5.7. VEEBITURVALISUS: SEKSTIMINE, RISKID

5.7.1. SISSEJUHATUS

Digitaliseeritud maailm, milles me elame, sunnib meid kohanema pidevalt muutuvate veebiturvalisuse parameetritega. Kuigi internet on atraktiivne ressurss, pakkudes juurdepääsu teabele ja meelelahutusele, on enese ja oma huvide kaitsmine väärtuslik oskus. Lastele/teismelistele interneti kasutamise õpetamisel on internetiturvalisuse, küberkiusamise, sekstimise ja muude isikliku kokkupuute riskide õpetamine interneti tervislikul kasutamisel esmatähtis.

Interneti eelistest ja varjukülgedest teadmine võib aidata lastel/teismelistel teavet tasakaalustada ja oma veebitegevuses valikuid teha.

5.7.2. TEEMA ARENDUS

5.7.2.1. Internet on igavene

Üks esimesi asju, mida lapsed/teismelised peavad teadma enne mis tahes veebi-tegevusega tegelemist, on see, et internet on igavene. Kõik, mida nad otsivad, postitavad või kommenteerivad, salvestatakse andmebaasi, pannes nad ohtu, et mingil hetkel võib see teatud viisil välja tulla ja nad haavatavasse olukorda asetada. See kehtib jagatud piltide, veebilehel kontot luues jagatud isikliku teabe või rakenduse kaudu sõbrale saadetud suvalise sõnumi kohta. Kõik salvestatakse, hoiustatakse ja kasutatakse viisil või teisel, olenemata sellest, kas see on turunduslikel eesmärkidel (näiteks suunatud reklaamid), kliendianalüüsiks või muud tüüpi andmeanalüüsiks. Seda teavet saab kasutada kas nende vastu (näiteks kiusamiseks) või selleks, et manipuleerida neid käituma teatud viisil või ostma midagi, milles neid on uskuma pandud, et nad vajavad. Sotsiaalmeedia loojad võivad käitumispsühholoogia abil kasutada konkreetseid värve, keelt, pilte või liigutusi, et manipuleerida vaatajaid teatud otsuse tegemiseks. Kuigi see on interneti toimimise liigne lihtsustamine, võib mõte, et iga teie sisestatud teavet kasutatakse millegi jaoks, panna teid kaks korda järele mõtlema, enne kui soovite midagi otsida või postitada.

Küberkiusamine, küberjälitamine, roppused, andmepüük, väärinfo ja piraatlus on vaid mõned internetiga seotud ohud. Privaatsuse õpetamine aitab neid ohte mõista. Kui tegemist on tundmatute olukordadega, siis see, mis teeb need hirmuäratavaks või ohuna tajutavaks, taandub tavaliselt arusaamatusele. Kui me millestki aru ei saa, ei saa me end selle eest kaitsta. Sama juhtub ka laste/teismelistega.

On palju eeldada, et nad kuulavad, kuidas õpetajad/kasvatajad ütlevad neile, et internet on ohtlik, selgitamata, miks ja kuidas need ohud neid kahjustada võivad. Kasutades eakohast keelt, võite proovida selgitada, kuidas mis tahes veebitegevus võib nende tegelikku elu mõjutada.

Alustuseks võiksite selgitada, kuidas privaatsus internetis toimib, kuidas nad saavad kasutada turvalisemaid viise internetis navigeerimiseks ja kuidas isikuandmete jagamine veebisaitidel või inimestele, keda nad ei tunne, võib neid mõjutada. Proovige tuua konkreetseid näiteid ilma internetist halba pilti maalimata. Kuigi internet võib olla suur ressurss, on selle väärtused (ja positiivne / negatiivne jõud) kasutaja kätes.

Kui soovite, et nad oleksid ettevaatlikud, kuid ei kardaks kasutada internetti, võite proovida mõnda järgmistest asjadest:

• Seadke üles kaamerad sülearvutite/arvutite suunas
• Tutvuge mõne veebileheküljega koos nendega
• Rääkige, millist teavet on ohutum anda (näiteks vältige aadressi, pangakonto jne info jagamist)
• Näidake neile, kuidas ära tunda usaldusväärseid teabeallikaid
• Osalege/korraldage töötubasid või tegevusi, mis õpetavad, kuidas internetis ohutult käituda (eriti sotsiaalmeedias)

Kõigil neil olukordadel võib koos sekstimisega olla veelgi kahjulikum mõju.

5.7.2.2. (Puuduv) privaatsus

Sekstimine on seksuaalselt selgesõnalise sisu saatmine privaatsõnumite või interneti kaudu. See viitab fotodele, videotele ja sõnumitele (kirjalik ja heli) (Priory Group). See tava on nutitelefonide arenguga muutunud laialt levinuks, muutudes normaalseks teismeliste käitumiseks. Kuid sagedasti, ei ole inimesed täiesti teadlikud võimalikest ohtudest, mida sekstimine endaga kaasa toob.

Sekstimisega seotud riskid:

• Konkreetse sisu jagamine ilma nõusolekuta (sõnumid, audiovisuaalne sisu)

Üks levinumaid sekstimisega seotud riske on sisu levitamine ilma isiku nõusolekuta. Seda saab teha sõnumite edastamise, ilma nõusolekuta pildistamise ja/või sisu veebis postitamise kaudu.

• Kättemaksuporno

Kättemaksuporno on see, kui endine partner jagab teie seksuaalset materjali ilma teie nõusolekuta. Selle eesmärk on põhjustada piinlikkust ja stressi ning see võib juhtuda pärast lahkuminekut, võttes lähtepunktiks kättemaksu (Psych Central, 2018).

• Küberkiusamine/seksuaalne ahistamine

Küberkiusamine on veebi-suhtluse kasutamine inimese kiusamiseks või ahistamiseks tema hirmutamise, negatiivse või vihkamist tekitava sisu ja ähvarduste jagamise kaudu. Küberkiusamist läbi elavad inimesed võivad kogeda madalamat enesehinnangut, isoleeritust, võtta kasutusele teistsugune veebi-identiteet (oma elust vale kuvandi loomine), neil võivad olla negatiivsed emotsionaalsed vastused (hirm, haavatavus, tusk jne) ja on enesevigastuse kalduvustega.

USA Cyberbullying Research Centre uuringu kohaselt väitis 42% 13-17-aastastest, et nad on oma elus küberkiusamist kogenud. Lisaks kogesid seda sagedamini teismelised tüdrukud (50,9%) kui teismelised poisid (37,8%) (Patchin, 2021).

See ei ole mitte ainult võimalik oht, vaid see juhtub tõenäolisemalt ka inimestega, kes ei identifitseeri end meestena, mistõttu on see ka osa soolise ebavõrdsuse probleemist, sest need inimesed võivad olla haavatavamad ja rohkem sellistele ohtudele avatud..

• Seksuaalsuse eraldumine füüsilisusest (emotsionaalne mõju)

Veetes palju aega digitaliseeritud maailmas, võib internetipõhise tegevuse ja sekstimise oht viidata seksuaalsuse tajumisele seoses füüsilisusega (Smith, 2021). Kui tegemist on oma seksuaalsuse avastamisega, mõjutavad valitud tavad emotsionaalset sidet, mis on asjaosaliste vahel loodud ja seega nende ettekujutust seksuaalsusest ning intiimsusest. Suurenenud sekstimise hulk võib viia seksuaalsuse eraldumiseni füüsilisusest, võimalik, et teismelised ei seosta füüsilist puudutust seksuaalse iha või seksuaalsusega. See võib kujundada kogu nende arusaama sellest, kuidas luua tervislikke intiimsuhteid oma partneritega ja mõjutada neid kogu nende elu jooksul.

• Seksuaalkurjategijad

Seksuaalkurjategijad on inimesed, kes otsivad seksuaalset kontakti kuritahtlikul või kiskjalikul viisil. Seksuaalkurjategijad võivad olla toime pannud seksuaalkuritegusid, nagu ahistamine, kallaletung, vägistamine või muu seksuaalne tegevus, millega ei kaasnenud teiste asjaosaliste nõusolekut. Sekstimine võib seksuaalkurjategijate konteksti hõlbustada, kasutades meelitamist, teistsuguse identiteedi kasutamist ja pakkudes kurjategijale veebis turvalisust, arvestades, et nad võivad oma asukoha ja identiteedi kohta valetada.

• Õigusküsimused

Sekstimise kiire arengu tõttu on konsensusliku sekstimise eristamine mittekonsensuslikust sekstimisest ja lapspornost saanud õiguskaitse esmatähtsaks küsimuseks. Sekstimise kaudu, eriti inimestele, keda nad isiklikult ei tunne, riskivad lapsed/teismelised sattuda internetis seksuaalse ärakasutamise ohvriteks.

Nende riskide selgitamisel, olenemata sellest, kas tegemist on pere- või koolikeskkonnaga, on mõte, et lapsed/teismelised oleksid riskidest teadlikud, mitte et nad ei kardaksid internetti või sekstimist. Võiksite proovida edastada ideed, et ettevaatusabinõude rakendamine ja avameelselt suhtlemine nende veebitegevuses toimuva kohta (samas austades nende privaatsust) võib neile kasuks tulla. Selgitades, milliseid meetmeid nad võiksid selliste olukordade tekkimisel võtta, saavad nad end turvalisemana hoida, austades samal ajal nende privaatsust. Püüdke vestlust tasakaalustada ja läheneda ka sekstimise lõbusale ja põnevale osale, noor saab õppida tundma oma meeldimisi ja mitte meeldimisi ning luua oma partneritega intiimsust.

5.7.2.3. Nõusolek

Eakaaslaste surve võib oluliselt mõjutada kellegi käitumist, eriti kui tegemist on sotsiaalse integratsiooni ja kuuluvustundega. Võtke hetk, et näidata lastele/teismelistele, et on okei rühmast välja paista ja mitte teha midagi, millega te rahul ei ole. Kuigi see kehtib igas vanuses, on lapsed/teismelised selle suhtes haavatavamad, sest nad läbivad nende aastate jooksul suure tõenäosusega eneseavastamise protsessi ja püüavad leida rühma, kuhu nad võiksid kuuluda.

Selgitamine, mis on nõusolek ja et nad ei tohiks seda anda, kui nad ei tunne end mugavalt, võib neid palju aidata. Nõusolek on kahesuunaline tänav. Te otsustate, kas ja millal te selle annate, kuid kaaluge ka seda, kuidas seda ise küsida.

Kui tegemist on sekstimisega, võib nõusoleku küsimine välja näha selline:

• Kas võin pildi/video saata?
• Kas sa tahad, et ma jätkaksin?
• Kas sul on mugav … teha?
• Kuidas … sulle meeldiks?

Need on vaid mõned näited sellest, kuidas saate veenduda, et ka inimesel, kellega te räägite, on mugav vestlusega jätkata. Lastele/teismelistele nõusoleku õpetamine, kui tegemist on sekstimisega, tähendab ka õpetamist, kuidas tagada nõusoleku küsimine. Keskenduge selgitamisele, et konkreetse sisu saatmine ilma nõusolekuta tungib teise isiku privaatsusesse ja et kellegagi intiimsuse loomine nõuab usaldust, olenemata sellest, kas see toimub veebis või reaalses elus.

Loe lähemalt nõusoleku kohta teemast 5.6.

– 5.7.3. TEEMAGA SEOTUD DISKRIMINEERIVAD OLUKORRAD –

O. on 14-aastane, kellel on sotsiaalmeedia rakenduses konto. Seal kohtus ta G.-ga. Kuigi O. ja G. elavad samas riigis, asuvad nad erinevates linnades ja ei ole kunagi üksteisega isiklikult kohtunud. Nad nägid üksteise pilte ja hakkasid internetis rääkima, kuni nad saavutasid teatud intiimsuse taseme. Siis hakkas G. O.-le seksuaalse sisuga sõnumeid saatma ja julgustas O.-d sama tegema. O. ei tundnud end seda tehes mugavalt ja G. hakkas teda mõnitama, öeldes talle, et kui ta saadaks seksuaalseid sõnumeid, oleks ta ka nagu iga teine teismeline.

Sellisel olukorraga on kaasnevad mitmed riskid. O. võib olla eakaaslaste survestamise, küberkiusamise, seksuaalse ahistamise objektiks ning kui vestluse teises otsas olev isik ei ole see, kes ta väidab end olevat, võivad riskid hõlmata seksuaalkurjategijaid, lapspornot või muid ohtlikke olukordi.

Lapsevanemana, luues usaldusliku õhkkonna ning lähenedes seksimise ja internetiturvalisuse teemale, selle asemel et seda vältida, võib see aidata lastel/teismelistel end paremini tunda, kui nad julgevad täiskasvanutelt abi paluda olukordades, kus nad võivad abi vajada.

5.7.4. HEAD NÄITED

5.7.4.1. Usaldusliku õhkkonna loomine

Oma laste/teismelistega usaldusliku õhkkonna loomine võib neid julgustada võimalike ohtlike olukordade korral teie juurde tulema. Püüdke avalikult rääkida internetiturvalisusest, kuid vastates nende küsimustele ja näidates neile, kuidas internetis turvalisemalt navigeerida. Seda tehes püüdke austada ka nende privaatsust.

Julgustage neid olema teadlikud informatsioonist, mida nad ära annavad ja mis veelgi tähtsam, kellele nad seda teavet annavad. Julgustage neid rääkima ainult inimestega, kellega nad on isiklikult kohtunud ja rääkige nendega privaatsusest ja intiimsusest.

5.7.4.2. Arutlege selle asemel, et vältida

Arutage teemat ja leidke ühisosa ning praktikad, mis võivad aidata nii lapsi kui ka teid kui eeskuju neile nende turvalisuse tagamisel. Selgitage sekstimise riske ilma tegu halvustamata, vaid keskenduge ohu võimalikkusele. Kui jätate tegevuse täielikult tähelepanuta ja esitate selle millegina, mida arvate olevat täiesti vale, ei pruugi te aidata lastel sellest eemale hoida vaid tõenäoliselt võtate neilt õppimisvõimaluse ära, sest nad ei pruugi teie juurde tulla, kui midagi valesti läheb.

5.7.5. ALLIKAD

Patchin, J. W. (2021). 2019 Cyberbullying Data. Cyberbullying Research Centre. Retrieved from https://cyberbullying.org/2021-cyberbullying-data.

Psych Central (2018). What Is Revenge Porn?  Retrieved from https://psychcentral.com/blog/what-is-revenge-porn#1.

Smith, D. (2021). What are the risks associated with sexting? Dtek Customs. Retrieved from https://www.dtekcustoms.com/what-are-the-risks-associated-with-sexting/.