6.2. KINK (VEIDRUS)

6.2.1. SISSEJUHATUS

Savin-Williams (2019) mainib, et noorte ja noorte täiskasvanute jaoks on veidrus väljendusvorm, erinevate võimudünaamikate proovimiseks ja teatud tegude suhtes tunnetatud tõmme. Mõned autorid mainivad isegi, et veidrus võib olla juhtiv jõud mis võib ületada ka sookäsitluse senini teada oleva mõiste.

6.2.2. TEEMA ARENDUS

6.2.2.1. Mis on veidrus?

Gemberlingi (2015) sõnul hõlmab BDSM muu hulgas, kuid mitte ainult, kokkulepitud praktikaid, mis on seotud sidumise ja distsipliini (B&D), domineerimise ja allumise (D&S) ning sadomasohhismiga (S&M). Need praktikad hõlmavad kaasatud inimeste vahel teatud võimudünaamikat ja võivad sõltuvalt praktiseerivast isikust välja näha erinevalt (Desai, 2019). Inimese seksuaalsuse ja nn ebaharilike seksuaalsete/sensuaalsete/intiimsete praktikate, fantaasiate ning ideede kasutamise kaudu määratletuna on veidrus mittenormatiivne praktika. See tähendab, et see ei sobi tänapäeva ühiskonna poolt seksist ja seksuaaltegevusest loodud normaalsuse kuvandisse. Seetõttu võib veidrust tajuda imeliku ja valena, mis paneb häbimärgi igale veidruse harrastajale. See juhtub sageli arusaamatuse või väärteabe tõttu ning võib viia praktika enda ja praktiseerijate hukkamõistu ja isoleerimiseni. Kelsey et al. poolt läbi viidud uuring (2013) näitab, et isegi terapeutide või teiste spetsialistide hoiakuid BDSM-i suhtes võivad mõjutada nende enda eelarvamused, mõjutades seega nende tegutsemist. Seetõttu peavad autorid, nagu Helfer, E., veidruste kohta õpetamist eetiliseks kohustuseks, et olla võimeline tervishoiutöötajate mentaliteeti ja süsteemi kaasavamaks muutma (Helfer, 2021).

6.2.2.2. Intiimsus

Oluline on meeles pidada, et veidrus on alati kokkuleppeline. Kui see ei ole kokkuleppeline, siis ei ole tegemist veidrusega, vaid pigem võimu kuritarvitamise, vägivalla ja/või diskrimineerimisega. Veidrus ei piirdu seksiga ja selle peamine eesmärk ei ole seks. See soodustab partnerite vahelise intiimsuse suurenemist ehk, et seksuaalaktid suurendavad valu ja naudingu kombinatsiooni ning partnerite vahel tunnetatud intiimsust (Desai, 2019). Kuna veidrus on nii füüsiline kui ka psühholoogiline, pakub see võimalust avastada nii füüsilist kui ka vaimset konteksti, edendades intiimsuhet oma partneri(te)ga. Erinevate võimudünaamikatega eksperimenteerimine võib sageli pakkuda partneritele võimalust proovida erinevaid rolle, vahetades oma igapäevaelu roll soovitud rolli vastu. Kui isik on oma igapäevaelus otsuste langetaja ja juht, saab ta võimaluse näha, kuidas on tunne olla juhitud ja vastupidi (Sacred Eros, 2018). Veidrus loob raamistiku kus katsetada ja ümber määratleda võimudünaamikat asjaomaste inimeste vahel. Seega sisaldab see psühholoogilist komponenti, mille keskmes on intiimsus ja usaldus, avastades samas iga partneri vaimseid ja füüsilisi piire.

6.2.2.3. Suhtlemine ja nõusolek

Rääkige oma partneriga avatult, millised on teie ootused ja hirmud. Rääkige oma soovidest, fantaasiatest, piiridest ja kogemuste tasemest. See aitab teil arusaamatusi vältida. Püüdke koos ette kujutada stseeni, mida tahaksite luua, võttes seejuures arvesse teie mõlema vaatenurki ja ootusi. Arutage, kuni jõuate lahenduseni, mis mõlemale sobib. Arvestades, et võimudünaamika on paigas, võib nõusolek muutuda sõltuvalt tegevusest või asjaomaste inimeste tunnetest. Pidage meeles, et võite igal hetkel lõpetada ja tegevust muuta, kui teil on ebamugav. Suhelge oma partneriga avatult ja ausalt. Piiride kehtestamine ja nende ümberhindamine on osa veidruse harrastamisest. Teadmine, mis sulle sobib, mida tahad proovida ja millest eemale hoida, on kõik osa sinu kogemusest ning see võib muutuda sõltuvalt ajast, partneri(te)st või keskkonnast. Pidage meeles, et igaühel on oma isiklikud ja seksuaalsed piirid ning nende piiride väljaselgitamine on osa sellest, et see kogemus oleks kõigile meeldiv. Lastele/teismelistele veidrustest rääkimine ei pea automaatselt tähendama, et peaksite alustama sidumise või rollimängude õpetamisega. Alustuseks võiksite rääkida seksuaalsuse, seksuaalse orientatsiooni ja soo mitmekesisusest, selgitades, kuidas eksperimenteerimiseks ja avastamiseks turvalise keskkonna loomine võib asjaomastele inimestele kasulik olla. Lähenege nõusoleku ja piiride teemale ning hakake selgitama või tooge näiteid tegudest, mis ei pruugi hõlmata seksuaalvahekorda, kuid hõlmavad füüsilist puudutust või võimudünaamika muutumist (näiteks köis/sidumine). Lisateavet nõusoleku kohta saate lugeda teemast 5.6.

6.2.2.4. Katsetamine

Veidrus pakub raamistikku erinevate tundmuste, võimutasemete ja -dünaamika ning lõpmatute seksuaalsete tegevuste katsetamiseks. Mõned enim harrastatud veidruse käitumisviisid (ilmnes 2010. aastate teises pooles läbi viidud uuringust) olid distsipliin, sidumine, domineerimine, rollimängud, alistumine, laksu andmine, enese paljastamine, riietumise fetiš ja muud (Desai, 2019). Erinevate seksuaalsete praktikate, dünaamikate ja aktide avastamisega ei katseta sa mitte ainult oma seksuaalsete, vaid ka emotsionaalsete piiridega. Veidruse harrastamine aitab paremini tundma õppida oma keha, teatud seksuaalsetes olukordades selle reaktsioone ja seda, mida keha võib teistes olukordades vajada. Eneseteadlikus aitab sageli kaasa paremale enesemõistmisele ning võib viia tervisliku ja rahuldust pakkuva eluviisini nii seksuaalselt kui ka üldiselt. Kehale ja vaimule esitatud väljakutsete kombinatsioon turvalises keskkonnas (nõusoleku ja piiridega), aitab positiivselt kaasa enesearengule. Veidruse häbimärgistamine võib avaldada negatiivset mõju veiderdajate (inimesed, kes veidrusi harrastavad) vaimsele tervisele. Veidruse häbimärgistamine ja mahavaikimine võib viia sisemise häbi, isolatsiooni, depressiooni ning võimalike enesetapukavatsusteni. Sotsiaalne häbimärgistamine võib negatiivselt mõjutada samuti veidruste harrastajate juurdepääsu tervishoiuteenustele hirmu või hinnangu tõttu, kartes riskantsetesse olukordadesse sattumist või nende seksuaalsete eelistuste pärast häbistamist. Teisalt võib veidrust toetav keskkond olla unistuste täitumine neile, kelle keha ja/või soovid ei ole normatiivsed (Desai, 2019). Võimalus katsetada, tundes end kogukonnas turvaliselt ja toetatuna, võib olla kasulik kõigile, eriti neile, kes ei samastu heteronormatiivse eluviisi ning seksuaaltavadega. Usaldusväärsus, hoolivus, teadmised ja enesekindlus võivad viia täpsema ja häbivaba eneseväljenduse ja katsetamiseni. Sellises keskkonnas puuduvad normatiivsed ootused, ei ole pandud silte „veidratele‟ tegevustele, vaid pigem toimub pidev katsetamine, mis võiks esile kutsuda erinevaid aistinguid, tundeid ja emotsioone.

6.2.2.5. Müütide ümberlükkamine

Veidrus on tingitud psühholoogilistest traumadest (väärkohtlemine minevikus, kehvad vanemad jne)

Veidrus võib areneda nii lapsepõlve jooksul kui ka hilisemas elus. Desai (2019) selgitab, kuidas veiderdav käitumine, näiteks soov olla vangistatud, mängides politseid ja pätti, võib olla esimene märk huvist veidruse vastu. Mõnede puhul võib veidrus alata üldisest tundest, et nad on teistsugused (identiteedi, kiindumuse näitamise, seksuaalsete tavade jms osas) või on nad mures selle pärast, et nad ei jaga oma eakaaslastega ühiseid huvisid, mis viib sageli eneseotsinguni, et mõista või sildistada nendega toimuvat (Desai, 2019). Teiste jaoks võib veidrus olla midagi, mida nad kogevad hiljem soovist elus erinevaid seksuaalseid eluviise ja tegevusi katsetada.

2008. aastal läbi viidud uuring (Richters et al., 2008) näitas, et puuduvad tõendid selle kohta, et BDSM-i praktiseerijad kannataksid mingi psühholoogilise häire all, seda kinnitati hiljem ka teiste uuringute kaudu, mille kohaselt BDSM-i praktiseerijad näivad olevat vaimselt ja emotsionaalselt hästi kohanenud (Wismeijer & van Assen, 2013).

Seetõttu on oluline tugevdada ideed, et veidrus ei ole haigus või psühholoogilise trauma tagajärg, vaid pigem avastamise vorm, identiteet või isegi orientatsioon.

Veidrus on see, mida näete filmis „Viiskümmend halli varjundit‟

Meediakujundused, nagu näiteks „Viiskümne halli varjundi‟ sarja filmid, võivad kahjustada veidruste kogukonna kuvandit, sest need levitavad valeinformatsiooni ja kujutavad veidrust valesti. Desai (2019) mainib, kuidas lisaks sotsiaalsele häbimärgistamisele võivad need filmid olla ohtlikud, sest vägivaldne seks on pealiskaudselt mõistetud ja BDSM-tavasid kujutatakse valesti/võltsilt. Veidruse tavad hõlmavad alati vastastikust nõusolekut ja on võimaluseks uurida erinevaid seksuaalseid fantaasiaid turvalises keskkonnas. Need hõlmavad suhtlemist ja nõusolekut, mitte sunniviisilist käitumist või ainult vägivaldseid seksuaaltegevusi. Kui selgitate või õpetate veidruse kujutamist meedias, püüdke pakkuda alternatiivseid allikaid, mis võivad selgitada, kuidas veidrused toimida võivad ja mida need hõlmavad.

– 6.2.3. TEEMAGA SEOTUD DISKRIMINEERIVAD OLUKORRAD –

Pärast filmi „Viiskümmend halli varjundit‟ vaatamist oli 14-aastane L. vaimustuses ja oletas, et kujutatud seksuaalaktid juhtuvad nii ka päriselus ja et kõik oleksid sellega nõus. Kui L. suhet alustas, püüdis ta kasutada mõningaid filmis nähtud tavasid, näiteks olla partneriga domineeriv või impulsiivne (mitte tingimata seksuaalses kontekstis), see pani tema partneri kahtlema, kas ta tahab, et teda nii koheldaks. Filmis kujutatud stseenide, veidruse alase hariduse ja ressursside puudumise tõttu on L. kujundanud vale ettekujutuse sellest, mis on BDSM ja veidruse tavad ning kes on huvitatud neid praktiseerima. Kuna tal ei olnud mingit viidet, kust lisateavet küsida, oli tema ainus võimalus oma ideid katsetada oma partneriga, mis osutus mõlema jaoks ebamugavaks olukorraks. Pedagoogi või lapsevanemana võiksite õpetada seksi ja veidruse kujutamise tähtsust meedias. Proovige selgitada, et iga keha on erinev ja et suhtlemine, nõusolek ning piirid on nende parimad sõbrad kui tegemist on suhete ja seksuaalsete tavadega. Pakkudes allikaid, selgitusi ja näiteid veidruste tavade kohta, võib tähelepanu veidruste seksuaalselt küljelt liikuda terviklikumale pildile, mis hõlmab vaimseid, emotsionaalseid ja füüsilisi suhteid. Rääkige intiimsuse loomisest ja katsetamisest turvalisel viisil, kus kehtib vastastikune nõusolek ja kaitse. Selle teema vältimine või sildistamine valeks või imelikuks ainult suurendaks negatiivset mõju laste/teismeliste vaimsele tervisele ja võib põhjustada nende isoleerumist, depressiooni või mõnel juhul enesetapumõtteid.

6.2.4. HEAD NÄITED

6.2.4.1. Rääkige ohutusest, nõusolekust ja seksuaalsest naudingust

See kombinatsioon võib kujutada endast head algust, et avada veidruste teema. Proovige selgitada, miks mõned inimesed seda harrastavad ja suunake nad eakohaste allikate juurde. Seksuaaltegevuste ohutuse alane õpe (ennetamine, kaitse, piirid, seksuaaltervise teenused jne) võiks olla esimene samm veidruste õpetamiseks. Arvestades, et iga inimene on erinev ja tal võivad olla täiesti erinevad vaated ning isiklikud piirid, on nõusolekust rääkimine osa veidruste harrastamisest. Proovige selgitada, kui oluline on enne millegi proovimist partneritega vestelda. Ootuste, hirmude ja isiklike piiride väljendamine muudab kogemuse asjaosaliste jaoks palju mugavamaks. Pärast nende kahe aspekti selgitamist võiksite proovida keskenduda seksuaalsele naudingule ja võimudünaamikale. Rääkides sellest, et inimesed võivad seksuaalset naudingut tunda erinevatest tegevustest ja võimudünaamikast, võib see aidata luua laiemat pilti seksuaalsetest naudingutest ja seksuaaltervisest.

6.2.4.2. Psühholoogiline ja füüsiline kogemus

Õpetades, et veidrust kogetakse nii psühholoogilisel, emotsionaalsel kui ka füüsilisel tasandil, õpetab, et sellega katsetamine võib pakkuda laiemat kogemust, mis aitab kaasa enese avastamisele ja -arengule. See näitab, et seksuaalsete tegevuste puhul mängivad rolli nii mõistus kui ka füüsiline tegevus ning see võib õpetada harrastajatele piiride katsetamist turvalises keskkonnas. Püüdke eakohast keelt ja näiteid kasutades selgitada, kuidas veidruste tavad võivad kaasa aidata seksuaalsuse, seksuaalse naudingu ja seksuaalsuhete ümbermõtestamisele. Püüdke vältida metafooride kasutamist. Selle asemel kasutage eakohast keelt ja selgitage nii selgelt kui võimalik.

6.2.5. ALLIKAD

Desai, R. (2019). What Is Kink? Psychology Today. Retrieved from https://www.psychologytoday.com/us/blog/sex-sexuality-and-romance/201901/what-is-kink. Gemberling, T. M., Cramer, R., & Miller, R. S. (2015). BDSM as sexual orientation: A comparison to lesbian, gay, and bisexual sexuality. Journal of Positive Sexuality, 1, 56-62. Helfer, E. (2021). Kink Education Is an Ethical Obligation. Psychology Today. Retrieved from https://www.psychologytoday.com/intl/blog/kink-outside-the-box/202101/kink-education-is-ethical-obligation. Kelsey, K., Stiles, B. L., Spiller, L., & Diekhoff, G. M. (2013). Assessment of therapists’ attitudes towards BDSM. Psychology and Sexuality, 4(3), 255–267. Retrieved from https://doi.org/10.1080/19419899.2012.655255. ‌Richters, J., de Visser, R.O., Rissel, C.E., Grulich A.E. & Smith A.M. (2008). Demographic and psychosocial features of participants in bondage and discipline, “sadomasochism” or dominance and submission (BDSM): data from a national survey. J Sex Med. 2008 Jul;5(7):1660-8. Retrieved from Demographic and psychosocial features of participants in bondage and discipline, “sadomasochism” or dominance and submission (BDSM): data from a national survey – PubMed (nih.gov). Wismeijer, A. & van Assen, M. (2013). Psychological characteristics of BDSM practitioners. Journal of Sexual Medicine, 10, 1943–1952.