2.2. SOOLINE ENESEVÄLJENDUS

2.2.1. SISSEJUHATUS

Kui inimene siseneb ruumi, on üks esimesi asju, mida me tema kohta märkame, tema välimus, ja sageli määratakse selle põhjal tema sugu. Me mõtleme sageli nii kiiresti, et me ei pruugi seda isegi teadvustada. Ühiskondlike mõjutuste tõttu oleme jõudnud arusaamisele, et teatud eneseväljendusvormid on seotud teatud sooga, näiteks naised kannavad kleite. Kuid soolise väljenduse maailm on sama mitmekesine ja põnev ning arusaamad väidetavast binaarsusest on aja jooksul palju muutunud.

2.2.2. TEEMA ARENDUS

2.2.2.1. Sotsiaalne sugu, soolisus (gender)

Sotsiaalne sugu on sotsiaalselt loodud ootuste, käitumisviiside ja tegevuste kogum, mida seostatakse meeste ja naistega nende bioloogilise soo alusel. Konkreetset sotsiaalsete ootuste kogumit soorollide kohta mõjutavad mitmesugused sotsiaalmajanduslikud, poliitilised ja kultuurilised kontekstid ning muud elemendid, sealhulgas rass, etniline kuuluvus, klass, seksuaalne orientatsioon ja vanus. Naiste ja meeste rollid inimühiskonnas on õpitud, mitmekesised ja pidevalt muutuvad (Euroopa Nõukogu, n.d.).

Alates meie sünnist oleme sotsialiseeritud. Meie perekond, kool, töökoht, meedia, uus infotehnoloogia ja populaarkultuur mõjutavad oluliselt seda, kuidas me areneme, kasvame ning õpime, kuidas käituda vastavalt ühiskonnale, milles me elame. Selleks, et üksikisikud saaksid tõhusalt panustada inimrühma, on sotsialiseerumine oluline protsess. Siiski ei saa kõiki sõnumeid, millega me sotsialiseerumise käigus kokku puutume, pidada kas meile endile või ühiskonnale kasulikuks. Lapsed ei pruugi soolise sotsialiseerimise tõttu oma andeid ja huvisid täielikult arendada. Sageli võivad ebarealistlikud ja vastuolulised ootused põhjustada sisemisi konflikte ja psühholoogilisi probleeme ning nende ootuste mittetäitmine võib kaasa tuua mingisuguse karistuse teiste poolt (Euroopa Nõukogu, n.d.).

2.2.2.2. Sooline eneseväljendus

Sooline eneseväljendus võib olla inimese sooidentiteedi väljendus, sealhulgas nime, asesõnade, riietuse, soengu, käitumise, hääle või kehaomaduste kasutamine.

Oluline on rõhutada, et see, kuidas keegi oma soolisust väljendab, ei tähenda alati seda, millise sooga ta end identifitseerib. Paljud inimesed püüavad oma soolist eneseväljendust varjata või alla suruda, kuna kardavad negatiivseid reaktsioone või diskrimineerimist, mis mõlemad võivad avaldada suurt kahjulikku mõju nende vaimsele tervisele. Tegelikult tulenevad paljud transsooliste inimeste vaimse tervise probleemid nende soolise eneseväljendusega seotud murest või negatiivsetest reaktsioonidest (O’Neill, 2021).

Kuna ühiskonnal on väljakujunenud arusaam sellest, milline peaks mees või naine välja nägema, võib see surve luua noortele (ja ka täiskasvanutele) takistusi nende identiteedi mõistmisel ja oma koha leidmisel ühiskonnas.

2.2.2.3. Erinevad soolise eneseväljenduse viisid

• Androgüün: inimene, kelle sooline eneseväljendus või identiteet on sooneutraalne, androgüünne või kellel on nii mehelikke kui ka naiselikke tunnuseid.
• Ristriietumine: nimetus sellele, kui inimene kannab riietust, mis tavaliselt on seotud teise sooga. Ristriietumine ei ole transsoolisuse sünonüüm.
• Butch: peamiselt LGBTQ+ kogukondades kasutatav termin kirjeldab tavaliselt kedagi, kelle välimust, seksuaalsust või sugu peetakse maskuliinseks.

Need on vaid mõned näited erinevatest soolistest väljendusviisidest. Mõned soolise eneseväljenduse viisid, eriti kui sooline eneseväljendusviis ei vasta sünnil määratud soole, võivad samuti kuuluda mõiste „trans‟ alla. See, kas inimene nimetab end transsooliseks või mitte, on tema isiklik otsus.

Erinevad sooidentiteedi või soolise eneseväljenduse märgid võivad inimeste jaoks tähendada erinevaid asju, mis tähendab, et kui inimene avaldab teile oma sooidentiteedi või eneseväljenduse või soolise eneseväljenduse märgi, võite paluda tal selgitada, mida see tema jaoks tähendab. Sellisel juhul on teil õpetaja või lapsevanemana lihtsam toetav olla.

2.2.2.4. Sooline eneseväljendus ajas ja kultuurides

Sooline eneseväljendus on ajas muutuv, sest see on seotud ühiskonna arusaamaga mehelikkusest ja naiselikkusest. Nii nagu ühiskond muutub ajas ja ruumis, muutuvad ka arusaamad meestest, naistest, mehelikkusest, naiselikkusest ja soolisusest üldiselt.

Heaks näiteks võib tuua roosa ja sinise värvi ajaloo, mida sageli seostatakse ka soolise kuuluvusega – tüdrukud kannavad roosasid ja poisid siniseid riideid. Need värvid ei ole siiski alati olnud sellised. 20. sajandi alguses hakkasid mõned kauplused soovitama „soospetsiifilisi‟ värve, sest algselt oli roosa poistele ja sinine tüdrukutele, sest roosa, mis on otsustavam ja tugevam värv, sobib paremini poisile, samas kui sinine, mis on delikaatsem ja õrnem, on ilusam tüdrukule. 1940. aastatel riietati lapsi soopäraselt, poisid ja tüdrukud olid riietatud nagu väikesed mehed ja naised. Tüdrukute värviks sai roosa, poiste värviks sinine (Grannan, 2016).

Kui me aga vaatame soolist eneseväljendust erinevate kultuuriruumide kaudu, näeme, et on olemas ka erinevad arusaamad sellest, mis teeb inimese mehelikuks või naiselikuks. Paljudes kultuuriruumides on näiteks seelik ainult naise riietus, kuid on kultuuriruume, kus ka mehed kannavad seelikut, näiteks Šoti mehed kannavad pidulikul päeval seelikut (kilt) või Fidžil kannab politseinik seelikut (sulu).

Kuigi sotsiaalne sugu ja selle osad (soorollid, sooline eneseväljendus jne) muutuvad ajas ja ruumis, põrkuvad inimesed ja ühiskond ikka veel, sest kellegi sooline eneseväljendus ei ole justkui õige või sobiv. Samal ajal ei tohiks me ühiskonnana hinnata inimesi nende soolise eneseväljenduse alusel, sest see, mis on täna mehelik või naiselik, ei pruugi olla seda saja aasta pärast.

2.2.3. HEAD NÄITED

Õpetajatel on võimalus pakkuda lastele turvalist ja kaasavat keskkonda, tehes väikeseid ja lihtsaid tegevusi.

• Luua kaasav õppekava, mis sisaldab soolise mitmekesisuse teemasid. Soovitatav on, et soolise võrdõiguslikkuse teemasid ei käsitletaks põhiteemadest eraldi, vaid need oleksid integreeritud õppekavasse loomuliku osana..
• Lastele tuleb rohkem rääkida sellest, et sool, sealhulgas soolisel eneseväljendusel, ei ole norme. Eneseväljendus on osa meie identiteedist, ei ole olemas õiget või valet viisi ja see võib aja jooksul muutuda.
• Tehke end lastele nähtavaks, kandes LGBTQ+ sümboolikat või hoides seda oma klassis. Nii saab õpilane olla kindel, kes on tema koolis turvaline täiskasvanu. Õpilased peavad teadma, kes on koolis turvaline personal, kelle poole nad saavad vajadusel pöörduda. See on vajalik selleks, et kui lapsel on varasem negatiivne kogemus spetsialistiga või kui tal ei ole toetavat perekonda jne, siis leiab ta koolis turvalise täiskasvanu, kellega rääkida ja ta ei jää oma küsimuste ning muredega üksi.

Igas koolis on õpilasi, kes on transsoolised , mittebinaarsed ja kellel on erinev sooline eneseväljendus. Selleks, et igal õpilasel oleks võimalus eneseväljenduseks, peaksid koolid seda arvesse võtma, kui nad kujundavad koolivormi või kehtestavad õpilastele konkreetsed nõuded riietuse, soengu, ehete, jumestuse jne kohta.

2.2.4. ALLIKAD

Council of Europe. (n.d.). Gender. Manual for Human Rights Education with Young People. Retrieved 26 September 2022, from https://www.coe.int/en/web/compass/gender

Grannan, C. (2016, August 30). Has Pink Always Been a “Girly” Color? | Britannica. Encyclopedia Britannica. https://www.britannica.com/story/has-pink-always-been-a-girly-color

O’Neill, R. (2021, October 25). Gender Identity vs. Gender Expression: What’s the Difference? Talkspace. https://www.talkspace.com/blog/gender-identity-vs-gender-expression/2.2.2