7.3. SOTSIAALNE TUGISÜSTEEM, VABAÜHENDUSED, TERVISEKESKUSED JA INIMÕIGUSTE ORGANISATSIOONID

7.3.1. SISSEJUHATUS

Mis puutub põhiliste inimõiguste kaitsmisse, siis Euroopa Liit viitab mittediskrimineerimisele artikli 21 kaudu, mis on järgmine:

1. Keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.
2. Igasugune kodakondsuse alusel diskrimineerimine on aluslepingute reguleerimisalas keelatud, ilma et eelöeldu piiraks nende erisätete kohaldamist. (Official Journal of the European Union C 303/17, Discrimination Eurofund – 14.12.2007)

Aga mis juhtub, kui seda artiklit ei austata?

Soolise diskrimineerimise korral võib toetuse otsimine toimuda mitmel erineval viisil ja võib viidata vaimsele või emotsionaalsele toetusele, õiguslikele küsimustele, teabele juurdepääsule, füüsilisele toetusele või muud liiki nõustamisele.

7.3.2. TEEMA ARENDUS

Igal riigil on oma institutsioonid ja organisatsioonid, mis võitlevad soolise võrdõiguslikkuse saavutamise nimel. Kuigi need asutused ja keskused võivad riigiti erinevalt toimida, on mõned asjad, mis on kõigile riikidele ühised:

7.3.2.1. Kohalik/riiklik tasand

• Tervisekeskused

Kohalikud tervisekeskused võivad olla teabe- ja nõustamispunktid seksuaaltervise või reproduktiivsusega seotud aspektide selgitamisel. Lisaks sellele on tavaliselt olemas vabaühendused või nendega seotud programmid, mis töötavad koos tervisekeskuste ja kliinikutega, pakkudes täiendavat juriidilist/vaimset/emotsionaalset tuge kogu protsessi jooksul.

• Vabaühendused (MTÜd)

Kui otsite toetust, kuid ei pruugi teada, kust alustada, võivad vabaühendused suureks abiks olla. Proovige otsida feministlikke vabaühendusi. LGBTQ+ kogukonnaga töötavad vabaühendused, kes tegelevad seksuaalhariduse/seksuaaltervise/reproduktiivtervise ja -õiguste jms teemadega. Otsige välja need, kes tegelevad teemaga, milles tuge vajate. Nende organisatsioonide veebisaitidel on tavaliselt palju allikaid alates juhenditest ja töövahendeid, mis aitavad teil mõista, mida te läbi elate, kuni strateegiateni, kuidas leida tugivõrgustik või saada juurdepääs spetsialiseerunud inimestele või juriidilistele organisatsioonidele, kes võivad teid protsessis toetada.

• Aktivistid ja seksuaalhariduse õpetajad

Aktivistide ja seksuaalhariduse õpetajate töö kujutab endast samuti peamist viisi õiguste ja toetusega seotud teabe levitamiseks. See teave on tavaliselt kättesaadav veebipõhises vormis sotsiaalmeediakontode, veebisaitide, blogide, sotsiaalmeediagruppide ja kogukondade kaudu. Lisaks sellele, et see pakub juurdepääsu teabele, võib see pakkuda ka juurdepääsu kogukonna ja tugisüsteemi loomisele.

7.3.2.2. Rahvusvaheline tase

Lisaks kohalikele institutsioonidele ja organisatsioonidele, mis on kättesaadavad seksuaal- ja reproduktiivõiguste alase teabe ja toetuse osas, on olemas institutsioonid ja rahvusvahelised võrgustikud, mis on pühendunud soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele selle kõigis vormides ülemaailmsel tasandil. Nende veebilehtedelt leiate ka materjale, tugirühmi, soolise võrdõiguslikkusega tegelevaid eksperte ja muid allikaid.

Need organisatsioonid ja võrgustikud võivad olla lähtepunktiks, kui selgitate lastele/teismelistele seksuaalsete ja reproduktiivõiguste mõisteid, mida need organisatsioonid teevad, miks see on oluline ja kuidas nad saavad haavatavas olukorras aidata.

Juurdepääs rahvusvahelisele veebikogukonnale, kus inimesed on erineva kultuurilise, sotsiaalse, religioosse ja geograafilise taustaga, võib aidata mõista, mis on inimõigused ja kuidas need toimivad maailma eri piirkondades.

Mõned neist organisatsioonidest on:

• ÜRO naised (UN Women)

Mõned ÜRO prioriteedid hõlmavad naiste kaitset ja igasuguse vägivalla (sealhulgas soolise vägivalla) ennetamist, humanitaartegevust ning naiste juhitud juhtimissüsteeme.

• Association for Women’s Rights in Development (AWID)

Naiste Õiguste Ühendus Arengukoostöö Valdkonnas on rahvusvaheliselt loodud struktuur, mis tegutseb soolise võrdõiguslikkuse ja naiste inimõiguste nimel kogu maailmas. Nad toetavad soolise õigluse liikumisi, mis muutuvad rõhumise vastasteks liikumapanevateks jõududeks.

• Centre for Reproductive Rights (Centre for Reproductive Rights)

Reproduktiivõiguste Keskuse eesmärk on kasutada õiguslikke vahendeid, et edendada reproduktiivõigusi kui põhilisi inimõigusi. See organisatsioon on tugevdanud tervishoiu, sünnituskontrolli, turvalise abordi, sünnituseelse ja sünnitusabi suuniseid ja seadusi enam kui 50 riigis.

• Plan International (Plan International)

Plan International töötab selle nimel, et saavutada võrdõiguslikkus ning edendada laste ja tüdrukute inimõigusi kogu maailmas. Nad tegelevad diskrimineerimise, haavatavuse ja tõrjutuse teemadega.

• Amnesty International (Amnesty International)

Kuna Amnesty International on ülemaailmne liikumine, võitleb ta inimõiguste tunnustamise eest kogu maailmas. Üks nende peamisi tegevusi keskendub naistevastase vägivalla vastu võitlusele ja soolise võrdõiguslikkuse propageerimisele.

• European Institute for Gender Equality (European Institute for Gender Equality)

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut on täielikult pühendatud soolisele võrdõiguslikkusele ning selle ülesanne on koguda ja analüüsida teavet soolise võrdõiguslikkuse kohta, et aidata Euroopa riikidel rakendada soolise võrdõiguslikkuse poliitikat ning võidelda soolise diskrimineerimise vastu (Hasanagic, 2019).

Need on mõned näited organisatsioonidest ja rahvusvaheliselt tunnustatud institutsioonidest, mis võivad pakkuda teavet, tuge ja kogukonda. Proovige lastele/teismelistele rääkida nende rollist ja tähtsusest tänapäeva ühiskonnas ning selgitada, kuidas need allikad võivad olla suureks abiks, kui tegemist on seksuaal- ja reproduktiivõiguste tundmisega.

– 7.3.3. TEEMAGA SEOTUD DISKRIMINEERIVAD OLUKORRAD –

Pärast kaitsmata seksuaalset kontakti tülitsesid kaks 15-aastast ja lõpetasid omavahelise suhtlemise. Mööduvad nädalad ja paari menstrueeriv osapool märkas, et tema menstruatsioon jäi sellel kuul ära. Ta kardab sellest oma vanematele rääkida ja on liiga häbelik, et sellest sõpradele rääkida, kartes, et nad võivad teda hukka mõista. Pärast veebist toetuse otsimist sattus ta kohaliku organisatsiooni sotsiaalmeediakontole, mis tegeleb seksuaaltervise ja reproduktiivõigustega ning ta otsustas jätta anonüümse sõnumi, milles selgitas olukorda ja palus nõu. Organisatsioon austas isiku anonüümsust, pakkus teavet seksuaaltervise, rasestumisvastaste vahendite, sugulisel teel levivate haiguste, raseduse ja reproduktiivõiguste kohta ning küsis sõnumi saatjalt, millist toetust ta vajab. Seejärel kutsus organisatsioon teda vestlusele, küsis, kas ta soovib end testida seksuaalsel teel levivate haiguste ja raseduse suhtes ning pakkus kogu protsessi jooksul emotsionaalset tuge. Kui tulemused tagasi tulid, loetlesid nad võimalikke järgmisi samme.

Kuna igasugune seksuaal- ja reproduktiivõigustega seotud olukord on isiklik, on oluline vältida teabe jagamist ilma asjaomase isiku nõusolekuta. Kui inimene ei ole ohus, siis austage tema privaatsust ja soove.

Pedagoogina on sellise olukorra puhul väga oluline lapse/teismelise privaatsuse austamine, et nad usaldaksid teie nõu. Püüdke austada nende soove ja pakkuda neile kogu teavet, mida nad võivad vajada. Võiksite proovida küsida, kas nad soovivad mõne spetsialistiga rääkida (psühholoog, arst, seksuaalpedagoog jne). Seejärel võiksite proovida neilt küsida, mida nad edasi tahavad teha. Vältige häbistamist ja süütunde tekitamist, sest sellega võib kaasneda teabe varjamine (kas praegusest olukorrast või tulevikus) ja mitte abi küsimine tulevastes olukordades.

7.3.4. HEAD NÄITED

7.3.4.1. Tugisüsteem

Uuringud on näidanud, et sotsiaalse tugisüsteemi olemasolu võib avaldada positiivset mõju inimese üldisele vaimsele tervisele (Mental Health First Aid USA, 2020). Mõistetavuse või kuuluvuse tunne aitab võidelda üksinduse ja sotsiaalse isolatsiooni tunde vastu. Sellise tugisüsteemi võivad moodustada eakaaslased, õpetajad/pedagoogid, veebivõrgustikud/kogukonnad, sotsiaalpedagoogid, pereliikmed jne. Kui on olemas inimesed, kes saavad pakkuda tuge, saab lapsi/teismelisi julgustada endast teada andma, arutama seksuaal- või reproduktiivõigustega seotud teemasid ja küsima abi, kui nad seda vajavad.

7.3.4.2. Tehke teave kättesaadavaks ja arusaadavaks

Püüdke tagada, et olemasolev teave (veebisaidid, töövahendid, mängud, brošüürid, infopaketid, käsiraamatud, kontrollnimekirjad jne) seksuaal- ja reproduktiivõiguste ning tugikeskuste kohta oleks kõikjal kättesaadav. See hõlmab erineva sotsiaalmajandusliku tausta, erineva religioosse tausta, erineva soo ja seksuaalse orientatsiooni, erinevate võimetega inimesi jne.

Siin on mõned soovitused, kuidas seda teha:

• Veebipõhine ja trükitud kujul

Püüdke veenduda, et teave on saadaval nii veebis kui ka trükitud kujul. On inimesi, kellel ei ole juurdepääsu internetile või kes eelistavad lugeda trükitud materjale või võtta need kaasa, et nendega hiljem tutvuda. Kui kõigile pakutakse võimalust materjalile ligi pääseda, suureneb tõenäosus, et teavet kasutatakse.

• Paigutus

Paigutage teave erinevatesse kohtadesse, kust lapsed/teismelised saaksid seda võtta ilma hirmuta, et neid hakatakse hindama. See võib olla selleks spetsiaalselt valitud koht, näiteks klassi nurgas, tervisekeskustes, meditsiiniõe kabinettides, haiglates, raamatukogudes, vabaühendustes jne. Kui te ei ole seksuaalpedagoog, õpetaja või selle teemaga tegelev inimene, siis üks viis, kuidas te saate tagada, et te aitate kaasa teabe kättesaadavusele, on võtta osa sellest materjalist ja pakkuda seda otse inimestele, kes teie arvates võiksid sellest kasu saada. Teine võimalus oleks ennast kurssi viia ja koostada nimekiri kohtadest, mis teie teada pakuvad seda ligipääsetavust, et saaksite teavet levitada.

• Keel

Keelel ja sõnavaral on väärtuslik roll allikate loomisel, mõistmisel ja kasutamisel. Selleks, et teave oleks arusaadav, peab valitud keel olema arusaadav igale kuulajale. Kui te loote allikaid, võiksite püüda vältida teaduslike sõnade kasutamist (või neid selgitada), selgitada kõike samm-sammult ja pakkuda näiteid selgituse avamiseks.

Pedagoogi või lapsevanemana on seksuaalsuse ning seksuaal- ja reproduktiivõigustega seotud mõistete ja olukordade selgitamisel väga oluline nimetada kõike õige nimega. Nimetage kehaosasid nii, nagu nad on, rääkige võimalikest ohtlikest või segadusttekitavatest olukordadest, säilitades tegu kirjeldavad sõnad ning kohandades selgitusi ja näiteid vastavalt kuulaja vanusele. Õigustest ja toetusest rääkides on oluline, et lapsed/teismelised teaksid sõnavara, teatud tegude või olukordade nimetusi, et nad saaksid end kaitsta ja teaksid, millal nad peaksid abi paluma. See sõnavara hõlmab muu hulgas sõnu, mida kasutatakse suguelundite, raseduse, seksuaalse tegevuse jne kohta.

7.3.5. ALLIKAD

‌Hasanagic, A. (2019). 25 Organizations Fighting for Gender Equality. Human Rights Careers. Retrieved from https://www.humanrightscareers.com/magazine/organizations-gender-equality/.

Mental Health First Aid USA (2020). The Importance of Having a Support System. Mental Health First Aid. Retrieved from https://www.mentalhealthfirstaid.org/2020/08/the-importance-of-having-a-support-system/.