5.1. KUIDAS SUHELDA: ÕPETAJAD – ÕPILASED

5.1.1. SISSEJUHATUS

Tänu heteronormatiivsele ühiskonnale, kus me elame, on lastel väga lihtne segadusse sattuda või hakata tundma, nagu oleks neil midagi viga lihtsalt sellepärast, et nad ei mahu binaarsetesse sotsiaalsetesse konstruktsioonidesse. Need konstruktsioonid on olemas kõiges meid ümbritsevas, alustades meie pere ja sõprade ringist, sotsiaalmeediast, filmidest, mängudest jne. Sel põhjusel saavad kasvatajad laste avastamisprotsessis olulist rolli mängida.

See roll võib keskenduda kahele peamisele teemale: võimestamine ja ohutus. Laste võimestamine, et asju kahtluse alla seada ja seista selle eest, millesse nad usuvad, koos turvalisema ruumi loomisega võib mängida olulist rolli nende arengus nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil.

Kui soovite luua igale lapsele sooliselt kaasava ruumi, võivad mõned aspektid teid aidata: 1) turvalisema ruumi loomine, 2) queer-feministlikul kaasaval viisil õpetamine, 3) intersektsionaalsuse õpetamine, 4) veasõbraliku keskkonna loomine ja 5) õpilaste võimestamine.

5.1.2. TEEMA ARENDUS

5.1.2.1. Turvalisemad ruumid

Ei ole olemas sellist asja nagu turvaline ruum grupi sees, sest on ebarealistlik arvata, et saate kõigi vajadusi ja soove samal ajal rahuldada. Mida saate teha, on luua turvalisem ruum, kus igaüks saab tunda, et ta saab ennast väljendada ja jagada oma ideid, soove ja vajadusi ilma hinnangut kartmata.

Turvalisema ruumi loomise protsessis:

• Püüdke olla teadlik privileegidest
• Arvestage laste keskkonnaga
• Püüdke näha, mida inimesed saavad oma vahenditega teha
• Looge neile võimalused teadmiste vahetuses osalemiseks. Kasutage mänge/raamatuid/tegevusi, et anda neile tegutsemiseks vahendeid
• Kasutage erinevaid õpetamismeetodeid, et julgustada kõiki panustama. Mõned lapsed väljendavad end paremini väitluste või sõnaliste tegevuste kaudu, teised aga eelistavad end väljendada kunsti kaudu (joonistamine/maalimine/käsitöö jne) või tegevuse kaudu, millega kaasneb oma keha kasutamine (teater, pantomiim jne)
• Olge empaatiline ja kuulake aktiivselt, mida neil öelda on
• Andke kõigile ruumi ja aega, mida nad vajavad. Mõnel lapsel võtab kauem aega, et end mugavalt tunda ja aktiivselt osaleda
• Tunnustage ja väärtustage vähemuste vajadust grupi sees
• Turvalisema ruumi loomine on otseselt konfliktide lahendamisega Kui tekib konflikt, pidage meeles, et konfliktid on emotsionaalsusest ajendatud. Kui keegi tunneb tugevaid emotsioone, andke neile ruumi nende emotsioonidega tegelemiseks ja võib-olla pakkuge selle protsessi ajal oma tuge. Püüdke olukorda maha rahustada, leides probleemile ühine nägemus ja lahendus. Olge valmis võtma vahendaja roll. Haridustöötajana keskenduge konflikti lahendamisel mõlemale osapoolele. Püüdke alustada mõjutatud isiku toetamisest, kaardistades tema vajadused ja andes endast parima, et teda aidata. Pärast seda toetage sobimatult käitunud isikut / isikut, kes rikkus kokkulepet, mis sõlmiti, sest tal võib olla vaja selleteemalist haridust või selgitust. Kontrollige kõrvaltvaatajatelt, kas nad vajavad mingit tuge või järelravi, ning pidage meeles, et kontrolliksite hiljem kõiki asjaosalisi, sealhulgas kõrvalseisjaid, sest nende emotsioonid ja vajadused võivad aja jooksul muutuda.

5.1.2.2. Õpetamine kväär-feministlikul kaasaval viisil

Kväär-feministlikult kaasav õpetamine ei tähenda praegusest ajast eraldatud ajaloo õpetamist, vaid pigem jõustruktuuride rassiliste, klassiliste ja majanduslike aspektide analüüsimist. See võimaldab õpilastel õppida võimu kohta (kasutamine ja kuritarvitamine), kaaludes saadud kogemusi ja mõeldes oma emotsioonidele, tunnetele ning kehadele kui „teadmiste tootmise ruumidele ja arhiividele‟ (Mehta, 2019).

See tähendab õpetust mineviku tagajärgedest, järgides kolonialismi ja kogu meie ajaloo kui ühiskonna mõju. Analüüsides olevikku, jõustruktuure, soolise võrdõiguslikkuse puudumist, saavad lapsed kujundada oma vaatenurga ja mõtted, luues seosed, kuidas meie ühiskond selleni jõudis ja miks sooline võrdõiguslikkus on sellises seisus nagu ta on. Mõistes neid seoseid, võivad nad leida viise, kuidas oma käitumist kaasavalt kujundada.

Usalduse õhkkond on selle õpetamisviisi võtmetegur. Püüdke vältida traditsiooniliste soorollide tugevdamist, häbimärgistamist või mis tahes mittenormatiivsete tavade häbistamist, et soodustada lastes uudishimu ja panna neid kahtlema soolises ja võimu ebavõrdsuses.

5.1.2.3. Intersektsionaalsus

Intersektsionaalsus on raamistik, mis aitab kajastada, kui oluline on analüüsida erinevate ebavõrdsuste ja eri liiki diskrimineerimise vahelisi seoseid. See aitab luua laiemat ja täielikumat kuvandit reaalsusest, milles me elame, näidates seoseid nende ebavõrdsuste vahel. Sõltumata laste vanusest, on nähtuse/olukorra/probleemi analüüsimine erinevatest vaatenurkadest on nende õpetamine seoste loomiseks erinevate tegurite vahel, suurendades nende analüütilist mõistmist.

Intersektsionaalsusega püütakse näidata võimusuhteid, mis mõjutavad iga ühiskonna eluvaldkonda, nagu majandus, tervishoid, juurdepääs haridusele ja poliitikale. Näiteks, kui te õpetate soolise võrdõiguslikkuse kohta, võite proovida kaasata arutellu selliseid teemasid nagu juurdepääs tervisele, haridusele ja religioonile, geograafiline asukoht, võimusuhted. Püüdke näidata erinevaid valdkondi, aga ka erinevaid inimesi ja/või institutsioone, mis võivad sellesse kuuluda või mida see võib mõjutada (inimesed, kes kuuluvad LGBTQ+ kogukonda, koolid, õiguskaitse, valitsusvälised organisatsioonid (VVO-d) või organisatsioonid, mis töötavad soolise võrdõiguslikkuse nimel jne). Seda tehes annate lastele teada, et on rohkem tegureid, mis olukorda soodustavad ja mida võiks kaaluda. Te õpetate neid vaatlema olukorda erinevatest vaatenurkadest ning looma seoseid ebavõrdsuse ja erinevat tüüpi diskrimineerimise vahel (näiteks võib teise riiki rännanud naine seista samal ajal silmitsi soolise diskrimineerimise, vähemuste diskrimineerimise ja keelelise diskrimineerimisega).

5.1.2.4. Veasõbralik keskkond

Lapsed ja noored kardavad sageli vigu teha ja nende eest kaaslaste hinnanguid saada. Veasõbraliku keskkonna loomine on hea lähenemine, mis soodustab kahtlemist ja õppimist. Ei ole õigeid ega valesid vastuseid ning kõik on teretulnud arutelule kaasa aitama. Sellise keskkonna loomiseks julgustage lapsi kahtlema, arutlema ja üksteisega mõtteid vahetama. Sel viisil tunnevad nad, et neid toetatakse üha enam ja enam jagama, ning suunavad fookuse pigem teadmisele endale kui seda jagavale inimesele.

Mõned asjad, mis aitavad teil sellist keskkonda luua, on:

• Julgustage lapsi mitte vahele segama kui keegi räägib (lisage sõnalised heakskiidu/pahameele reaktsioonid)
• Julgustage meeldiva idee korral seda kehakeelega näitama. Näiteks peopesade raputamine tähendab idee heakskiitmist/toetamist
• Kui keegi teeb vea, julgustage teda vabandama ja sellest õppima.
• Karistuse kasutamine lahendusena ei avalda laste õppeprotsessile positiivset mõju. Selle asemel saate keskenduda tulevastele tegevustele, mitte vea tegemise hetkele. Näiteks kui keegi eksib teise õpilase soo määramisega või jagab väära teavet, siis võiks keskenduda sellele, et ta oleks veast teadlik ning see võimaldaks tal end parandada ja oma kõnega edasi minna.

Tuletage oma lastele meelde, et me oleme kõik inimesed ja me peame tegema vigu, nii me õpime. On oluline, et me nendest vigadest õpiksime, selle asemel et neisse kinni jääda.

5.1.2.5. Võimestamine

Mis on võimestamine? Võimestamise mõiste juured on USA kodanikuõiguste liikumises, Paulo Freire’i rõhutute pedagoogikas ja mitmesugustes liikumistes, mis keskendusid võrdõiguslikkuse saavutamisele (SCI Itaalia, 2022).

Võimestamine läbi õpetamise tähendab, et lapsed pannakse tundma, et nad võivad olla need, kes nad tahavad olla, ilma igasuguse süütunde, häbi või kahtluseta, ning saavad end rühmas täielikult realiseerida ja minna rühmast välismaailma suurema enesekindlusega.

Kui soovite saavutada võimestamist, on eneseabi, eneseteostus ja enesekasvatus heaks lähtepunktiks. Võimestamine keskendub koostööle, millel on tugevuse, solidaarsuse ja partnerluse perspektiiv.

Mõned meetodid, mida saate võimestamise omaksvõtmiseks kasutada, on:

• Rõhutute teater (Theatre of oppressed – Augusto Boal)
• Vabatahtliku tegevuse soodustamine
• Loo jutustamine / elav raamatukogu
• Peegeldavad tegevused (individuaalsed või rühmades)
• Laste kaasamine otsustusprotsessi ja neid mõjutavatesse struktuuridesse (näiteks saate luua rühmalepingu)
• Luua avatud ruum, kus nad saavad jagada oma oskusi/teadmisi erinevatel teemadel, võttes lühikese aja jooksul õpetaja rolli
• Kaasata oma tundidesse erinevaid väljendusviise: kunst, muusika, loomingulised tulemused

Mõned asjad, mida võiksite vältida, kui soovite võimestamist omaks võtta:

• Teistelt inimeste eest vastutamine, kontrolli võtmine
• Otsuste tegemine, mis põhineb eeldustel, selle asemel, et küsida oma õpilaste vajaduste ja soovide kohta
• Unustate ennast jälgida
• Sunnite oma arvamusi või tegevusi rühmale peale
• Panete inimesed tähelepanu keskpunkti, paludes neil rääkida / kaasa aidata
• Arvate, et teatud meetod toimib kõigi jaoks
• Ignoreerite teisi käimasolevaid probleeme.

– 5.1.3. TEEMAGA SEOTUD DISKRIMINEERIMISE OLUKORRAD –

Oletame, et teil on oma klassis arutelu feminismi üle ja üks inimene ütleb, et feminism on vale, sest see tähendab, et naised saavad meeste ees eeliseid ja tasakaal lihtsalt nihkub võrdsuse loomise asemel. Teine õpilane tahab vastata ja hakkab rääkima enne, kui esimene õpilane oma lause lõpetab. Teine õpilane hakkab naerma ja ütleb, et see ei ole feminismi eesmärk. Selline olukord võib kiiresti muutuda konfliktiks ja mõningaid õpilasi häbistada selle eest, et nad ei tea teatud asju.

See, mida teie kui õpetaja praegusel hetkel teha saate on olukorra maha rahustamine. Võite alustada, tuletades õpilastele meelde, et nad laseksid üksteisel jutu lõpetada enne kui oma mõtteid väljendavad. Teiseks võite neile meelde tuletada, et see on veasõbralik keskkond ja häbistamine ei aita õppimise protsessile kaasa. Pärast seda võite küsida, kas keegi klassist soovib selgitada feminismi määratlust, et luua teadmiste vahetus, asetamata ühte õpilast tähelepanu keskpunkti. Sel viisil saab julgustada õpilasi end vigade tegemise protsessis turvalisemalt tundma ja sellest õppima, selle asemel et häbeneda ja vältida edasist osalemist.

5.1.4. HEAD NÄITED

5.1.4.1. Anonüümne küsimuste kast

Looge ruum, kus lapsed saavad anonüümselt küsida kõiki küsimusi, mis on seotud seksi / soo / identiteedi / suhte struktuuridega jne ja kutsuge väliseksperte, kes oskavad neile küsimustele vastata (noorsootöötajad, haridustöötajad jne). Seda tehes loote turvalise ruumi, kus lapsed saavad oma soo ja identiteedi kahtluse alla seada, ilma et nad end paljastaksid või tunneksid kohustust isikuandmeid jagada. Välisekspertide toomine aitab näidata lastele erinevaid vaatenurki ja erinevaid eluviise, julgustades seega uudishimu ja uurimist. See võtab ära ka pelguse ja/või küsimuse esitamise vältimise, teades, et nende igapäevane õpetaja näeb ja vastab sellele.

5.1.4.2. Kasutage sooliselt kaasavat/neutraalset keelt

Sooline kaasav või neutraalne keel on keel, mis väldib eelarvamusi konkreetse soo või sotsiaalse soo suhtes. Seetõttu ei diskrimineeri see kedagi.

Soolise kaasava või neutraalse keele kasutamine mõjutab oluliselt soolise võrdõiguslikkuse saavutamise protsessi. Seda saab kasutada inimeste rühma poole pöördumisel, näiteks „mehed / poisid ja tüdrukud / noormehed / neiud‟ asemel “inimesed / rahvas / lapsed‟ kasutamine. See mängib väärtuslikku rolli ametinimetustest ja sotsiaalsetest rollidest rääkides. Enamikus keeltes on ametinimetused ja sotsiaalsed rollid soolised, näiteks „stjuardess‟ või „ärimees‟. Soolist kaasavat keelt kasutatakse neutraalsetes nimisõnades, mis ei ole soospetsiifilised, et vältida soorollide kinnistamist ja ideed, et mõned elukutsed on ainult konkreetse soo jaoks. Niisiis, selle asemel, et öelda „stjuardess‟ proovige öelda „lennusaatja‟ ja „ärimees‟ asemel kasutage „mänedžer‟. Neutraalset keelt kasutades julgustate sooliselt võrdset lähenemist ja õpetate lapsi kahtlema soorollides ning nendega kaasnevates ülesannetes ja ootustes.

Neutraalse keele kohta saate rohkem lugeda seksismi teemast

5.1.4.3. Rühmaleping

Tutvustada ideed sõlmida rühmaleping. Arvestades asjaolu, et inimesed on erineva taustaga ja neil on erinevad vajadused, on rühmaleping viis, mis aitaks kõigil tunda end turvalisemalt, kaasatumalt ja mugavamalt, kehtestades mõned ühised piirid.

Küsige lastelt, mida nad vajavad, et koos veedetud aja jooksul end turvalisemalt ja mugavalt tunda. Võite pakkuda mõningaid peamisi teemasid, mida nad võivad kaaluda, nagu ülesanded, keel (näiteks neutraalne / kaasav), teadlikkus, isiklikud vajadused jne.

5.1.5. ALLIKAD

Mehta, A. (2019). Teaching Gender, Race, Sexuality: Reflections on Feminist Pedagogy. Kohljournal.press..Retrieved from https://kohljournal.press/reflections-feminist-pedagogy.

SCI Italy (2022). The Gender Effect. Retrieved from 2022_toolkit_booklet_thegendereffect-italy.pdf (sci.ngo).