1.1. “KAPIST VÄLJA TULEK” / AVALIKUSTAMINE: PARIMALE SÕBRALE, VANEMATELE, KLASSIKAASLASTELE, KOLLEEGIDELE

1.1.1. SISSEJUHATUS

Alates 1970. aastate algusest on teadlased, kes keskenduvad seksuaalvähemuste tervislikule arengule ja sellele, kuidas nad võtavad omaks seksuaalse orientatsiooni identiteete või omistavad endale identiteedimärgiseid nagu gei, lesbi, hiljem ka biseksuaalne jne, tutvustanud mõiste “kapist välja tulek” mudeleid. “Kapist välja tuleku” mudelid on välja pakutud selleks, et kaardistada erinevate, kuid seksuaalvähemuste spetsiifiliste probleemide ületamist, tavaliselt noorukieas ja noores täiskasvanueas (Cass, 1984; Troiden, 1979). Need varajased “kapist välja tuleku” mudelid eeldasid tavaliselt, et seksuaalne identiteet areneb etapiviisiliselt, alustades varases lapsepõlves eneseteadvusest, homoseksuaalsetesoovide varajasest tunnustamisest noorukieas, seksuaalsest uurimisest täiskasvanueas, enese aktsepteerimisest, enese identifitseerimisest ja avalikustamisest gei/lesbi (ja hilisemates mudelites ka biseksuaalseks või muuks) ning viies lõpuks homosekusaalse  seksuaalse identiteedi omaksvõtmiseni noorel/varases täiskasvanueas (Cass, 1984; Troiden, 1979). Neid varajasi väljatuleku mudeleid on kritiseeritud nende metoodilise ebatäpsuse, ümbritseva kultuurilise konteksti puudumise ja protsessi lineaarsuse ootuste tõttu. Samuti kritiseeriti neid mõnevõrra stereotüüpse narratiivi jäädvustamise eest, mida hiljem nimetati „võitluse ja edu‟ narratiiviks. Sellele vaatamata võib algsete mudelite mõningaid aspekte pidada tänapäeval kasulikuks (Cohler & Hammack 2007). Kuigi me pöörame palju rohkem tähelepanu kontekstuaalsete tegurite varieeruvusele, mis mõjutavad inimese seksuaalse identiteedi arengut, võib mõningaid tegureid pidada ühiseks ja kavandada kui verstaposte väljatulemise protsessi raames.

Need verstapostid algavad tavaliselt siis, kui inimesed mõistavad, et nad ei pruugi olla heteroseksuaalsed (näiteks tunnistades oma kiindumust samast või mitmest soost inimestesse); ii) hiljem nimetavad või märgistavad nad neid kogemusi (näiteks kasutades oma enesemõistmises mõisteid gei või LGBTQ+); ja iii) jõuavad lõpuks punkti, mil nad esimest korda avalikustavad oma identiteedi, st avalikustavad end olulistele inimestele. Seda kolmandat verstaposti peetakse tihtipeale väliseks “kapist välja tulemiseks”, ja on erinevaid rühmi, kellele inimene võib end avalikustada või mitte avalikustada.

Just see „vajadus‟ “kapist välja tulla” on tegelikult tingitud asjaolust, et me elame maailmas, kus kultuur ja enamik sotsiaalsest suhtlusest on cis- ja heteronormatiivsed. Cis-heteronormatiivsus on niivõrd normaliseeritud, et see muutus heteroseksuaalide jaoks sageli märkamatuks või loomulikuks, jättes nad privilegeeritud positsiooni, kus nad ei pea oma seksuaalsusega teiste ees välja tulema, võrreldes kõigi teiste rühmadega, kellel on tervislik mitte cis-sooline eripära ja vähemuste seksuaalsed orientatsioonid. Sellest tulenevalt kaldub enamik inimesi eeldama, et teised on cis-soolised ja heteroseksuaalsed. Võib-olla oleksid ideaalses maailmas kõik avatud ja ei eeldaks automaatselt teiste heteroseksuaalsust ja cis-soolist staatust. Sellises maailmas ei oleks LGBTQ+ inimestel vaja end avalikustada. Tänapäeval on eriti oluline avaliku elu tegelaste (telesaatejuhid, kunstnikud, poliitikud, koolijuhid jne) välja tulemine, sest see loob noortele LGBTQ+ inimestele avatuma ja sõbralikuma õhkkonna, mis muudab nende välja tulekut ehk pisut lihtsamaks.

Kaasav keskkond vähendab märkimisväärselt välja tulekuga seotud stressi. Kahtlemata on kergem välja tulla keskkonnas, kus LGBTQ+ teemasid üldiselt arutatakse, kus ei ole eelarvamusi ja kus valitseb turvalisus ning usaldus. Teisest küljest võib väljatuleku väga raskeks muuta igasugune ksenofoobia või LGBTQ+ teemade tabu alla panek. Keskkonna kaasavust saaksid esile tõsta LGBTQ+ inimesed, kes on võimupositsioonil, näiteks avalikud LGBTQ+ õpetajad koolides.

1.1.2. TEEMAARENDUS

Täiskasvanu seksuaalse orientatsiooni aluseks olev tõmme tekib alates keskmisest lapseeast kuni varajase noorukieani. Need tunded võivad tekkida ilma eelneva seksuaalkogemuseta. Iga “kapist välja tulek” on erinev, mis tuleneb isiklikest omadustest ja ka kontekstist, milles inimene kasvab (APA, 2008).

• “Kapist välja tulemine” üldiselt

  • “Kapist välja tulemine” ei ole ühekordne sündmus, vaid lõputu protsess.
  • “Kapist välja tulemine” võib olla äärmiselt stressirohke, eriti homo-/transvaenulikus keskkonnas.
  • Usaldus on turvalise “kapist välja tuleku” jaoks ülioluline.

• “Kapist välja tulemine” parimale sõbrale

  • Paljude LGBTQ+ noorte jaoks on nende parim sõber esimene inimene, kellele end avatakse.
  • Üldine soovitus on kõigepealt pöörduda lähedase sõbra või muu usaldusväärse isiku poole.

• “Kapist välja tulemine” vanematele

  • Paljud noored homoseksuaalsed inimesed kardavad kõige rohkem oma vanemate reaktsiooni, mis tuleneb religioonist, kultuurilistest või ühiskondlikest normidest, mis võivad muuta selle vestluse tabuteemaks. Oluline on arvestada, et mõnes riigis ei ole LGBTQ+ inimestel isegi privileegi/luksust end avalikustada, kuna nende seksuaalset orientatsiooni võidakse pidada kuriteoks ja neid võidakse karistada vangistuse, isolatsiooni ja mõnel äärmuslikul juhul isegi surmanuhtlusega.

• “Kapist välja tulemine” klassikaaslastele

  • Koolis võib väljatulek olla väga stressirohke, sest koolid on endiselt kohad, kus LGBTQ+ inimesed puutuvad väga sageli kokku homo-/bi- ja transvaenulike ning muude diskrimineerivate reaktsioonidega (FRA, 2019).
  • Kool peaks olema LGBTQ+ õpilastele turvaline koht, kus nad saavad end avalikustada, ilma et nad peaksid kartma negatiivseid tagajärgi. Valik, kas jagada või mitte jagada seda tundlikku teavet, kuulub alati õpilasele endale ja kool peaks austama nende otsust ning pakkuma vahendeid ja tuge, et muuta see protsess lihtsamaks.
  • Koolikeskkond on turvalise välja tulemise jaoks oluline. Kool ei tohiks olla cis-heteronormatiivne ja LGBTQ+ teemad peaksid olema tundides esindatud. Alustada võiksite sellest, et kasutate klassis soolist kaasavat/neutraalset keelt, pakute juurdepääsu eakohastele informatiivsetele allikatele või väljendate oma kättesaadavust ja kavatsust toetada

• Häbimärgistamine assotsieerumise kaudu / viisakus häbimärgistamine

  • Viisakus häbimärgistamine on kalduvus, et isikut häbimärgistatakse tema läheduse või seotuse tõttu häbimärgistatud isikuga. Seda võivad kogeda LGBTQ+ inimeste sõbrad ja pereliikmed. See võib viia selleni, et inimesed, kes suhtuvad LGBTQ+ inimestesse negatiivselt, väldivad ka nende sõpru ja pereliikmeid või arvavad, et ka need tuttavad on LGBTQ+ või et neil on stereotüüpsed isiksuseomadused, mis seostuvad homoseksuaalsuse või transsoolisusega  jne. Seda võib motiveerida LGBTQ+ inimeste suhtes negatiivse suhtumise järjepidevuse säilitamine ja kognitiivse dissonantsi vältimine (Sigelman et al., 1991). Muu sellega seotud häbimärgistuse väljendus võib olla avalik häbimärgistamine, kus pereliikmeid häbimärgistatakse, sest neid süüdistatakse nende lähedase LGBTQ+ identiteedi pärast (LaSala, 2010).

• “Kapist välja tulemine” avalikustamise pärast

  • Ei tulda välja mõnele inimesele varjamise ja hetero või cis-soolisena väljapaistmise eesmärgil.
  • Erinevus varjamise ja avalikustamise vahel.
  • Mitmesugused motiivid, miks inimesed ei ole erinevates keskkondades välja tulnud või autentsed.

Välja tulla või mitte tulla? See on küsimus, mida paljud LGBTQ+ inimesed peavad pidevalt kaaluma. Miks võivad mõned inimesed otsustada mitte välja tulla, et jääda heteroks/cis-sooliseks? Iga olukorra/konteksti puhul on väljatulemise strateegiad erinevad.

Mõnikord ei pea LGBTQ+ inimesed lihtsalt vajalikuks end avalikustada ja neid lihtsalt ei huvita, kas ümbritsevad inimesed teavad või ei tea, et nad on LGBTQ+. Eriti kui nad ka paistavad välja kui hetero või cis-soolised, võib olla lihtsam mitte selgitada muid üksikasju oma seksuaalsuse või soolise identiteedi kohta.

Varjamine võib olla ka osa elustrateegiast, et elada turvaliselt. Eriti neile, kes kasvavad üles homo-/transvaenulikus keskkonnas. Seetõttu ei tohiks varjatud LGBTQ+ noorte toetamise strateegiad alati viia kõiki võimalusi kaalumata väljatulekuni. Inimese ohutus peaks alati olema esikohal.

Kõige olulisem reegel on see, et väljaminek peaks alati olema selle isiku otsustada, keda see puudutab. Kellelgi ei ole õigus kellegi teise eest ilma tema nõusolekuta välja tulla (levitada teavet kellegi soolise identiteedi ja/või seksuaalse orientatsiooni kohta ilma isiku teadmata ja nõusolekuta). Igal LGBTQ+ inimesel on õigus otsustada oma avalikustamise (ja selle aja ning vormi) üle vabatahtlikult ja iseseisvalt.

– 1.1.3. TEEMAGA SEOTUD DISKRIMINEERIMISE OLUKORRAD –

Millised võivad olla mõned punktid, mida LGBTQ+ inimesed võiksid “kapist välja tulemisel” arvesse võtta?

• Vanemate ja/või õdede-vendade poolt vääritimõistmine ja mittenõustumine.
• Tagasilükkamine lähimate sõprade poolt.
• Naeruvääristamine ja vaenulikult kohtlemine eakaaslaste seas.
• LGBTQ+ inimeste negatiivne kujutamine meedias (nii internetis kui ka väljaspool) ja avalikus ruumis.
• Piirangud õpingutes ja kutsealadel.
• Sotsiaalne isolatsioon.
• Teiste poolt paljastamine, nii internetis kui ka väljaspool.
• Sind võidakse tühistada / mitte tõsiselt võtta, kui sa tuled välja. Kuuled reaktsioone nagu „Sa saad sellest aru alles pärast seda, kui oled kogenud korralikke seksuaalkogemusi‟.

Paljude LGBTQ+ inimeste jaoks on “kapist välja tulemine” ohtlik. Nad seisavad silmitsi mitmesuguse diskrimineerimisega, mis mõjutab nende väljatuleku tingimusi ja otsust.

Loe lähemalt:

→ 4. Vägivald

→ 7. Euroopa õigusaktid (õiguspraktika).

→ 9.  Keskkonna mõju

→ 11. Mikroagressioonid

Tabu

Kui LGBTQ+ seksuaalsusest ja identiteedist teatud keskkonnas ei räägita, on tõenäoline, et enamus ei tunne sõnavara, millega queer-teemasid kirjeldada. Sellises keskkonnas võib välja tulemine nõuda palju selgitusi ja energiat, mis võib olukorda raskendada. Samuti ei saa LGBTQ+ noored olla kindlad, kas nende perekond, sõbrad või õpetajad aktsepteerivad nende “kapist välja tulekut” või on see neile vastuvõetamatu, mis on väga stressirohke ja võib viia oma identiteedi varjamiseni.

Lihtlabaseks pidamine

Mõnikord kipuvad vanemad ja õpetajad teismeliste queer-identiteeti alahindama või lihtlabaseks pidama. Laused nagu „sa kasvad sellest välja‟ või „kuidas sa saad oma vanuses selles nii kindel olla‟ võivad olla väga haavavad. Hooldajad peaksid pakkuma lastele turvalist ruumi, et nad saaksid end ise avastada. Kui lapsed kasvavad üles homo-/ transvaenulikus keskkonnas, siis omastavad nad selle negatiivset suhtumist ja parandamatut vaadet. See võib anda tagasilöögi kas neile endile (kui nad on LGBTQ+) või teistele homo-/transvaenuliku vägivalla näol.

1.1.4. HEAD NÄITED

1.1.4.1. Turvalise ruumi ja liitude loomine

Kuidas luua turvaline ruum ja olla liitlane, et hõlbustada inimeste ohutult väljatulekut (Macháčková & Pavlica, 2020):

• Olles lugupidav, avatud ja mitte hinnanguid andev, nii saate luua ruumi, mis on positiivne ja avatud kõigile, et nad saaksid olla nemad ise.
• Hari end LGBTQ+ valdkonnas ja õpeta potentsiaalselt ka teisi (selleks otsi toetust näiteks LGBTQ+ organisatsioonist);
• Mõtisklege oma väärtuste ja eelarvamuste üle seoses seksuaalse orientatsiooni ja sooidentiteediga ning selle üle, kuidas need mõjutavad teie käitumist, kuidas teie haridus, keskkond ja positsioon ühiskonnas kujundavad teie seisukohti LGBTQ+ inimeste suhtes.
• Kaasake LGBTQ+ inimesed ja teemad oma õppekavasse või rääkige sellest (näited kirjandusest, kuulsad persoonid, LGBTQ+ organisatsiooni kutsumine).
• Kasutage kaasavat keelt, mis ei ole kahjulik (näiteks öelge homoseksuaali asemel gei, termin homoseksuaal on vananenud ja sellel on patologiseeriv tähendus; austage inimeste identiteeti ja asesõnu, kui te ei ole kindel, võite alati küsida).
• Vältige homovaenulike naljade üle naermist ja vältige inimeste seksuaalse orientatsiooni kohta oletuste tegemist nende välimuse põhjal.
• Pöörduge homovaenulike naljade ja märkuste vastu ning näidake oma käitumisega liitlasena positiivset eeskuju.

1.1.4.2. Turvalise “kapist välja tuleku” toetamine

Kui te olete inimene, kellele LGBTQ+ inimene end avalikustab, siis on oluline, milline on teie reaktsioon. See kehtib nii siis, kui teil on avalikustajaga ametialane suhe, kui ka siis, kui tegemist on isikliku suhtega. Kuidas saaksite töödelda ja toetada kedagi, kui ta teile usaldab ja avaldab, et ta on LGBTQ+ (Smetáčková, 2020):

• Kuulake neid. Välja tulemine nõuab palju julgust ja usaldust.
• Vältige süüdistamist, solvamist, ründamist või hukkamõistmist.
• Kui olete üllatunud, rääkige sellest tundlikult. Teil on õigus seda teha. Võite paluda aega, et uudised omaks võtta.
• Olge aus ja rääkige oma tunnetest avatult. Ärge näidelge, vaid püüdke suhelda objektiivselt ja lugupidavalt. Oluline ei ole mitte ainult see, mida me ütleme, vaid ka see, kuidas me seda ütleme.
• Rääkige sellest, mida see sõnum teie suhte jaoks tähendab. Kinnitage neile, et teie suhe ei muutu, või mis mõttes see muutub.
• Küsige küsimusi, mis teid huvitab. Ärge kartke sellest rääkida, kuid ärge küsitlege. Tehke kõigepealt oma uurimistöö, kui teil ei ole selle teema kohta mingit teavet, sest LGBTQ+ inimesed ei pea teid sel teemal harima. Nad peavad võib olla seda tegema iga kord, kui nad kellelegi välja tulevad.
• Austage vestluse konfidentsiaalsust. Kõik öeldu peaks jääma ainult teie vahele. Kui olete veendunud, et teavet peaks saama keegi teine, on vaja selles kokku leppida ja saada luba välja tulnud isikult.

1.1.4.3. Haridus kui ennetustöö

• Rääkige oma lastega suhetest ja seksuaalsusest ning kaasake nendesse aruteludesse LGBTQ+ näiteid. Te ei pea olema LGBTQ+ teemade ekspert. Lihtsalt vältige stereotüüpset mõtlemist soost ja seksuaalsusest, kaasake jutte LGBTQ+ armastusest ja peredest, toetage lapse võimalusi end vabalt väljendada, sõltumata soostereotüüpidest ja tooge näiteid mittestereotüüpsetest isikutest, mis võivad olla inspireerivad. Olge avatud ja kuulake oma lapsi. Laske neil aruteludel olla osa teie pere koosveedetud ajast.

1.1.4.4. Muud vahendid

• Kuidas õpetajana tulla toime väljatuleku teemadega – tegevused ja abistaja juhised (lk 31-39):

• Mida võib kasutada: Gender, Sexuality and Sexual Orientation: Training Manual (2019)

1.1.5. VIITED

American Psychological Association (APA). (2008). Answers to your questions: For a better understanding of sexual orientation and homosexuality.

Cass, V. C. (1984). Homosexual identity formation: Testing a theoretical model. Journal of sex research, 20(2), 143-167.

LaSala, M. (2010). Parents of Gay Children and Courtesy Stigma. Stigma Busting for Families of Lesbian and Gay Youth. Psychology Today. Kättesaadav: https://www.psychologytoday.com/us/blog/gay-and-lesbian-well-being/201008/parents-gay-children-and-courtesy-stigma

Macháčková, M. & Pavlica, K..(2020).Sexuální orientace a genderová identita v sociální práci. In Specifika sociální práce respektující genderovou, vztahovou a sexuální rozmanitost 1. Praha. Kättesaadav: https://www.praguepride.cz/cs/kdo-jsme/media-download/publikace/84-specifika-socialni-prace-respektujici-gederovou-sexualni-a-vztahovou-rozmanitost/file

Sigelman, C. K., Howell, J. L., Cornell, D. P., Cutright, J. D., & Dewey, J. C. (1991). Courtesy Stigma: The Social Implications of Associating with a Gay Person. The Journal of Social Psychology, 131(1), 45–56. doi:10.1080/00224545.1991.9713823

Smetáčková, I. (2020). Coming out aneb když se to ví. In Specifika sociální práce respektující genderovou, vztahovou a sexuální rozmanitost 1. Praha. Kättesaadav: https://www.praguepride.cz/cs/kdo-jsme/media-download/publikace/84-specifika-socialni-prace-respektujici-gederovou-sexualni-a-vztahovou-rozmanitost/file

Troiden, R. R. (1979). Becoming homosexual: A model of gay identity acquisition. Psychiatry, 42(4), 362-373.