9.3. SOOROLLID JA -STEREOTÜÜBID

9.3.1. SISSEJUHATUS

Soostereotüübid taasmäärab iga inimese identiteedi arengu alates sünnist, survestades meid sobituma erinevate omaduste, võimete, funktsioonide ja tegevustega, samas teisi tõrjudes. Hoolimata sellest, et tegemist on kultuuriliste ja sotsiaalsete konstruktsioonidega, mis muutuvad ühiskonniti ning läbi ajaloo, näib oluline osa nende stereotüüpide ja rollide sisust olevat universaalne. Igal juhul kujutavad need endast meeste ja naiste (ning poiste ja tüdrukute) kunstlikku eristamist, järgides soolist binaarsust ning seda, milliseks iga inimene võib muutuda, kujutades endast mehhanismi, mis tekitab ebavõrdsust, diskrimineerimist ja isiklikku ebamugavust.

Kuivõrd me oleme teadlikud nende olemasolust ja sellest, kuidas need mõjutavad meie igapäevaelu, võime püüda piirata soorollide ja stereotüüpide mõju tulevastele põlvkondadele

9.3.2. TEEMA ARENDUS

Nagu nähtub teemast 2, ei ole sooidentiteet bioloogiline aspekt, vaid sotsiaalne konstruktsioon sellest, mida tähendab olla sündinud naissoost või meessoost suguelunditega, eristades vastavalt naiselikku ja mehelikku. Soolise kuuluvuse laiemas käsitluses võime rääkida stereotüüpidest ja soorollidest.

Soostereotüübid koosnevad kultuurilistest uskumustest meeste ning naiste omaduste või tunnuste kohta, mida nad omavad ja/või mis on nende puhul ihaldusväärsed. Joonisel 12 on esitatud mõned soostereotüübid (Langford & MacKinnon, 2000).

Joonis 13. Soostereotüübid

Asjaolu, et meestel ja naistel on väidetavalt erinevad isiksuseomadused ja tunnused, võimaldab kehtestada soorolle, mis viitavad käitumisele ning tegevustele, mida me omistame inimestele vastavalt nende bioloogilisele soole. Traditsiooniliselt on meesrolli integreeritud funktsioonid, mis võimaldavad omandada rikkust ning katta enda ja pere materiaalsed vajadused: tasustatud töö tegemine, perekonnapea olemine ja autoriteetne olek, osalemine poliitilises elus ning otsustusprotsessides jne (seda on nimetatud ka „toitja rolliks‟). Teisest küljest on naiste roll koosnenud laste ja ülalpeetavate eest hoolitsemise, majapidamistööde tegemise jms ülesannetest (nn „väljendav roll‟).

Vastavalt Saldivar et al. (2015), kuulub naise roll eramaailma, vähehinnatud ja sotsiaalselt mitte tunnustatud, kus naised teevad tegevusi perekonna ja ühiskonna hüvanguks, saamata tasu või tunnustust. Meeste roll seevastu domineerib avalikus ja produktiivses maailmas ning on sotsiaalselt ja majanduslikult kõrgelt hinnatud. Erinevus selle vahel, mida tähendab olla naine või mees, tekitab sotsiaalset ebavõrdsust ning sageli naiste diskrimineerimist sotsiaalses struktuuris ja tööjaotuses. Soorollide hoiakud on seotud soolise eraldatuse ja ebavõrdsusega hariduse omandamisel, tööalase lahterdamise ning soopõhiste erinevustega töötingimustes (üldiselt iseloomustavad neid naiste halvemad töötingimused ja palk) (Halimi, Davis & Consuegra, 2021).

Siiski tuleb tunnistada, et akadeemiliste ja töörollide osas näitavad uuringud suundumuste muutumist. Tüdrukuid julgustatakse üha enam valima selliseid õppesuundi nagu teadus, tehnoloogia, tehnika ja matemaatika (Tong, 2012). Tundub, et poisse on vaja veel palju motiveerida, et nad kaaluksid selliseid valdkondi nagu õendus või lastehoid. Tundub, et ühiskond tunneb end mugavamalt, kui naised sisenevad traditsioonilistesse meeste valdkondadesse ja vähem mugavamalt, kui mehed sisenevad traditsioonilistesse naiste valdkondadesse.

Soostereotüübid ja -rollid on olemas juba enne sündi, need omandatakse lapsepõlves ja rõhutatakse noorukieas. Need antakse edasi perekonnaga suheldes, õppetöö käigus, eakaaslastega suheldes ja meedia kaudu.

Perekond on esimene sotsialiseerumise ruum, kus antakse edasi sotsiaalseid norme ja väärtusi ning eristatakse kahte bioloogilist sugu. See on lastele identiteedi ja soorolli aluseks. Sageli pakub pere tüdrukutele ja poistele erinevaid tegevusi, mänguasju või riideid. Seda, kuidas täiskasvanud perekonnas lastega suhestuvad, mõjutab sageli lastele määratud sugu. Lisaks taastoodab laps sageli oma vanemate käitumist (Halpern & Perry-Jenkins, 2016), nii et perekonnasüsteemi täiskasvanud esindajad on iga soo jaoks „sobiva‟ käitumise mudelid.

Perekonnad on viimastel aastakümnetel palju muutunud, eriti pärast naiste massilist tööturule kaasamist. See on toonud kaasa mõningaid rollimuutusi, kuid mitte nii palju või nii soodustavaid kui oleks võinud eeldada. Suurem lastehoolduse ja majapidamistööde koormus langeb endiselt naistele, kuigi nad töötavad ka väljaspool kodu. Siiski näitavad teadusuuringud, et peredes, kus mõlemad partnerid osalevad leibkonna kasvatamises ja selle eest hoolitsemises ning kus otsuste tegemine on jagatud, ei ole meeste ja naiste rollid nii rangelt eristatud ning ka lapsed tajuvad seda (Halpern & Perry-Jenkins, 2016).

Lapsed loovad oma identiteeti, avastades oma eripära teiste pereliikmete eristamise kaudu. Soorollid on piiravad ning tõkestavad lastel oma huvide ja ainulaadsete identiteetide uurimist. Lapsed seisavad silmitsi suuremate probleemidega, sest nad peavad loobuma ja eitama osa iseendast, et sobituda soorollide erinevustesse. On oluline, et vanemad hoolitsevad sellel teel selle eest, et nende lapsed tunneksid end võimeka, aktsepteeritu ja väärtustatuna, sest nii arendavad nad oma isiklikke võimeid, sõltumata sellest, kas nad kuuluvad ühte või teise sugupoolde või kas neid peetakse naiselikeks või mehelikeks.

Lapsed, kes koolis käivad, kipuvad järgima oma õpetajate vihjeid sobivate sootunnuste ja -rollide kohta. Nagu hariduskirjanduses (Bassi et al., 2018) tõestatud, võib õpetaja suurema tähelepanu saamine (positiivne või negatiivne) mõjutada motivatsiooni, püüdlusi ja õppeedukust, samuti otsuseid tulevase kooli valiku või tööhõive kohta. Uuringud näitavad, et õpetajad annavad poistele alateadlikult rohkem tähelepanu ja juhendamist kui tüdrukutele, isegi kui nad on pühendunud soolise võrdõiguslikkuse ruumi loomisele. Nagu oleme näinud teistes peatükkides, näitavad uuringud, kuidas mehed/poisid hõivavad rohkem ruumi kui naised/tüdrukud, nii füüsiliselt kui ka aruteludes ja neid ka julgustatakse seda tegema. Siiski kipuvad õpetajad poisse pahanduste tekitajateks pidama ning pigem avastavad nad käitumishäireid ja tähelepanu puudujääke hüperaktiivsuse häiretega poistel kui tüdrukutel. Eelarvamused on sageli alateadlikud, põhinevad müütidel ja uskumustel, mis ei pruugi põhineda tõenditel või isegi otsestel kogemustel. (Sadker & Sadker, 1985). Õpetajate tundlikkus soolise kallutatuse suhtes tuleks ühendada õpikute soolise kallutatuse ulatuse ülevaatamisega.

Ühiskonnal üldiselt ja eriti eakaaslastel on samuti palju võimu kujundada poistest ja tüdrukutest vastavalt mehelikke mehi ning naiselikke naisi. On loomulik soov olla sotsiaalselt aktsepteeritud, nii et soonormide eiramine võib olla üksikisikute jaoks väga raske. See muutub eriti oluliseks teismeliste puhul. Noorukiiga on etapp, kus ka soorollid omandavad erilise tähtsuse. Puberteediea füüsilised muutused muudavad soo teistega suhtlemisel võrreldes varasemate arenguetappidega olulisemaks, mistõttu ühiskondlikud ootused avaldavad suuremat survet käituda kooskõlas soorollidega (Galambos, 2013). Samuti suurendavad noorukid oma kognitiivset võimet mõista sotsiaalseid ja soolisi norme ning võimet teha sotsiaalseid võrdlusi. Nende sotsiaalne võrgustik laieneb ja samal ajal muutuvad teismelised kaaslaste vastastikuse hindamise suhtes tundlikumaks ning nad otsivad aktiivselt rühma kuulumise tunnet.

Kaaslaste vastastikune aktsepteerimine on lihtsam, kui see vastab sotsiaalsetele normidele mehelikkuse ja naiselikkuse kohta (Kågesten et al., 2016). Surve on suurim samasooliste rühmade ja eriti poiste seas (Galambos, 2004). Uuringud näitavad üldiselt, et poistel on traditsioonilisemad soorolli hoiakud kui tüdrukutel (Carlson & Knoester, 2011) ning et poiste puhul on sobiva (ja sobimatu) valik kitsam kui tüdrukutel (Mehta & Strough, 2009). Kuid hiljutised uuringud näitavad ka, et noorukid, kes tajuvad suuremat survet sobituda soostereotüüpide ja -rollidega varases noorukieas, arendavad aja jooksul rohkem võrdsust pooldavaid tõekspidamisi. Viimastel aastatel see on olnud seotud sotsiaalse nihkega võrdõiguslikkuse suunas (Halimi, Davis & Consuegra, 2021), mis omakorda on seotud soorollide alase haritusega (Davis, 2007).

Lapsed õpivad sageli soorolle ja -stereotüüpe raamatutest, lauludest, televisioonist, filmidest ja sotsiaalvõrgustikest nende sõnumite ning mudelite kaudu, mis näitavad, milline peaks mees või naine olema või kuidas käituma. Durkini ja Nugenti (1998) sõnul mõjutavad viieaastaste laste huve, ameti valikuid ja muid tegevusi tugevalt telesaated. Reklaam on samuti sotsialiseerumise oluline element. See hõlmab sageli soorolle ja -stereotüüpe, mis jõuavad meieni alateadlike sõnumite kujul, pannes meid neid teadvustamata omaks võtma ja põlistama, sest tavaliselt on need soo järgi eraldatud. Oluline on meeles pidada, et mängimine on õppimise ja arengu põhimehhanism. Seetõttu, kui reklaam viitab mängudele ja mänguasjadele, avaldab see mõju soorollide ja -stereotüüpide ehitamise protsessile (Klass, 2018). Mänguasjad, mis jagunevad soo järgi vastavalt sellele, mida peetakse sobivaks poistele või tüdrukutele, võivad piirata erinevate võimete arengut, nagu visuaal-ruumiline, empaatia, algatusvõime või sotsiaalsed oskused (Cherney & London, 2006). Gonzalez-Anleo et al. (2018) läbi viidud uuring jõudis järeldusele, et lastele suunatud reklaam Hispaanias peegeldab praegu vähem traditsioonilist mehelikkust ja et naissoost publikule suunatud sisu on palju mitmekesisem, kuigi need rollid, mis on ajalooliselt sügavamalt juurdunud (emadus ja ilu), on endiselt säilinud. Nad leidsid ka, et reklaamid on enamasti suunatud poistele või tüdrukutele eraldi, vähendades erinevaid mänguvõimalusi, mis on suunatud mõlemale koos.

Juarez-Rodriguez (2020) viis läbi lastelaulude uuringu YouTube’is ja leidis, et enamiku laulude juhtrolli on võtnud meessoost tegelased ja et naistegelased piirduvad enamasti naise, ema või hooldaja rolliga või meeste iha või vaidluse objekti rolliga. Tema uuringud näitavad ka, et mehelikkuse mudelid, mis põhinevad agressiivsusel ja mürgise mehelikkuse normaliseerimisel, püsivad.

9.3.3. HEAD NÄITED

• Pakkuge laias valikus mänguasju ja mänge ning julgustage lapsi ja teismelisi katsetama sooliselt mitmekesiseid mänguvorme.
• Stereotüübi selgesõnaline ümberpööramine (stereotüübi kummutamine) on samuti võimas viis mängus olevate soostereotüüpide segi paiskamiseks: valige tegevused, mis näitavad mehi hooldajatena või naisi tuletõrjujate ja ehitustöölistena.
• Looge lastele võimalused suhelda eri soost lastega, kus kõik nad õpivad võrdsetena koos töötama: valige spordimeeskonnad ja muud koolivälised tegevused, mis on avatud kõigile sugudele, tähistage sünnipäevapidusid segasooliselt jne. Segasoolised tegevused aitavad lastel ära tunda nende sarnasusi ja kaasavad lapsi, kes ei identifitseeri end tüdruku või poisina (Hanish & Fabes, 2022).
• Vältige oma poegade ja tütarde jaoks erinevate piiride seadmist.
• Teie ootused ja see, kuidas te neid näitate, on olulised. Eeldage, et teie pojad ja tütred on erinevates ainetes ja tegevustes võrdselt head, nagu matemaatika, sport või kunst.
• Õpetage oma lapsi, olenemata nende soost süüa tegema, koristama, korrastama või prügi välja viima ning olge eeskujuks, lastes kõigil täiskasvanutel kodus ülesandeid ja toimetusi jagada.
• Andke kõigile lastele positiivset tagasisidet nende omaduste kohta ning püüdke tunnustada pigem tugevaid külgi ja oskusi kui välimust või soolist stereotüüpsust. Looge turvaline ruum, kus lapsed saavad end mugavalt ja hästi tunda, eriti kui teie lastel on ühiskonna ootustest erinevad huvid ja võimed, selle asemel, et sundida lapsi nendele ootustele vastama
• Lugege raamatuid ja lugusid ning vaadake filme, mis näitavad tegelasi, kes ei vasta soostereotüüpidele, nii et lapsed näevad, et enese väljendamiseks on palju võimalusi (McCabe et al., 2011).
• Olge tähelepanelik soopõhiste eelarvamustega sisu osas internetis või televisioonis (filmid, reklaamid, videomängud, muusika) ja selgitage oma lastele, et need on aegunud arusaamad. Õpetage oma lapsi soostereotüüpidele vastu astuma.
• Kasutage neutraalset ja sooliselt kaasavat keelt, et vältida ekslike mõistete edastamist ning piiravate soorollide tugevdamist
• Olge teadlik soopõhisest turundusest. Laste mänguasjad, riided ja ka poed jagunevad üha enam soo järgi. Juhtige sellele oma laste tähelepanu ja julgustage neid uurima, mis on saadaval ning ise valima.
• Õpetage oma lastele, et valikud, millega mängida, mida õppida, mida kanda ja kellega sõber olla, on vabad valikud. Neid ei tohiks dikteerida ühiskondlikud piirangud, mis piiravad nende täielikku potentsiaali. See kehtib ka nende eakaaslaste rühma kohta: õpetage oma lapsi teisi lapsi mitte eirama ja seisma vastu sellele, et sõpru mingil viisil kiusataks.

9.3.4. ALLIKAD

Arce, M. L. (1995). El proceso de socialización y los roles en la familia. En: Teoría y metodología para la intervención en familias. San José: Universidad Nacional de Costa Rica, 32-35.

Bassi, M., Díaz, M., Blumberg, R.L. et al. (2018). Failing to notice? Uneven teachers’ attention to boys and girls in the classroom. IZA J Labor Econ 7, 9. https://doi.org/10.1186/s40172-018-0069-4

Carlson, D. L., & Knoester, C. (2011). Family structure and the intergenerational transmission of gender ideology. Journal of Family Issues, 32(5), 709–734. https://doi.org/10.1177/0192513×10396662

Cherney, I. D., & London, K. (2006). Gender-linked differences in the toys, television shows, computer games, and outdoor activities of 5- to 13-year-old children. Sex Roles: A Journal of Research, 54(9-10), 717–726. https://doi.org/10.1007/s11199-006-9037-8

Davis, S. N. (2007). Gender ideology construction from adolescence to young adulthood. Social Science Research, 36(3), 1021–1041. https://doi.org/10.1016/j.ssresearch.2006

Durkin, K., & Nugent, B. (1998). Kindergarten Children’s Gender-Role Expectations for Television Actors. Sex Roles 38, 387–402. https://doi.org/10.1023/A:1018705805012

Galambos, N. (2013). Gender and Gender Role Development in Adolescence. 10.1002/9780471726746.ch8.

Galambos, N. L. (2004). Gender and gender role development in adolescence. In R. M. Lerner & L. Steinberg (Eds.), Handbook of adolescent psychology (2nd ed., pp. 233–262). Hoboken, NJ: Wiley.)

González-Anleo, J. M., Cortés del Rosario, M., & Garcelán, D. (2018). Roles y estereotipos de género en publicidad infantil: ¿Qué ha cambiado en las últimas décadas? Revista Internacional de Investigación en Comunicación, 18, 80-99. https://doi.org/10.7263/adresic-018-05

Halimi, M., Davis, S. N. & Consuegra, E. (2021). The Power of Peers? Early Adolescent Gender Typicality, Peer Relations, and Gender Role Attitudes in Belgium. Gender Issues, 38, 210–237. https://doi.org/10.1007/s12147-020-09262-3

Halpern, H. P., & Perry-Jenkins, M. (2016). Parents’ Gender Ideology and Gendered Behaviour as Predictors of Children’s Gender-Role Attitudes: A Longitudinal Exploration. Sex Roles, 74, 527–542. https://doi.org/10.1007/s11199-015-0539-0

Hanish, L. D., & Fabes, R. A. (2014). Peer socialization of gender in young boys and girls. In: Tremblay RE, Boivin M, Peters RDeV, eds. Martin CL, topic ed. Encyclopaedia on Early Childhood Development. https://www.child-encyclopedia.com/gender-early-socialization/according-experts/peer-socialization-gender-young-boys-and-girls

Juárez-Rodríguez, J. (2020). Los roles de género en la música infantil de la plataforma digital YouTube. Revista de Ciencias de la Comunicación e Información, 25(1), 19-37. doi: http://doi.org/10.35742/rcci.2020.25(1).19-37

Kågesten, A., Gibbs, S., Blum, R. W. M., Moreau, C., Chandra-Mouli, V., & Herbert, A. (2016). Understanding factors that shape gender attitudes in early adolescence globally: A mixed-methods systematic review. PLoS ONE, 11(6), e0157805. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0157805

Klass, P. (2018). Juguetes para romper los estereotipos de género. The New York Times.

Langford, T., & Mackinnon, N. J. (2000). The affective bases for the gendering of traits: Comparing the United States and Canada. Social Psychology Quarterly, 63(1), 34–48. https://doi.org/10.2307/2695879

McCabe, J., Fairchild, E., Grauerholz, L., Pescosolido, B. A., & Tope, D. (2011). Gender in Twentieth-Century Children’s Books: Patterns of Disparity in Titles and Central Characters. Gender & Society, 25, 197-226. DOI: 10.1177/0891243211398358

Mehta, C. M., & Strough, J. (2009). Sex segregation in friendships and normative contexts across the life span. Developmental Review, 29(3), 201–220. https://doi.org/10.1016/j.dr.2009.06.001.

Pastor, R. (2000). Aspectos psicosociales de la asimetría genérica: rupturas, cambios y posibilidades. En Fernández, J. (2000). Intervención en los Ámbitos de la Sexología y de la Generología. (pp. 217-242). Madrid: Pirámide.

Sadker M, & Sadker D (1985). Sexism in the schoolroom of the Eighties. Reprinted in The World. Reprinted in Annual Editions: Education 1986-87, 87-88, 88-89, (Dushkin Press). Psychol Today. https://www.sadker.org/CV3.html

Saldívar, A., Díaz, R., Reyes, N. E., Armenta, C., López, F., Moreno, M., Romero, A., Hernández J, E., & Domínguez, M. (2015). Roles de Género y Diversidad: Validación de una Escala en Varios Contextos Culturales. Acta de Investigación Psicológica, 5, 2124-2147. DOI: 10.1016/S2007-4719(16)30005-9

Tong, R (2012). Gender Roles in Ruth Chadwick (Ed), Encyclopedia of appied Ethics 2nd edition. Charlotte, USA: Elsevier.