (juhul kui õpilane on huvitatud).

Mida te peaksite püüdma vältida?

• Ärge öelge õpilasele, et see võib olla vaid faas.
• Ärge öelge neile, et te ei hooli sellest, kes nad on ja kuidas nad ennast identifitseerivad.
• Ärge küsige, kas neid on seksuaalselt rünnatud.
• Ärge uurige varasemate heteroseksuaalsete kogemuste kohta.
• Ärge öelge õpilasele, et teavet oleks parem enda teada hoida.
• Ärge öelge neile, et nad ootaksid, kuni nad on kindlad.
• Ärge teavitage õpilast, et nad valivad raske tee.
• Ärge vastake vaikuse või õpilase öeldu tagasilükkamisega.
• Ärge kahelge nende kindluses.
• Ärge rääkige seda infot nende perele, sõpradele või töökaaslastele. Kui õpilane ei ole teile öelnud midagi, mis nõuab, et te tegutsemist, austage alati nende privaatsust.

Olukord 2:  Transsooline poiss kasutab tüdrukute tualetti, sest tualetid ei ole neutraalsed ja naissoost õpilane kaebab kooli juhtkonnale, sest tema jaoks on ta hoolimata transsoolisusest ikkagi poiss. Soovitatav tegevus: transsoolised inimesed kasutavad tualette samadel eesmärkidel kui mittebinaarsed inimesed (st käte pesemiseks ja keha kergendamiseks). Koolid peaksid looma sooneutraalseid tualette, et vältida konflikte, mis põhinevad diskrimineerimisel, nagu kirjeldatud olukorras. Kui neil neid ei ole, peaks kooli juhtkond nõustaja kaudu teavitama inimesi, kes näitavad oma ebamugavust, kui oluline on mõista, et transsooline poiss tunneb end naisena ja seetõttu on tal õigus kasutada tüdrukute tualetti. Olukord 3: Tegevuste jagamine vastavalt laste soole. See jagamine võib olla probleemiks transsooliste / mittebinaarsete õpilaste puhul. Sellist jagamist ei ole eriti hea teha, sest see soodustab sugupooltega seotud stereotüüpide eeldamist ja püsimist. Rühmi saab moodustada jagades teiste kriteeriumide järgi: kuuluvuse, teadmiste, tähestikulise järjekorra, saabumise järjekorra, juhusliku järjekorra jne.

9.5.4. HEAD NÄITED

Lisaks varem kirjeldatud olukordades antud soovitustele on õpetajate jaoks kasulikud ka järgmised soovitused:

• Olge valmis õppima olulisi termineid. Tänapäeva noortel, rohkem kui kunagi varem, on lai sõnavara, millega oma identiteete väljendada. See sõnavara võib olla võõras, kuid nende sõnade mõistmine võib avada haridustöötajatele uksed, et olla LGBTQ+ õpilastele tõhusam liitlane. See tähendab näiteks bioloogilise soo, sooidentiteedi ja sooväljenduse, cis-soo ja transsoolisuse ning muu hulgas aseksuaalse ja panseksuaalse erinevuse tundmist.
• Aidake vestlustele kaasa identiteedist hoolimisega. Kui klassiruumis tekivad isikliku identiteedi küsimused, võib vestlus olla ettearvamatu. Nende vestluste hõlbustamine tähendab enda ebamugavustundega mugavalt tundma õppimist; see tähendab oma eelarvamuste ja tõekspidamiste teadvustamist; ja see tähendab tsiviliseeritud vestluse järjepidevale mudelile tuginemist, et suuta emotsionaalseid vastuseid läbimõeldult juhtida.
• Soonormidele läbi klassiruumi tavade kahtluse alla seadmine. Et luua klassiruum, mis hõlmab kõiki sugusid, vaadake üle kokkulepitud, igapäevaseid klassiruumi tavad. Siin on mõned soovitused soolise kaasatuse hindamiseks teie klassiruumis:
  • Viige läbi oma klassiruumi visuaalne kontroll, et uurida plakateid ja muid nähtavaid materjale. Kas nad kujutavad erineva soolise eneseväljendusega inimesi? Kas on kujutatud mittetraditsioonilisi perekondi või LGBTQ+ liikmetega peresid?
  • Viidake rühma lastele kui: õpilased, õppurid, klass, sõbrad, või kõik. Vältige binaarset mõistet poisid ja tüdrukud.
  • Vältige õpilaste jaotamist soo järgi. Õpilaste jagamine binaarsetel alustel üksnes tugevdab erinevustunnet. Õpilaste jagamisel meeskondadeks, paaristööks või rivi moodustamiseks kasutage ridu, laudade gruppe või ruumi külgi.
  • Ärge tehke mitteametlikes vestlustes õpilastega soopõhiseid oletusi. Ärge kunagi narrige ega naljatage õpilastega viisil, mis eeldab cis-sooidentiteeti või heteroseksuaalset orientatsiooni.
  • Julgustage kõiki õpilasi proovima erinevaid tegevusi. Ärge kutsuge rühma tugevaid poisse, et nad aitaksid mööblit vedada või kunstihuviga tüdrukuid teadetetahvli kaunistamiseks. Kaasake kõik erinevatesse klassiruumi tegevustesse ja pakkuge võrdseid osalemisvõimalusi.

9.5.5. ALLIKAD

Axt, J. R., Conway, M. A., & Buttrick, N. R. (2021). Implicit Transgender Attitudes Independently Predict Beliefs About Gender and Transgender People. Personality and Social Psychology Bulletin, 47 (2), 257-274. Bastián, B., & Haslam, N. (2006). Psychological essentialism and stereotype endorsement. Journal of Experimental Social Psychology, 42(2), 228–235. Davidson, M., & Czopp, A. (2014). Too close for comfort: The moderating role of essentialism in transprejudice. Poster presented at the 2014 Society for Personality and Social Psychology meeting, Austin, TX. Gallagher, N., & Bodenhausen, G. (2021). Gender essentialism and the mental representation of transgender women and men: A multimethod investigation of stereotype content. Cognition, 217, 104887. Glazier, J., Gomez, E., & Olson, K. (2021). The Association Between Prejudice Toward and Essentialist Beliefs About Transgender People. Collabra: Psychology, 7(1). Nagoshi, C. T., Cloud, J. R., Lindley, L. M., Nagoshi, J. L., & Lothamer, L. J. (2018). A Test of the Three-Component Model of Gender-Based Prejudices: Homophobia and Transphobia Are Affected by Raters’ and Targets’ Assigned Sex at Birth. Sex Roles, 80, 137–146. Prusaczyk, E., & Hodson, G. (2020). The Roles of Political Conservatism and Binary Gender Beliefs in Predicting Prejudices Toward Gay Men and People Who Are Transgender. Sex Roles, 82, 438–446. Rad, M. S., Shackleford, C., Lee, K. A., Jassin, K., & Ginges, J. (2019) Folk theories of gender and anti-transgender attitudes: Gender differences and policy preferences. PLOS ONE 14(12): e0226967 Rhodes, M., Leslie, S., & Tworek, C. (2012). Cultural transmission of social essentialism. Proceedings of the National Academy of Sciences, 109(34), 13526–13531. Schlatter, E., & Steinback, R. (2011). 10 anti-gays myths debunked. Intelligence report. Smiler, A., & Gelman, S. (2008). Determinants of Gender Essentialism in College Students. Sex Roles, 58 (11–12), 864–874. Wilton, L. S., Bell, A. N., Carpinella, C. M., Young, D. M., Meyers, C., & Clapham, R. (2019). Lay Theories of Gender Influence Support for Women and Transgender People’s Legal Rights. Social Psychological and Personality Science, 10(7), 883–894.