5.6. USALDUSE REETMINE

5.6.1. SISSEJUHATUS

Usalduse reetmine on kellegi suhtes millegi halva või haavava tegemine, mis põhjustab austuse kaotuse. Usalduse reetmine võib toimuda kahe inimese vahel, grupi vahel või isegi ühiskondlikul tasandil ja võib toimuda mis tahes kontekstis (Psychology Today, 2014). See, kuidas me sellega toime tuleme, kujundab meie mentaliteeti ja meie tulevasi sidemeid.

5.6.2. TEEMA ARENDUS

Hiljutises uuringus, milles analüüsiti seost soolise võrdõiguslikkuse ja usalduse vahel, jõuti järeldusele, et soolise võrdõiguslikkuse väärtused on sotsiaalse usalduse jaoks olulised (Cho, 2016). Teisisõnu märkasid soolist võrdõiguslikkust tähtsustavad ühiskonnad, et sooga seotud väärtused (näiteks õiglus) on sotsiaalse usalduse oluline tegur. Teiselt poolt olid ühiskonnad, kus sooline võrdõiguslikkus ei olnud prioriteet ja kus soolise võrdõiguslikkusega seotud väärtused ei olnud sotsiaalse usalduse oluline tegur, altimad üldisele sotsiaalsele usaldamatusele ja diskrimineerimisele. Uuring näitas, et sooliselt diskrimineerivad väärtused mõjutasid negatiivselt mitte ainult naisi vaid kõiki ühiskonnaliikmeid.

5.6.2.1. Kuidas kellegi usaldust reeta?

Kellegi usalduse reetmine võib esineda erinevates vormides ja sellel võivad olla erinevad tagajärjed nii isikule, kelle usaldust reedetakse, kui ka asjaosaliste vahelistele suhetele. See võib juhtuda üksikisiku, suhte või rühma/ühiskonna tasandil.

• Piiride ületamine

Suhtes teatud piiride kehtestamisel (see võib olla sõprus, romantiline suhe või mis tahes muud tüüpi seos kahe või enama inimese vahel) pakub nende austamine kõigile asjaosalistele turvalisemat ruumi, et nad tunneksid end suheldes mugavalt. Nende piiride ületamine, olenemata sellest, kas need on vaimsed/emotsionaalsed/füüsilised, on usalduse reetmise vorm, sest see võtab ära ohutunde ja veendumuse, et suhtlemist juhitakse viisil, mis kaitseb asjaomaseid inimesi. Isiklikud piirid on seatud isiku kaitseks, kes need seadis. Neid ületades võetakse sellelt inimeselt ära isiklik ruum ja ohutunne olukorras. Isegi väikestel füüsilistel žestidel või konkreetsete teemade avamisel, mis ületavad kellegi piire, võib olla suur mõju selle tõttu, mida nad kujutavad – eirates ühist kokkulepet ja võttes kontroll suhtluse üle.

• Isikuandmete jagamine

Isikuandmete jagamine, mis on teile usaldatud, võib olla väga ohtlik, kui räägitakse soolisest võrdõiguslikkusest või eneseavastamise protsessidest. Haavatavuse ja kokkupuute taseme tõttu, mida selline suhtlus kaasa toob, on pidev oht soolise vägivalla, LGBTQ+ vaenu või vaenu mittenormatiivsete tavade suhtes. Sellise teabe jagamine ei kahjusta mitte ainult teie ja teid usaldanud isiku vahelisi suhteid, vaid on võimalus, et teie valikud seavad ohtu nende ohutuse (vaimne ja füüsiline ohutus).

• Valetamine ja manipuleerimine

Teine usalduse reetmise vorm on valetamine või vestluse manipuleerimine viisil, mis ületab suhtluse kehtestatud piirid või suuna. Igasugune valetamine, sealhulgas valetamine tegevusetuse kaudu, on usalduse reetmise vorm, sest teavet saav isik ei saa täielikku ülevaadet sellest, mis toimub ja seetõttu manipuleeritakse tema otsustega (kuidas ta suhtleb või mida ta tahab teha), hoides kinni mingit teavet, mis oleks võinud muuta kogu olukorra tulemust.

5.6.2.2. Usalduse reetmise tagajärjed

Usalduse reetmise tagajärjed võivad avalduda nii vaimsel kui ka füüsilisel tasandil. Kui teie usaldus reedetakse, võib see kaasa tuua stressi, haavatavuse ja paljastatuse tunde, usalduse kaotuse teiste vastu, üksinduse ja isegi enesekahtluse (Psychology Today, 2014). Kui kellegi usaldust pidevalt reedetakse, on võimalus, et eespool nimetatud tagajärjed võivad neid vaimselt mõjutada kuni punktini, kus nad hakkavad end isoleerima, sest neile jääb mulje, et nad ei saa kedagi usaldada. Selle protsessi käigus, kui inimesed jätkavad nende piiride ületamist, on tavaliseks tagajärjeks enesekahtlus, mis paneb inimese endas kahtlema, kahtlema, kas neil on midagi viga või võib-olla paneb mõtlema, et nad ei ole inimeste usaldust väärt. Need pideva kahtluse alla seadmise tunded võivad viia tunneteni, et nad ei ole väärt ja et nad ei ole piisavad.

5.6.2.3. Mida teha pärast kellegi usalduse reetmist / kui teie usaldust on reedetud

• Võtke aega info töötlemiseks

Kui keegi reetis teie usalduse, võtke aega, et oma vajadused selles olukorras ümber hinnata. Seda tehes saate ka veenduda, et teie reaktsioonid isiku suhtes põhinevad pigem ratsionaalsel kui emotsionaalsel vaatenurgal. Kui te võtate aega, et juhtunut töödelda, saate ka oma piirid ümber hinnata ja mõelda kuidas soovite võimaliku konfliktiga toime tulla.

• Rääkige sellest

Kui see on võimalik, aitab teie usalduse reetnud inimesega vestlemine, selgitada, millised olid teie ootused ja kuidas nende käitumine teid mõjutas. Igal reetmisel ei ole negatiivseid kavatsusi ja sellest rääkides saate veenduda, et arusaamatusi ei olnud.

– 5.6.3. TEEMAGA SEOTUD DISKRIMINEERIMISE OLUKORRAD –

Y on 14-aastane laps põhikoolis teie klassis ja on tulnud teie juurde, et küsida nõu konflikti kohta, mis tal emaga on. Ta mainib, et probleem on privaatne ja ta soovib, et see jääks teie kahe vahele. Sa nõustud ja ta hakkab rääkima lugu sellest, kuidas ta sünnipäevakingiks uue telefoni sai. Laadides uut telefoni ja tehes andmeedastust vanalt uuele, jättis Y mõlemad telefonid köögiletile ja läks oma tuppa. Vahepeal oli tema ema köögis, kuulis, kuidas uus telefon teavituse tõttu vibreeris ja läks kontrollima, mis toimub. Ta nägi avatud vestlust Y poiss-sõbra sõnumiga, mida ta luges ja mis talle ei meeldinud ning hakkas edasi lugemiseks alla kerima.

Y räägib teile, kuidas konflikt algas ja mida ta tundis kui tema privaatsust ei austatud ja kui ema tema peale karjus öeldes, et see, mida ta teeb, on 14-aastase lapse jaoks täiesti vale ja et ta pidi sõnumeid lugema, sest Y-i kaitsmine on tema töö.

Seda kuuldes küsige Y-lt, kas ta on nõus kooli psühholoogi poole pöörduma, sest see võib aidata teda oma emotsioonide tunnistamise ja aktsepteerimise protsessis. Vahepeal soovisite arutada võimalikke viise, kuidas sellega toime tulla ja läksite teise Y õpetaja juurde, kes teda hästi tunneb. Te räägite teisele õpetajale, mis juhtus ja tema teeb tundi andes kogemata kogu Y klassi ees probleemiga seotud kommentaari.

Siis taipab Y, et tema usaldust on reedetud ja hoiab konfliktiga seotud informatsiooni enda teada. Ta nägi, et täiskasvanud on sel juhul kolm korda tema usaldust reetnud (ema, teie kui õpetaja, teine õpetaja) ja järeldas, et ta ei saa täiskasvanuid selles usaldada. See sunnib neid konflikti lahendamise asemel isoleeruma ja enesesse tõmbuma, mis muudab selle iseseisva ületamise Y jaoks palju raskemaks.

Lapse/teismelise privaatsust rikkudes ja/või teemat vältides võite panna selle lapse haavatavamasse ja ohtlikumasse olukorda, aidates kaasa nende eemaletõmbumisele ja teie eest saladuste hoidmisele.

Selle asemel oleks võinud Y-lt küsida, mida ta vajab ja kas te võite seda lugu jagada mõne teise inimesega, kes saaks aidata. Te oleksite võinud Y-le soovitada, et ta läheks paar korda koolipsühholoogi juurde, et konflikti töödelda ja aidata ühiselt lahendusi leida.

5.6.4. HEAD NÄITED

5.6.4.1. Kuidas vältida kellegi usalduse reetmist

• Nõusolekut küsides

Sõltumata sellest, kas tegemist on füüsilise piiriga või soovite tema kohta teavet jagada, küsige enne tegutsemist.

• Olge oma suhtluses aus

Püüdke vältida olukorraga seotud teabe jagamist, sest see tooks kaasa vestluse teie kasuks manipuleerimise. Selle asemel olge oma suhtlemises aus ja avameelne.

• Piire seades

Piiride seadmine algusest peale võib olla suureks abiks, eriti uute inimestega suhtlemisel. Neid piire võib väljendada soovina, näiteks „Ma tahaksin, et teiega jagatav teave jääks meie vahele‟ või need võivad olla valikute tegemise vormis, näiteks „kui soovite seda teavet minu/meie kohta jagada, siis küsige enne selle tegemist‟. Teine võimalus ei keskendu sellele, mida konkreetselt jagatakse, vaid pigem sellele, kuidas ja kellega.

• Oma kavatsustest selgelt rääkides

Kui te teate, et on midagi, mis teile ei meeldi või ei taha, et juhtuks, püüdke oma kavatsusi selgelt edastada. Keegi meist ei ole mõtete lugeja ja me ei tohiks seda ka ise olla. On täiesti okei, et te ei tea algusest peale oma täpseid kavatsusi ja ikka seda teiste asjaosalistega jagada. Selline jagamine võib välja näha selline: „Ma ei ole päris kindel, kas ma tahan seda infot teistega jagada. Ma mõtlen sellele, kuni me räägime‟ või „Mul on seni mugav, kuid ma ei ole kindel, kas see on suund, kuhu ma tahan, et see vestlus liiguks. Kas me võiks jätkata ja ma annan teada, kui mul enam mugav pole?‟ Oluline on see, et isegi kui te ei ole kindel, mida te tahate aitab sellest rääkimine kõiki asjaosalisi.

5.6.5. ALLIKAD

Cho, S.-Y. (2016). Does Gender Equality Promote Social Trust? An Empirical Analysis. World Development, 88, 175–187. Retrieved from https://doi.org/10.1016/j.worlddev.2016.07.019.

Psychology Today (2014). Trust and Betrayal. Retrieved from https://www.psychologytoday.com/us/blog/anger-in-the-age-entitlement/201401/trust-and-betrayal.