6.3. MITTENORMATIIVSED TAVAD

6.3.1. SISSEJUHATUS

Iga ühiskond juhindub teatud väärtustest, hoiakutest ja mentaliteedist, et luua tavapärane mõtteviis ning arusaam. Need tavad jagunevad normatiivseteks tavadeks, mis on normaliseeritud ja mida peetakse igapäevaelu osaks ning mittenormatiivseteks tavadeks, mida peetakse ebatavaliseks, mõnikord isegi veidraks või valeks. Geograafilised tingimused, religioon ning kultuuriline ja sotsiaalne taust on kõik tegurid, mis mõjutavad seda, mida tajutakse normatiivsena ning mida mitte.

6.3.2. TEEMA ARENDUS

6.3.2.1. Normatiivsed tavad

Normatiivsus viitab asjaolule, et mõningaid tegevusi, hoiakuid või vaimseid seisundeid peetakse õigustatud ja eelistatud seisundiks. (Normative and non-normative influences, 2022). Normatiivsed tavad esindavad praktikaid, mida arvatakse selle normatiivsuse sisse sobivat, jättes kõik muu, mis ei vasta kriteeriumidele, väljapoole. Normatiivsuse mõiste võib sageli olla seotud eetikaga, mistõttu inimesed tajuvad teatud käitumist eetilisemana, sest see vastab õigustatud normidele ja kriteeriumidele. Hea näide normatiivse praktika ja suhtumise kohta on see, kuidas inimesed tajuvad heteroseksuaalsust. Kuna see sobib kategooriatesse, mida inimesed paigutasid normatiivsuse kasti, tajutakse heteroseksuaalsust kui enesestmõistetavat, kui „normaalset‟, samas kui mis tahes muu seksuaalsuse olemasolu peetakse normist väljapoole jäävaks. Kusjuures, sellega kaasneb stigma, sest mitte-heteroseksuaalsed inimesed ei suuda täita kriteeriume, mida võiks nimetada normatiivseks.

Teine näide oleks neurodiversiteetsete inimeste tajumine. Neurodiversiteet on aju erinev areng või toimimine, mis asetab mis tahes tüüpi erineva arenguga inimesed normist ja normatiivsetest tavadest väljapoole. Sageli ei võeta neurodiversiteetsete inimeste vajadusi arvesse, sest neilt oodatakse kohanemist normatiivsete tavade ja hoiakutega.

6.3.2.2. Heteronormatiivsus

Heteronormatiivsus on mõiste, mis kirjeldab heteroseksuaalsust kui meie ühiskonna normi. See eeldab soobinaarsuses (mees või naine) kõigi heteroseksuaalsust. Seda seostatakse ka eetiliste mõistete, vale käitumise, vooruse ja heaoluga (Routledge Encyclopaedia of Philosophy). Selle eeldusega kaasnevad ka ootused, mis on seotud inimeste soolise eneseväljendusega, ülesannete jaotusega (hooldustöö, tööülesanded, mehelikud vs naiselikud hobid jne), sotsiaalse positsiooniga jne.

Meie meediatarbimine kujundab seda, kuidas me maailma näeme, muutes meie arusaama heteronormatiivseks. Heteronormatiivsus on meisse nii sügavalt juurdunud ja saanud osaks sellest, mida me normina tajume, et me pea kunagi ei kahtle oma järgitavates tavades, hoiakutes ja mentaliteedis.

Hea näide selle kohta on meediakuvand. Enamikus meie lugudes, filmides, sarjades, sotsiaalmeedia kanalites ja lasteraamatutes kujutatakse heteroseksuaalset orientatsiooni. Printsid abielluvad printsessidega ning lastel on ema ja isa. Me näeme heteroseksuaalsust kui normi ja heteroseksuaalseid inimesi peetakse „õigeks‟.

Me ei peatu peaaegu kunagi, et kahelda, miks teatud tavasid, näiteks hooldustööd, omistatakse naistele või miks me eeldame, et naised on ilma mehe juuresolekuta sageli abitu või haavatavamad. Kuigi kõik on juurdunud koloniaalajaloos ja meie kultuuritaustas, on aeg hakata kahtluse alla seadma eeldusi, mida me pidasime enesestmõistetavaks, selle asemel, et neid sotsiaalsete konventsioonide huvides järgida.

Heteronormatiivsuse kohta saate rohkem lugeda teemast 2.3.

6.3.2.3. Kuvand

Normatiivne mentaliteet mõjutab kõiki, kes ei kuulu normitud käitumismustritesse. See hõlmab inimesi, kes ei kuulu soolise binaarsuse, normatiivse seksuaalsuse ja seksuaalsete/romantiliste tavade, monogaamsete suhete ja/või elustiili, inimeste, kelle sooline väljendusviis ei vasta nende sooidentiteedile jne hulka.

Normatiivse mõtteviisi ja eelduste kinnistamisega tühistatakse inimeste identiteet, kes ei kuulu normatiivsuse alla. See võib juhtuda iga kord, kui tehakse heteronormatiivne eeldus. Näiteks eeldus, et naised kannavad seelikuid vs mehed pükse, kustutab mittenormatiivsuse, lisaks teeb see järgmist:

• Säilitab soolist binaarsust (mees-naine)
• Säilitab ideed, et sooline eneseväljendus peab vastama sooidentiteedile
• Tugevdab ideed, et seksuaalsus omistatakse soo alusel ja et heteroseksuaalsus on vaikimisi valik, kõik muu on ebatavaline

On palju erinevaid seksuaalseid orientatsioone, viise, kuidas oma sugu väljendada või kuidas oma suhteid kohandada. Eeldused ja väärarusaamad ainult levitavad ja õhutavad väärteavet.

6.3.2.4. Normatiivsuse privileeg ja turvalisus

Privileegid on piiratud inimrühma eriõigused, eelised või soodustused ülejäänud ühiskonna kahjuks. Kuigi mitte keegi ei saa oma privileege valida, saab ta neid tunnustada, selle asemel et teeselda, et neid ei ole. Oma privileegidest teadlik olemine on võimalus lõpetada nende säilitamine ja aidata kaasa sooliselt võrdsema maailma loomisele.

Siin on mõned privileegid, mida võib pidada enesestmõistetavaks ja millest me peaksime olema teadlikud, kui tahame elada õiglasemas ja võrdsemas maailmas:

• Privileeg mitte “välja tulla”

“Kapist välja tulemine” on igasuguse muu mitte normi kuuluva seksuaalsuse avalikustamine. LGBTQ+ kogukonna liikmed peavad tavaliselt selle protsessi läbima, oma seksuaalsust avastades, aktsepteerides ja jagades. Enamasti hõlmab see vaimselt ja füüsiliselt ohtlikke olukordi, mis sõltuvad geograafilisest asukohast, religioossest ning kultuurilisest taustast, sotsiaalsetest normidest ja paljudest muudest teguritest, mida nad mõjutada ei saa. Välja tuleku protsessiga seavad inimesed end haavatavasse olukorda, sest nad peavad avaldama isiklikku teavet, ilma et neil oleks mingit garantiid protsessi positiivse tulemuse kohta. Kui mõned inimesed võivad seda aktsepteerida ja sellesse avatult suhtuda, siis teised võivad temast eemalduda, teda isoleerida või vaimselt ja füüsiliselt kuritarvitada.

Mõnikord otsustavad LGBTQ+ kogukonna liikmed oma  seksuaalset orientatsiooni ja sooidentiteeti oma perekonna ja/või sõprade eest varjata, samas kui heteroseksuaalsed inimesed ei pea selle protsessi ühtegi osa läbima.

Lisateavet “kapist välja tulemise” kohta saab lugeda teemast 1.1

• Privileeg oma partneriga avalikult õrnusi jagada

Oma partneriga avalikus ruumis õrnuste jagamine on privileeg, mida kasutavad tavaliselt heteroseksuaalsed inimesed. Inimestel, kes ei ole heteroseksuaalsed või kes harrastavad mis tahes mittenormatiivseid tavasid, ei ole luksust avalikus ruumis oma partneri(te) suhtes hellust näidata, ilma et nad riskiksid oma emotsionaalse või füüsilise turvalisusega. Sõltuvalt kohast, kus see toimub, võivad religioon ja kultuuriline taust mängida käitumise tsenseerimisel äärmiselt olulist rolli.

• Privileeg olulisi hetki oma partneri(te)ga jagada

Olenemata sellest, kas see on tingitud nende seksuaalsusest või nende suhtestiilist või mõnest muust tavast, ei saa mittenormatiivsed inimesed kasu sellest, et nad jagavad oma partneriga olulisi hetki samamoodi nagu normatiivsed inimesed. Näiteks inimestel, kes on polüamoorsed (kellel on mitu suhet), inimestel, kes ei ole oma seksuaalsuse suhtes avatud või inimestel, kelle seksuaalsust sõbrad ja/või perekond ei ole aktsepteerinud, ei ole privileegi, et nende partnerid nende kõrval oleksid nende elu olulistel hetkedel, kui need sündmused toimuvad avalikus ruumis (lõpuaktused, pidustused, sünnipäevad jne).

• Privileeg oma suhtest avalikult rääkida

Oma suhetest ja romantilistest/seksuaalsetest partneritest rääkimine võib olla privileeg, kui te ei ole oma seksuaalsuse või suhtestiili osas avatud. Mitte-monogaamseid suhteid harrastavad inimesed või inimesed, kellel on teistsugune seksuaalsus (või kes on aseksuaalsed/aromantilised), võivad mõnikord nendest vestlustest kõrvale jääda. See võib olla seotud hirmuga, et teda ei aktsepteerita, teda sildistatakse ja/või isoleeritakse või et ta on keskkonnas, mis ohustab tema tervist (nii vaimset kui ka füüsilist).

• Privileeg, olla esindatuna ja eeskujusid omada

Kuna suurem osa meie tarbitavast sisust vastab heteronormatiivsuse väärtustele, on heteroseksuaalsetel inimestel lihtsam leida eeskujusid ja inimesi, kellega nad suhestuda saavad. Teisest küljest on LGBTQ+ kogukonda kuuluvatel inimestel raskem end esindatuna tunda, nad ei näe filmides ja/või raamatutes tegelasi, kellega nad samastuda saavad, või isegi ei tunne inimesi, kellel on samad veendumused või elustiil, kes kuuluvad LGBTQ+ kogukonda. See võib viia selleni, et nad distantseeruvad või usuvad, et nendega on midagi valesti, sest nad ei näe peaaegu kedagi kes oleks nende sarnane. Olenemata sellest, kas tegemist on sooidentiteedi, seksuaalse orientatsiooni, soolise eneseväljendusega, suhtestiili või mõne muu mittenormatiivsega, mängib kuvand olulist rolli selles, kuidas seda konkreetset praktikat või hoiakut tajutakse.

Seda arvesse võttes aitab ebaõige või moonutatud kuvand kaasa stereotüüpide ja väärarusaamade püsimisele, soodustades väärinfo levikut. Näiteks võib see juhtuda, kui LGBTQ+ tegelasi kujutatakse filmides stereotüüpselt (ja heteroseksuaalsete inimeste poolt, selle asemel, et neid mängiks keegi, kes end tegelasega samastab).

• Privileegid teabele ja vahenditele juurdepääsus

Enda, oma identiteedi, seksuaalsuse ja romantiliste/seksuaalsete suhete tundmaõppimisel aitab teie kasvuprotsessile palju kaasa, kui teil on juurdepääs teabele ja vahendid, mille hulgast valida. Enamikku olemasolevatest allikatest tõlgendatakse heteroseksuaalsest vaatenurgast (Sumara, 1999). Sageli ei ole inimestel, kes ei kuulu normatiivsesse kategooriasse, samasugust juurdepääsu teabele või nii palju vahendeid, mille hulgast nad valida saavad. Selle näiteks võib olla tervete mittemonogaamsete suhete loomise kujutamine või seksuaalse naudingu ja seksuaalkasvatuse tundmaõppimine naissoost või homoseksuaalse inimesena. Usaldusväärsete teabeallikate leidmise keerukus võib aeglustada õppimisprotsessi ning seada ohtu inimesed ja nende vaimse ning füüsilise heaolu.

Lisaks sellele, et normatiivsus aitab kaasa elustiilile, mis ei ole seotud eespool loetletud probleemidega, pakub see ka turvalisust. Kui käitumine või suhtumine vastab normidele, ei ole isiku turvalisus ohus. Seetõttu on tõesti oluline tunnistada, et turvalisus (st vaimne, emotsionaalne, füüsiline) ei ole mitte-normatiivsete inimeste jaoks iseenesestmõistetav. Sageli peavad mittenormatiivsed inimesed valima turvalisuse ja iseendaks olemise vahel, mistõttu mittenormatiivsete tavade ning hoiakute normaliseerimine on väärtuslik samm võrdõiguslikkuse saavutamise suunas.

– 6.3.3. TEEMAGA SEOTUD DISKRIMINEERIVAD OLUKORRAD –

S. ja R. on 15-aastased kaksikud, kes lähevad koos koolireisile. S. on heteroseksuaalne, samas kui R. alles avastab oma seksuaalset orientatsiooni. Pärast seda, kui R. püüdis ühe oma vanemaga oma seksuaalset orientatsioonist rääkida, öeldi talle, et ta on segaduses ja et see läheb üle, kui ta keskendub sellele, et ta tunneb vastassugupoolega (normatiivse soolise binaarsuse sees, mis teised sugupooled tagasi lükkab) seotud atraktiivsust. Reisile minnes sai S. võimaluse avastada sidet, mida ta ühe oma klassikaaslasega tundis ja avalikult oma armumisest rääkida, samas kui R. tundis selle teabe jagamise eest häbi.

Teatud tunnete häbistamisel ei saa kunagi olla kellegi suhtes positiivset tulemust. Kõige tõenäolisem tulemus on see, et nad varjavad oma tundeid ja kogemusi, jäävad vestlustest kõrvale ja mõnikord neid isegi isoleeritakse.

Selle asemel võiksite püüda olla avatud meelega ja lapsega/teismelisega selgelt suhelda. Kui vajate rohkem teavet selle teema kohta, võite alati kasutada allikaid või valdkonna eksperte, kes aitavad teil paremini mõista. Püüdke lapsele/teismelisele kinnitada, et tal ei ole midagi viga ja selles, et ta tunneb, et ta ei sobi tavapärastesse normidesse, ning et mitmekesisus ja avastamine on asjad, mida tuleks julgustada, mitte karta.

6.3.4. HEAD NÄITED

6.3.4.1. Küsige oletuste asemel

Kui räägite kellegagi, püüdke vältida oletusi, mis on seotud tema soo, seksuaalsuse, suhte tüübi, religioosse tausta, asesõnade ja muuga. See, et keegi näib olevat vastavuses mõne kriteeriumiga, mida te olete harjunud seostama teatud sildiga (näiteks kui ta näeb välja naiselik, peab tema sugu olema naissoost ja tema seksuaalsus heteroseksuaalne), ei tähenda, et ta sellega samastub. Oletades tema kohta neid asju, te ainult kinnistate heteronormatiivset mentaliteeti ja kustutate nende identiteedi, kuna ei tunnista teda ja ei anna neile eksisteerimiseks ruumi.

6.3.4.2. Olge oma keeles ja käitumises kaasav

• Olge avatud igasugusele mitmekesisusele (seksuaalne, sooline, suhted jne)
• Kasutage sooneutraalset keelt
• Kasutage vestlustes mitmekesiseid näiteid, mis ei ole seotud heteronormatiivsusega
• Püüdke mõelda sellele, kuidas muuta vestlusteemad ja mängud kõiki kaasavaks (neurodiversiteetsed inimesed, homoseksuaalsed inimesed jne)
• Küsige inimeste asesõnade kohta

6.3.4.3. Privileegilill/ Võimulill (Edactivism: The power flower)

SISUHOIATUS: See tegevus võib olla käivitav inimeste jaoks, kellel puuduvad privileegid, ja see võib tekitada ka süütunnet privileegide osas. Olge sellest teadlik ja pakkuge vajadusel tuge.

Privileegilill on tegevus, mis illustreerib privileege, võimu ja rõhumist ühiskonnas. See on viis oma privileegide üle mõtisklemiseks.

See seisneb selles, et osalejatel/õpilastel palutakse joonistada 8 või enama kroonlehega lill, mille iga kroonleht kujutab (teie valitud) privileegiga seotud kategooriat. Mõned neist kategooriatest võivad olla vanus, rass, võimed, sotsiaalne sugu, bioloogiline sugu, seksuaalne orientatsioon, elukohariik, haridus, religioon/vaimsus, keel, sotsiaalmajanduslik staatus jne. Lisaks võivad nad mõned kroonlehed tühjaks jätta, kui soovivad lisada muid kategooriaid. Pärast kategooriate üleskirjutamist peab iga inimene kirjutama neile vastavad vastused (näiteks nende vanus, keeled, mida nad räägivad, sugu jne). Tegevuse viimane samm on see, et igaüks värvib ära nii palju kroonlehti, kui ta tunneb, et tema vastus pakub talle privileegi. Näiteks kui teil ei ole kehalisi piiranguid, siis peaksite võimete kroonlehe värvima täielikult, ses see tähistaks seda, et teil on privileeg puuetega inimeste ees. Tehke seda iga kroonlehega ja kui olete lõpetanud, võite võtta mõne hetke, et töödelda ja tunnistada, mis juhtus harjutuse ajal ja mida te tundsite.

Avaldus: Selle tegevuse eesmärk ei ole inimesi häbistada, süüdistada või maha teha nende privileegide eest. Selle eesmärk on aga aidata inimestel mõtiskleda ja mõista privileege, mis neil on ja mida nad on seni võib-olla enesestmõistetavaks pidanud.

6.3.5. ALLIKAD

Normative and Non-normative Influences (2022). Study.com. Retrieved from https://study.com/learn/lesson/non-normative-life-events-overview-types-examples.html.

Routledge Encyclopedia of Philosophy (n.d.). Normativity. Retrieved from https://www.rep.routledge.com/articles/thematic/normativity/v-1.

Sumara, D., & Davis, B. (1999). Interrupting Heteronormativity: Toward a Queer Curriculum Theory. Curriculum Inquiry, 29(2), 191–208. Retrieved from https://doi.org/10.1111/0362-6784.00121.