1. IDENTITEET: SEKSUAALNE MITMEKESISUS

1.1. SISSEJUHATUS

Seksuaalsus on termin, mida kasutatakse selle kohta, kuidas inimesed end seksuaalsete olenditena kogevad ja väljendavad. Seksuaalse orientatsiooni võib jagada vähemalt kolmeks mõõtmeks, sealhulgas seksuaalseks atraktiivsuseks, seksuaalseks käitumiseks ja seksuaalseks identiteediks. Seksuaalsus kui laiem mõiste on seotud ka mitmete kultuuriga seotud muutujatega ning seksuaaltervis on oluline osa inimese üldisest tervisest (Pitoňák & Macháčková, 2022).

1.2. TEEMA ARENDUS

1.2.1. Seksuaalsus

„Seksuaalsus on kogu elu jooksul inimeseks olemise keskne aspekt, mis hõlmab sugu, sooidentiteeti ja -rolle, seksuaalset orientatsiooni, erootikat, naudingut, intiimsust ja paljunemist. Seksuaalsust kogetakse ja väljendatakse mõtetes, fantaasiates, soovides, uskumustes, hoiakutes, väärtustes, käitumises, tavades, rollides ja suhetes. Kuigi seksuaalsus võib hõlmata kõiki neid mõõtmeid, ei kogeta ega väljendata neid kõiki alati. Seksuaalsust mõjutavad bioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed, majanduslikud, poliitilised, kultuurilised, eetilised, õiguslikud, ajaloolised, religioossed ja vaimsed tegurid‟ (WHO, 2006). Seetõttu on hea seksuaalsusest avalikult rääkida, sest see võib avaldada suurt mõju noorte elule ning nende üldisele tervisele ja heaolule.

Seksuaalsust võib kogeda ja väljendada mitmel erineval viisil. Siin on mõned punktid, mis kirjeldavad turvalise ja tervisliku seksuaaltegevuse olulisi osi (Women, U. N., & UNICEF, 2018)

• Tegevustes osalevad inimesed on seal vabatahtlikult ja neid on teavitatud sellest, mis toimub, ning nad nõustuvad kõigi pakutavate tegevustega.
• Asjaomased inimesed on teadvusel ja sellises seisundis, et nad on võimelised andma teadliku nõusoleku.
• Tegevused, mida kumbki asjaosaline ei pea kahjulikuks (mõned seksuaalsed tegevused, mida nimetatakse veidrusteks, võivad sisaldada sidumist, löömist jne, peavad alati olema kokkuleppelised ja kõigi asjaosaliste poolt soovitud).
• Asjaomased isikud on õiguslikult pädevad seksuaalseks tegevuseks nõusolekut andma

1.2.2. Seksuaalne orientatsioon

Seksuaalne orientatsioon tähendab emotsionaalset, romantilist ja/või seksuaalset tõmmet inimeste suhtes. Seksuaalsusel on kolm peamist mõõdet – seksuaalne atraktiivsus, seksuaalkäitumine ja seksuaalne identiteet.

• Seksuaalne atraktiivsus kirjeldab seksuaalsuse inimestevahelist psühholoogilist mõõdet, mis viitab romantilistele ja seksuaalsetele tunnetele, mida me teiste suhtes tunneme. Seksuaalne atraktiivsus võib olla seotud meeldivate inimeste bioloogilise või sotsiaalse sooga. Alates 19. sajandi lõpust on seksuaalne atraktiivsus olnud peamine seksuaalset orientatsiooni määratlev konstruktsioon (Sell, 1997).
• Seksuaalne käitumine on inimese käitumine, mis võib, kuid ei pea olema kooskõlas tema seksuaalse orientatsiooni ja identiteediga. Mõnda seksuaalkäitumist võib kirjeldada kui teatud kontekstiga ja/või olukorraga seotud või eksperimentaalset käitumist ning see ei väljenda rangelt isiku seksuaalset identiteeti. Ühiskonnas, kus geiks või queer’iks olemine on häbimärgistatud ja kus on levinud tõrjutus ning diskrimineerimine, võib olla raskem aktsepteerida oma identiteeti, kui see ei vasta normile.
• Seksuaalse orientatsiooni identiteet sõltub olemasolevate diskursuste kättesaadavusest mis tahes kultuuris, keeles ja sotsiaalsetes kategooriates (nt heteroseksuaal, gei, lesbi, biseksuaal, queer jne), mis annavad tähendusi üksikisikutele, kes võivad neid omaks võtta (Dillon et al., 2011; Morgan, 2013). Seega kujutab sellise seksuaalse orientatsiooni identiteedi või seksuaalse identiteedi sildi (Savin-Williams, 2011) vastuvõtmise protsess või tegu endast seksuaalse orientatsiooni teadlikku tunnustamist ja/või internaliseerimist (Dillon, Worthington, & Moradi, 2011). Seksuaalse orientatsiooni kategooriad, nimed ja sildid võivad olla noortele väga kasulikud, kui nad saavad aru, kuidas nad end tunnevad, see võib hõlbustada nende väljatuleku protsessi. Igas kultuuris võib olla mitmeid seksuaalse orientatsiooni identiteedi tähiseid, nagu gei/lesbi, biseksuaalne, panseksuaalne, demiseksuaalne, kahtlev ja paljud muud. Kaasaegsed uuringud näitavad, et üksikisikute jaoks on suhteliselt tavaline, et nad muudavad neid oma elu jooksul.

Nagu näete, on need kolm mõõdet kattuvad ja omavahel seotud, kuid nad ei ole samad. LGBTQ+ teismelistega töötades on kasulik seda meeles pidada, kuna nad võivad katsetada erinevaid seksuaalseid tegevusi (käitumisviise) ja läbida oma seksuaalse orientatsiooni identiteedi kujunemise protsessi.

1.2.3. Aseksuaalsus

Seksuaalsuse määratlemisel võiksime jagada selle ka kahte mõõtmesse – seksuaalne atraktiivsus, mis on mõeldud kui füüsiline aspekt ja romantiline mõõde, mida peetakse pigem psühhosotsiaalseks aspektiks. Seega, aseksuaalsuse inimesena võib määratleda inimest, kes ei tunne teiste inimeste vastu seksuaalset külgetõmmet või tunneb seda harva, vähesel määral või ainult teatud tingimustel.. See mõne teise isiku vastu seksuaalsete kalduvuste puudumine on püsiva iseloomuga või eeldab püsivat kalduvust või orientatsiooni. Oluline aspekt, mida tuleb arvesse võtta, on enda identifitseerimine aseksuaalsena, kuna mõned inimesed võivad kogeda seksuaalse soovi puudumist teiste suhtes, kuid ei pea end aseksuaalseks.

Aseksuaalsus ei ole ka tsölibaadi või intiimsuse hirmu tulemus, vaid see on seksuaalse orientatsiooni identiteet või silt. Aseksuaalsus ei tähenda, et inimene ei tegele kunagi seksuaalsete tegevustega, ta võib seksida, kui ta seda soovib. Siiski ei tohiks kedagi kunagi sundida seksuaalsesse kontakti ja/või tegevusse astuma. Seksuaalse soovi puudumine teiste suhtes ei tähenda ka romantilise kiindumuse puudumist teistesse (Bogaert, 2015; Guz et al., 2022). Paljud aseksuaalsed inimesed soovivad luua romantilisi suhteid teistega ja võivad olla romantiliselt huvitatud eri sugupooltest, mistõttu neid võib pidada näiteks lesbideks, geideks või biseksuaalideks (mõnikord võib eelistada terminit bi-romantiline) (Pitoňák & Macháčková, 2022). Siis võime kasutada mõisteid romantiline aseksuaal ja aromaatne aseksuaal, kes ei tunne romantilist tõmmet. Oluline on meeles pidada, et esineb suur mitmekesisus selles, kuidas inimesed oma aseksuaalsust kogevad (Antonsen et al., 2020). Kui räägite teismelistega seksuaalsusest, ärge unustage mainida ka aseksuaalsust ja normaliseerida seda ümbritsevat diskursust, sest üldiselt on aseksuaalsus avalikus ruumis palju vähem esindatud kui teised seksuaalsed identiteedid, mis võib põhjustada aseksuaalsete noorte seas ebasobivuse/väljajäetuse tunnet.

1.2.4. Hüperseksuaalsus (seotud kompulsiivse seksuaalkäitumisega ja homonegatiivsuse internaliseerimisega)

Hüperseksuaalsus on korduvad ja intensiivsed seksuaalsed fantaasiad, tungid ja käitumisviisid, mida on raske kontrollida ja mis on tavaliselt reaktsiooniks stressirohketele sündmustele. Nende iseloom ja/või intensiivsus võib põhjustada inimesele füüsilist ja emotsionaalset stressi. Hüperseksuaalsus võib väljenduda mitmel erineval viisil, näiteks sundmasturbeerimise, liigse porno tarbimise, intensiivse seksuaalkäitumise kaudu teiste nõusoleku andnud täiskasvanud isikutega jne. (Kaplan, 2010). Hüperseksuaalsuse määratlemisel tuleb arvesse võtta ühiskondlikku konteksti, kuna erinevate ühiskondade normid kontrollivad ja piiravad inimese seksuaalsust.

LGBTQ+ inimeste hulgas on peamiseks kompulsiivse seksuaalkäitumise haavatavuse teguriks vähemuse stress ja sellega seotud protsessid. Kaudsed vähemuste stressi protsessid (eelarvamused ja diskrimineerimine eakaaslaste ja ühiskondlike struktuuride poolt) põhjustavad riski saada otsene vähemuste stress (internaliseeritud homogeensus) ja emotsioonide düsregulatsioon, mis võib viia kompulsiivse seksuaalkäitumiseni (Pachankis et al., 2015). Muud hüperseksuaalse käitumise haavatavuse tegurid võivad, sõltumata nende seksuaalsest orientatsioonist ja soolisest identiteedist, olla kõigi noorte puhul väärkohtlemine, trauma ja depressioon (Fontanesi, et al, 2021). Kuna need tegurid võivad olla hüperseksuaalsuse põhjuseks, võib seksuaalsusest rääkides selle teema esile tõstmine, olla kõigile kasulik. Kuna kompulsiivne hüperseksuaalsus on inimestele kahjulik, tuleks teha vahet kompulsiivsel hüperseksuaalsusel ja tervislikul rikkalikul seksuaalelul.

1.2.5. Vabatahtlik tsölibaat (Incel’id)

Incel’id on noored mehed, kes ei ole seksuaalselt aktiivsed, vaatamata nende soovile olla seksuaalses suhtes. Termin pärineb Redditi veebirühmadest, kus mehed arutavad seksuaalsuhete otsimise ja õnnestumise raskuste üle. Mitmed incel-kultuuri põhielemendid on väga naistevastased ja soosivad naistevastast vägivalda. Inimesed nendes kogukondades järgivad „punase tableti‟ filosoofiat (viide filmile „Matrix‟, mis sümboliseerib avastamist, kuidas maailm tegelikult toimib), mis nende arvates on arusaam, et me elame feministliku, vasakpoolselt konstrueeritud eksituse all ja peame astuma samme, et selle vastu mässata (O’Malley, Holt, & Holt, 2020). Incel-gruppide ja üldiselt naistevihkajate ideede levik noorte poiste seas tähendab, et võite oma klassis selle teemaga kokku puutuda ja peate seda käsitlema. Parim ennetus on sooliste stereotüüpide vaidlustamine ja selgete reeglite kehtestamine selle kohta, mis juhtub, kui esineb vihkamist ja vägivalda.

Sooidentiteet on isiklik sisemine arusaam oma identiteedist, mis on seotud sotsiaalsete ja kultuuriliste soomääratlustega. Inimese sooidentiteet võib olla vastavuses tema sünnilt määratud sooga (cis-sugu) või sellest mitmel viisil erineda. Enamiku inimeste puhul on sooidentiteet vastavuses sünnil määratud sooga. Trans, mittebinaarsete ja muu sooliste inimeste sooline identiteet erineb sünniga määratud soost (APA, 2015).

Lisateavet leiab soo teemalises peatükis

1.2.6. Heteronormatiivsus

Heteronormatiivsus on normatiivne süsteem, mille raames heteroseksuaalsus ja/või cis-sooline identiteet (olukord, kus sünnil määratud sugu on kooskõlas inimese soolise enesemääratlusega, seetõttu nimetatakse seda mõnikord ka cis-heteronormatiivsuseks) peetakse ühiskonnas noorukiea, sotsialiseerumise ja elusuhete kujunemise ainukeseks normaalseks tulemuseks ning seetõttu eeldatakse/ooodatakse automaatselt kõigilt (Pitoňák, 2017). Selle tulemusena peetakse teisi seksuaalsuse vorme ja sooidentiteedile mittevastavaid vorme ebavõrdselt väärtustatuks. (Cis)heteronormatiivsus loob seega aluse mitteheteroseksuaalsete ja trans- või intersooliste inimeste häbimärgistamiseks, diskrimineerimiseks ja tõrjumiseks.

Heteronormatiivsuse kohta saate rohkem lugeda peatükkidest 1.2 ja 2.3.

1.2.7. Queer teooria

Queer teooria on mitmekesine mõttevaldkond, mida hakati käsitlema 1990. aastal. Mõjukas, kuid mitte ühtne teooria, mis on seotud soolise võrdõiguslikkuse, seksuaalsuse ja identiteetide teoretiseerimisega, mis on väljaspool cis-heteronormatiivseid ootusi. Lähenemisviisina seab see tavaliselt kahtluse alla ja probleemi ette binaarsed kategoriseerimised, mis on seotud bioloogilise ja sotsiaalse sooga ning seksuaalsusega, nagu mees/naine, meessoost/naissoost, hetero/gei kategooriad, ning tõstab esile küsimused, mis on seotud võimusuhetega, mida need mõjutavad. Queer teooria väidab, et need binaarsed kategooriad aitavad tugevdada erinevusi ja hierarhilisi struktuure (näiteks meest peetakse kõrgemaks ja naist alamaks) ning kutsub üles ületama nende tavapäraseid arusaamu, luues samal ajal avatud ruumi erinevatele identiteetidele, kehastustele ja diskursustele (Barber & Hidalgo, 2017; Jagose, 1996).

– 1.3. TEEMAGA SEOTUD DISKRIMINEERIMISE OLUKORRAD –

• Endiselt toimuvad intersoolise variatsiooniga sündinud laste kokkuleppevastased operatsioonid. Vastsündinute vanematele öeldakse sageli, et operatsioon on vajalik lapse tervisliku arengu tagamiseks, kuid sageli on selle taga lihtsalt soov vastata „normaalse‟ välimusega poisi või tüdruku kehale.
• Aseksuaalsete inimeste häbistamine, püüdes neid veenda seksima.
• Seksuaalne ahistamine.
• Inimesed, kes ei aktsepteeri aseksuaalsust kui kehtivat seksuaalse identiteedi märgist.
• Kellegi seksuaalse identiteedi kahtluse alla seadmine – „sa oled lesbi ainult sellepärast, et sa pole kogenud seksi meestega‟.
• Mitte-heteroseksuaalsete inimeste tajumine nii, nagu oleks nende seksuaalne identiteet peamine määratlev isiksuseomadus (üleseksualiseerimine), ning selle eiramine, et nad on keeruka isiksuse ja mitmekesiste huvidega inimesed.
• Mitte-heteroseksuaalsusele tähenduse andmine vaid läbi seksuaalsel teel levivate infektsioonide ja „riskikeele‟.
• Mitte-heteronormatiivsete või queer-suhete ja seksuaalsete tavade üle peetavate arutelude maha vaikimine või tabuks pidamine.
• Kahjustav eeldamine, et määratud sugu peab olema kooskõlas sooidentiteediga ja trans/mittebinaarsete inimeste vääralt klassifitseerimine
• Üldine fikseeritus määratud soole ja soovimatus aktsepteerida inimeste sooidentiteeti.
• Eriti väiksemates linnades võib queer’ina tutvumine tunduda veidi keerulisem, see võib hõlmata kogemusi flirtimisest kellegagi, kes on cis-hetero ja solvub ning reageerib agressiivselt.
• Kommentaarid või rünnakud tänaval/ klassiruumis queer’ide suhtes nende välimuse tõttu, mis paistavad välja mitte/heteronormatiivse soolise väljenduse kaudu (riietusvalikud, jumestus, aksessuaarid jne).
• Samast soost partneritega paaridele abieluvõrdsuse keelamine.
• Cis-heteronormatiivsed ootused suhetele, välimusele (sooline väljendus), soorollidele ja muule (täpsemalt kirjeldatud cis-heteronormatiivse kasvatuse peatükis).
• Kellegi samast soost või soolisele mitmekesise partneri kõnetamine sõbrana, hoolimata nende eelnevast suhte avalikustamisest.
• Laste ja noorukite privaatse ruumi mitte austamine, nende isiklikku ruumi tungimine ja seega nende piiride ja eraelu puutumatuse rikkumine, mis võib tulevikus viia ebasobiva käitumiseni.

1.4. HEAD NÄITED

Vältige seksuaalsuse segiajamist pelgalt seksi või seksuaalkäitumisega, seksuaalsus kujutab endast keerulist sotsiaalset erinevusteljestikku, mis on iga inimese kogemuste mõõde. Eriti 12-aastaste ja nooremate õpilaste puhul võib olla kasulik rääkida suhetest ja tutvustest ning nende mitmekesisusest (tüdruk tahab kohtuda teise tüdrukuga, kaks meest loovad pere jne), et rõhutada seksuaalsuse suhteaspekti, mis on paljude inimeste jaoks kõige olulisem osa.

Tips from Barker (2017, lk 43-44):

• Tegelege vaistlikult omaenda eeldustega ja kultuurinormidega seksi ja seksuaalsuse kohta (penetratiivset seksi võidakse sageli pidada ainuõigeks seksuaalseks versiooniks, kuigi on palju muid seksuaalseid tegevusi, mis ei ole sugugi vähem olulisemad kui penetratiivne – suuseksi, käega rahuldamine, suguelundite hõõrumine jne). Soovituslikud küsimused:
  • Kuidas on mõjutatud arusaam sellest, mis on „hea seks‟, sellest mida näeme filmides ja popkultuuris?
  • Kuidas on see pornost mõjutatud? Kuidas näeb pornos välja seks ja paarisuhte dünaamika?
  • Millised on seksides ootused meestele/naistele?
  • Mis tundeid tekitab kui näete et heteropaar suudleb avalikult ja kui samasooline paar teeb sama? Miks?
• Osalege pidevas hariduslikus arengus seoses lesbide, geide, biseksuaalsete, panseksuaalsete, queer ja aseksuaalsete spektrite ning muude identiteetide ja tavadega. Kui te ei ole sellega kokku puutunud suunake võimaluse korral kellegi juurde, kes on seda teinud, või alustage ise uurimistööd, et saaksite teemade üle arutleda ja olla hästi informeeritud.
• Ärge oodake, et teie õpilased teid õpetaksid, kuid olge avatud nende unikaalsete läbitud kogemuste ja seksuaalse identiteedi tähenduste ning tavade nüanssidele.
• Eesmärk on demonstreerida mugavust erinevate GSRD (sooline, seksuaalne ja suhteline mitmekesisus) tavade arutamisel.
• Olge teadlik ristumiskohtadest, tunnustades erinevusi selles, kuidas seksuaalsust kogetakse sõltuvalt soost, rassist, klassist, kultuurist, võimetest, vanusest, põlvkonnast, kehatüübist jne. Võite mõelda, kuidas on olla gei sotsiaalses olukorras, kus mehelikkust vaadeldakse väga stereotüüpselt. Kuidas on olla transsooline inimene l religioosses keskkonnas, kus LGBTQ+ inimeste olemasolu peetakse patuks. Kuidas on olla lesbi väga konservatiivses kultuuris. Kuidas on olla gei ja paks keskkonnas, kus on suur surve välimusele.
• Normaliseerida seksuaalne mitmekesisus ja valikuvõimaluste mitmekesisus seoses seksuaalse identiteedi, soovide ja tavadega, sealhulgas see, et inimene võib olla kas üldse mitte seksuaalne või väga seksuaalne. Ärge vihjake, et seksuaalse atraktiivsuse puudumine või suur seksuaalne soov on probleem, mida tuleb ravida, kui sellega ei kaasne psühholoogiline mure või negatiivsed tagajärjed.
• Vältige eeldamist, et mittekorralise seksuaalsusega inimese seksuaalsus on tema esitatud probleemi puhul oluline. Vältige eeldamist, et normatiivse seksuaalsusega inimese seksuaalsus ei ole oluline.
• Olge ettevaatlik, et mitte oletada õpilase seksuaalsust heteronormatiivsete eelduste või tema välimuse, mainitud partneri soo, normaalsete seksuaaltavade ootuste või muu põhjal. Uurige välja nende seksuaalsus ja austage seda. Olge avatud sellele, et nad valivad oma kogemuste või meeldivuse alusel mis tahes sildi või ei vali üldse mingit silti.
• Tunnustage põhjusi, miks nõusolek võib olla praeguses kultuurilises kontekstis keeruline. Vaidlustage nõusolekuta käitumine (seksuaalne ahistamine, vägistamine, soovimatud seksuaalsed sõnumid jne) ning rääkige õpilastega avalikult sellest, kuidas nad saavad tagada eetilise ja nõusolekuga käitumise nii enda kui ka teiste suhtes. Tegevus, mida võib läbi viia, on arutada õpilastega, kuidas me üldiselt tunneme ära olukorrad, kui keegi on nõus midagi tegema või kui ta on sellest vaimustuses – selle kohta võib teha ajurünnaku. Kuidas näeb inimene sellises olukorras välja (naeratab, läheneb, noogutab, ütleb „Teeme seda!‟ jne), ja teisalt kuidas me tunneme ära, kui keegi ei taha (nt teha) midagi (ei ütle eriti midagi, väldib, ütleb „ei‟) või kui ta ei ole kindel (vaikimine, „võib-olla‟, ilmetu nägu). Võib arutada, kuidas igaüks võib neid veidi erinevalt väljendada, kuidas see sõltub sellest, kui hästi me inimest tunneme jne. Seejärel võib teha ajurünnaku, kuidas me saame küsida inimeselt, kas ta tahab midagi teha või talle meeldib midagi, kirjutame selle üles. Siis võib arutada sama olukorda, kus ollakse nõus / ei olda kindel / ei olda nõus seksuaalse tegevusega. Märgid oleksid sarnased – nõusolek peaks olema entusiastlik, nad vastastikku puudutavad/suudlevad jne ja me saame lisada küsimused, mille kirjutasime üles varem. Võib küsida, kas inimene tahab midagi teha seksuaalses kontekstis, et tuua konkreetseid näiteid, kuidas õpilased saavad kontrollida nõusolekut:
• Kas soovid…?
• Ma tahaksin teha…, mida sellest arvad?
• Kas sa tahad seksida?
• Kas ma võin puudutada sinu…?
• Kas sulle meeldib, kui ma seda teen…?

Seksuaalsuse õpetamisel kaasake näiteid erinevate seksuaalsete identiteetide ja suhete kohta, mitte ainult heteroseksuaalsete ja normatiivsete. Oma tundides võite tuua näiteid kahest naisest, kes on omavahel abielus, trans mehest, kes kohtub mehega, biseksuaalsest inimesest, kes praegu kohtub kellegagi samast soost/sugupoolest jne. Teemat võib avada tegevusega, mis keskendub ühiskondlikele normidele ja sellele, mida tähendab nende kriitiline analüüsimine ja rikkumine. See võib tähendada, et arutatakse seksuaalsete ja romantiliste suhete suhtes kehtivaid ootusi ja norme. Näiteid sellise tegevuse kohta võib leida: Norm Criticism Toolkit (2016).

Lastega võib rääkida sooidentiteedist, seksuaalsest orientatsioonist ja bioloogilisest soost ning kinnistada ideed, et need kõik on spektrid või diskreetsed nähtused, mille muutlikkus on keeruline ja mida ei saa kergesti määratleda kategooriate või siltidega, mis muudaksid need eraldiseisvateks kategooriateks. Võib olla kasulik rääkida asjadest, mida me näeme binaarsete kategooriatena. Uurige seda edasi ja mõtestage mõned näited asjadest, mida me kipume nägema binaarsete täiendavate kategooriatena (0 ja 1 IT-s, valge ja must, kuum ja külm, päev ja öö jne). Nende abil saate näidata, kui tihti me mõtleme binaarsetes kategooriates, kuid tegelikkus on keerulisem, musta ja valge vahel on halli varjundid, kuuma ja külma vahel on erinevad temperatuuriklassid. Sama kehtib ka kategooriate kohta nagu meessoost/naissoost, mees/naine ja hetero/homoseksuaalne. See aitab lastel tulevikus mõista oma identiteeti ja tundeid. Praktilise juhendi seksuaalsuse kompleksseks õpetamiseks leiab raamatust Gender, Sexuality and Sexual Orientation: Training Manual (2019, lk 7-10):

Teine tegevus seksuaalse mitmekesisuse arutamiseks võib olla „tagurpidi maailm‟, mida on kirjeldatud raamatus „Somos Diversidades‟ (Pichardo et al, 2020, lk 67). Selle tegevuse käigus täidavad õpilased individuaalselt ja anonüümselt nn „Küsimustiku heteroseksuaalsuse kohta‟, mis sisaldab küsimusi, mida mitte-heteroseksuaalsetele inimestele sageli esitatakse, näiteks „Kas teil oli raske heteroseksuaalsusega leppida?‟, „Kas te kavatsete oma perele rääkida?‟ ja muud. Pärast selle täitmist võiksite alustada arutelu, küsides nii hetero kui ka mitte-heteroseksuaalsetelt õpilastelt, kuidas nad end seda tegevust tehes tundsid ja mida nad pidasid huvitavaks või šokeerivaks. Tegevus tuleks lõpetada teabega seksuaalse mitmekesisuse kohta.

Et tegeleda levinud müütidega aseksuaalsuse kohta, võite saada inspiratsiooni tegevustest raamatus „Somos Diversidades‟ (Pichardo et al, 2020, lk 93). Alustage sellega, et jagate klassi 3- või 4-liikmelisteks rühmadeks. Andke neile test aseksuaalsuse kohta (vt allpool), kus nad peaksid märkima, kas väide on TÕENE või VÄÄR, andes neile teadlikult väga lühike aeg vastamiseks (soovitatav on 3 minutit, vastavalt teie klassi teadmistele võib seda aega lühendada), et tekiksid vaid kiired arutelud. Pärast seda saate rühmadega mõtiskleda: mis tunne oli nii kiiresti otsustada? Kas rühmade otsused olid selged ja sidusad? Seejärel liikuge küsimuste kaupa ja koguge kõigi rühmade vastused kokku, vaadates, mis on sarnane, mis erinev, ja leides õige vastus. Pärast seda on soovitatav näidata mõnda videot või muud kogemust aseksuaalsuse kohta. Tunni lõpus saate selle kokku panna, küsides, mis oli üllatav, mis on peamine õppetund jne.

1. Aseksuaalsed inimesed ei seksi.
2. Aseksuaalsetele inimestele ei meeldi masturbeerimine.
3. Aseksuaalsetel inimestel võivad olla suhted ainult inimestega, kes on samuti aseksuaalsed.
4. Aseksuaalsed inimesed võivad soovida luua perekonda.
5. Aseksuaalsus on tugevalt seotud religioossete tõekspidamistega

Õiged vastused:

1. VÄÄR: Aseksuaalsed inimesed on need, kes ei tunne või tunnevad vähe seksuaalset iha teiste inimeste vastu. Siiski võivad nad olla seksuaalsuhetes teiste inimestega, näiteks selleks, et rahuldada end, kui nad tunnevad seksuaalset soovi, või selleks, et rahuldada oma partnerit või eesmärgiga rasestuda.
2. VÄÄR: Aseksuaalsed inimesed võivad nautida masturbeerimist, nad võivad masturbeerida nagu kõik teisedki erinevatel põhjustel, näiteks erutuseks, lõõgastumiseks või osana seksuaalsetest suhetest oma partneriga.
3. VÄÄR: Aseksuaalsetel inimestel võivad olla romantilised suhted nii aseksuaalsete inimeste kui ka alloseksuaalsete (st muud seksuaalse tüübid, heteroseksuaalsed, geid, lesbid, biseksuaalsed, panseksuaalsed jne) inimestega. Aseksuaalsed inimesed võivad oma identiteeti nimetada erinevalt, mõned neist kasutavad selliseid mõisteid nagu heteroromantiline, androromantiline (romantiline püüdlus meeste ja mehelike inimeste poole), panromantiline jne.
4. ÕIGE: Soov saada lapsi või luua perekond ei ole seotud seksuaalse sooviga, nii et aseksuaalsetel inimestel võib olla soov saada lapsi või luua perekond samamoodi nagu alloseksuaalsetel inimestel, kuid ei pruugi seda olla.
5. VÄÄR: Tsölibaat ja seksuaalne karskus ei määratle inimesi mitteseksuaalseks ega ka vastupidi. Aseksuaalsed inimesed ei lõpeta seksuaalsuhteid mingite uskumuste pärast, nad lihtsalt ei tunne või tunnevad madalat seksuaalset iha teiste inimeste vastu.

Rääkides seksuaalse orientatsiooni märgistamisest ja mitmekesisusest selles valdkonnas, siis selleks et vältida liigset seksualiseerivat perspektiivi, mis jätab mulje, et mitte-heteroseksuaalsete inimeste seksuaalsus on nende psüühika peamine määratlev tunnus, võib lisada tegevuse „Minu täht‟, kus õpilastel on täht ja iga 6 tipu kohta tuleb kirjutada mõni tunnus või omadus. See tegevus on pärit „Teacher’s Guide to Inclusive Education‟ (IGLYO, 2015, lk 17). See nihutab perspektiivi tagasi inimeste kui keerukate inimolendite poole ja võib näidata kõigi ühisosa. Tegevuse käigus võib esitada küsimusi selle kohta, kas mõned omadused on rohkem varjatud või rohkem välja toodud, kuidas need erinevates sotsiaalsetes olukordades ilmnevad ja millised on õpilaste üldised tunded tegevuse käigus – kuidas nad end tundsid, kui nad oma identiteedi nendele 6 tipule kahandasid.

Ärge unustage rääkida intersoolistest inimestest, kui arutate soo bioloogilisi tunnuseid, kuidas sugu määratakse ja määratletakse binaarsetest kategooriatest kõrgemal ning lisage see teave seksuaalhariduse tundidesse. Vältige võimalike vastuoluliste ja tõenäoliselt kahjulike terminite kasutamist, näiteks hermafrodiit, sest sellel on negatiivne tähendus, kuna seda kasutatakse mõnikord solvanguna ja sagedamini loomade kohta, kellel on nii isas- kui ka emasloomade suguelundid. Intersoolisuse kohta asjakohase teabe andmiseks võiksite kutsuda loengut pidama teemakohase asjatundja, kes koostaks teile/kolleegidele ja klassidele õppekava.

Mis puutub seksuaalse orientatsiooni või intersoolise staatuse märgistamisse, siis ärge kunagi jagage seda teiste inimestega, kui asjaomane isik ei ole selleks nõusolekut andnud. Kui arvate, et keegi teine peab seda teadma, arutage esmalt asjaomase isikuga, küsige tema nõusolekut ja austage tema soovi.

Lisage teavet turvaliste suhete ja suhtlemise kohta, julgustage õpilasi tegema ajurünnakut teemadel: milliseid vägivaldseid olukordi ja soolist vägivalda võib esineda ja kuidas nad saavad nendega tegeleda (Sugu, seksuaalsus ja seksuaalne orientatsioon: Koolitusjuhend (2019, lk 45-52).

Et vältida naistevastasust ja ebavõrdsust, vaidlustage soolisi stereotüüpe (näiteks selle tehnikaga) ning lastega töötades kohelge neid võrdselt, andes neile samu võimalusi või pakkudes samu mänguasju/teemasid ja julgustades neid proovima igasuguseid erinevaid tegevusi. Tooge näiteid kuulsate kirjanike, teadlaste ja avaliku elu tegelaste kohta, olenemata nende soost. Suurendage austust ja mõistmist. Kui jagate klassiruumi rühmadesse, proovige välja mõelda muid ideid kui binaarne jaotus (poisid ja tüdrukud), proovige näiteks jaotust, mis põhineb sellel, kellele meeldivad kassid ja kellele koerad, või juhuslikku jaotust.

Kuna sageli puuduvad nõusoleku küsimise oskused ja inimeste soorollid võivad olla mõjutatud soolistest stereotüüpidest, võib olla kasulik arutada seksismi, selle vorme ja luua ruum, kus seksismil ei ole kohta.

1.4.1. Seksismiga tegelemine

Seksismiga tegelemiseks võite saada inspiratsiooni järgmistest nõuannetest ja vaadata mõningaid juhtuuringuid konkreetsetest koolidest siin. National Education Union ja UK Feminista (2017) soovitab:

Võtke vastu kogu kooli hõlmav lähenemisviis seksismi vastu võitlemiseks.

• Kogu kooli hõlmav lähenemisviis tähendab, et tüdrukute ja poiste võrdõiguslikkuse edendamiseks võetavaid meetmeid toetab üldine raamistik, mis hõlmab kõiki kooli kogukonna liikmeid. See võimaldab järjepidevat lähenemist ja pikaajalisi muutusi.
• Kogu kooli lähenemisviisi kolm põhikomponenti on järgmised:
  • Institutsiooniline raamistik: kehtestage strateegia, toetage seda koolipoliitika kaudu ja viige seda juhtkonna abil ellu.
  • Personali suutlikkuse suurendamine: andke õpetajatele ja kogu personalile oskused, teadmised ja vahendid seksismi mõistmiseks, tuvastamiseks ja selle vastu võitlemiseks, sealhulgas koolitusvõimaluste pakkumise kaudu.
  • Õpilaste mõjuvõimu suurendamine: võimaldage õpilastel arutada ja õppida seksismi üle, teatada juhtumitest ja tegutseda võrdõiguslikkuse nimel.

Võtke seksuaalse ahistamise suhtes kasutusele nulltolerantsi lähenemisviis.

• Seksuaalset ahistamist tuleks koolipoliitika kaudu konkreetselt ja selgesõnaliselt käsitleda, sealhulgas selgete menetlusjuhiste kaudu, mida rakendatakse järjekindlalt. Kui kool ei ole sellega tegelenud, proovige seda oma klassis käsitleda ja normaliseerida.
• Kogu personal peaks teadma, millised on kooli poliitika ja menetlused seoses seksuaalse ahistamise juhtumitega.
• Kõik õpilased peaksid olema teadlikud kooli nulltolerantsest lähenemisviisist seksuaalsele ahistamisele ja neid tuleks toetada juhtumitest teatamisel.

Sissejuhatav tund seksuaalse ahistamise kohta keskkooliealistele, lihtsustades tegevust ja tehes selles väikseid muudatusi (tõenäoliselt tsitaatides), võib seda kasutada ka algklassides. Selleks on vaja vähemalt 60 minutit.

• Tutvustage, mida tund käsitleb ja esitage seksuaalse ahistamise mõiste:

Seksuaalne ahistamine on soovimatu seksuaalse iseloomuga käitumine, mis:

• Rikub inimese väärikust.
• Hirmutab, alavääristab või alandab kedagi
• Loob vaenuliku või solvava keskkonna.

Seksuaalne ahistamine võib hõlmata verbaalseid, mitteverbaalseid ja füüsilisi tegusid, sealhulgas seksuaalseid märkusi, fotode tegemist (seeliku alt) või soovimatuid seksuaalseid puudutusi. Seksuaalne ahistamine on peamiselt naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla vorm, kuid see võib mõjutada mis tahes soost inimesi. Kui see on suunatud tüdrukutele ja naistele, siis on see sageli toetatud naiste ja meeste ebavõrdsetest võimusuhetest. Seksuaalseks ahistamiseks loetakse ka soovimatut seksuaalset puudutamist, kui sihtmärk ei anna oma nõusolekut puudutusele ja kui teo toimepanija ei usu põhjendatult, et ta on sellega nõus.

Pärast seda jagage klass väikesteks rühmadeks ja andke igaühele väljatrükk tsitaatidest inimestelt, kes on olnud seksuaalse ahistamise ohvrid. Rühmadele peaks jääma 10 minutit aega nende arutamiseks:

• „Mõned poisid tegid märkusi paljude meie klassi tüdrukute kehade kohta ja tüdrukud pidid seda lihtsalt ignoreerima, sest keegi ei pidanud seda suureks asjaks. Poisid andsid tüdrukute tagumikule laksu ja puudutasid ilma nõusolekuta nende rindu.‟
• „Poisid arvasid, et tüdrukute seelikute üles tõstmine on lõbus. Meie, tüdrukud, tundsime, et peame samuti kaasa naerma, hoolimata sellest, et tundsime end alandatuna.‟
• „Pärast basseinis koos olemist üritasid klassikaaslased ära arvata mõne poisi peenise suurust ja tegid „väikese tilli‟ kohta nalju ning see oli tõesti piinlik ja alandav.‟
• „Ma olen mittebinaarne, kuid oma olemuselt üsna naiselik inimene, mulle meeldib kanda lühikesi seelikuid, kontsakingi ja mulle meeldib end lisaks muule ka meikida. Mõned inimesed klassis (peamiselt poisid) hakkasid mind kutsuma „litsiks‟ või „seksitöötajaks‟ ja kui nad minuga kohtusid, tegid nad mingi nalja nagu „Kuidas su klientidega läheb, kui mitu sul täna oli?‟, „Kas sa teeksid seda minuga? Kui palju see maksab? Inimesed, kes seda nägid, alati lihtsalt naersid.‟

Paluge õpilastel iga tsitaadi puhul arutleda nende kolme punkti üle:

• Mis teeb sellest seksuaalse ahistamise?
• Mida te arvate, kuidas võib seda ahistamist kogenud isik end tunda?
• Milliseid meetmeid tuleks teie arvates võtta?

Pärast seda arutage õpilastega:

• Millised olid nende vastused kolmele eespool nimetatud punktile?
• Kas tsitaatides on ühiseid teemasid?
• Kas nad on vastustes ühel meelel või mille üle nad arutasid?
• Küsige neilt, kuidas nad tsitaatide põhjal kirjeldaksid seksuaalset ahistamist?

Pärast seda tutvustage uut koolipoliitikat. Teavitage neid, kuhu nad võivad abi saamiseks pöörduda, kui nad on sattunud seksuaalse ahistamise ohvriks, ja kes on koolis selle valdkonna eest vastutavad inimesed. Teavitage, kuidas kool reageerib isikutele, kes panevad teise õpilase või õpetaja suhtes toime seksuaalset ahistamist või osalevad selles.

Jätke paar minutit küsimuste esitamiseks.

1.5. VIITED

Antonsen, A. N., Zdaniuk, B., Yule, M., & Brotto, L. A. (2020). Ace and aro: Understanding differences in romantic attractions among persons identifying as asexual. Archives of Sexual Behaviour, 49(5), 1615-1630. https://doi.org/10.1007/s10508-019-01600-1

APA (2008). Answers to your questions: For a better understanding of sexual orientation and homosexuality. Washington, DC: Autor. [Leitud aadressilt www.apa.org/topics/lgbt/orientation.pdf.]

APA (2015). Guidelines for psychological practice with transgender and gender nonconforming people. American psychologist, 70(9), 832-864.

Barber, K., & Hidalgo, D. A. (2017). Queer. Encyclopaedia Britannica. https://www.britannica.com/topic/queer-sexual-politics

Barker, M. J. (2017). Gender, sexual, and relationship diversity (GSRD). British Association for Counselling and Psychotherapy.

Bogaert, A. F. (2015). Asexuality: What it is and why it matters. Journal of sex research, 52(4), 362-379.

Cools, M., Nordenström, A., Robeva, R., Hall, J., Westerveld, P., Flück, C., … & Pasterski, V. (2018). Caring for individuals with a difference of sex development (DSD): a consensus statement. Nature Reviews Endocrinology, 14(7), 415-429.

Dillon, F. R., Worthington, R. L., & Moradi, B. (2011). Sexual Identity as a Universal Process. Handbook of Identity Theory and Research, 649–670. doi:10.1007/978-1-4419-7988-9_27

Fontanesi, L., Marchetti, D., Limoncin, E., Rossi, R., Nimbi, F. M., Mollaioli, D., … & Ciocca, G. (2021). Hypersexuality and Trauma: A mediation and moderation model from psychopathology to problematic sexual behaviour. Journal of Affective Disorders, 281, 631-637.

Guz, S., Hecht, H. K., Kattari, S. K., Gross, E. B., & Ross, E. (2022). A Scoping Review of Empirical Asexuality Research in Social Science Literature. Archives of Sexual Behaviour, 1-11.

IGLYO (2015). Teacher’s Guide to Inclusive Education. Leitud aadressilt. https://www.iglyo.com/wp-content/uploads/2015/09/Teachers-Guide.pdf

IGLYO, OII & EPA (2018). Supporting your intersex child – A parents’ toolkit. Saadaval aadressil:https://www.oiieurope.org/wp-content/uploads/2018/10/Supporting-your-intersex-child_WEB_final.pdf

InterACT. What We Wish Our Teachers Knew. Leitud aadressilt: https://live-interact-advocates.pantheonsite.io/wp-content/uploads/2018/07/BROCHURE-interACT-Teachers-final.pdf

Jagose, A. (1996). Queer Theory: An Introduction. New York, New York University Press: 153.

Kaplan, M. S., & Krueger, R. B. (2010). Diagnosis, Assessment, and Treatment of Hypersexuality. Journal of Sex Research, 47(2-3), 181-198. doi:10.1080/00224491003592863

Morgan, E. M. (2013). Contemporary Issues in Sexual Orientation and Identity Development in Emerging Adulthood. Emerging Adulthood, 1(1), 52–66. https://doi.org/10.1177/2167696812469187

National Education Union and UK Feminista (2017). „It’s just everywhere‟: A study on sexism in schools– and how we tackle it. Saadaval aadressil: https://rm.coe.int/report-its-just-everywhere-neu-uk-feminista/168079cee0

O’Malley, R. L., Holt, K., & Holt, T. J. (2020). An Exploration of the Involuntary Celibate (Incel) Subculture Online. Journal of Interpersonal Violence, 088626052095962. doi:10.1177/0886260520959625

Pachankis, J. E., Rendina, H. J., Restar, A., Ventuneac, A., Grov, C., & Parsons, J. T. (2015). A minority stress—emotion regulation model of sexual compulsivity among highly sexually active gay and bisexual men. Health Psychology, 34(8), 829–840. doi:10.1037/hea0000180

Pichardo, J. I., De Stéfano, M., Puche, L., Fumero, K., Carrasco, A., Cáceres, A., … & Herranz, Y. (2020). Somos diversidad. Actividades para la formación de profesionales de la educación formal y no formal en diversidad sexual, familiar, corporal y de expresión e identidad de género.

Pitoňák, M. (2017). Stanoviska odborných společností jsou jednotná: odmítají „léčbu homosexuality“. Queer Geography, z. s.. Leitud aadressilt: https://www.queergeography.cz/lgbtq-psychologie/stanoviska-odbornych-spolecnosti/

Pitoňák, M. & Macháčková, M. (2022). Standardy a doporučení pro zjišťování společenského postavení, diskriminace a násilí vůči neheterosexuálním a genderově rozmanitým osobám.

Savin-Williams, R. C. (2011a). Identity Development Among Sexual-Minority Youth. Handbook of Identity Theory and Research (pp. 671–689). Springer New York. https://doi.org/10.1007/978-1-4419-7988-9_28

Sell, R. L. (1997). Defining and measuring sexual orientation: A review. Archives of Sexual Behaviour, 26(6), 643–658. DOI: 10.1023/A:1024528427013

Tolerance, T. (2018). Best practices for serving LGBTQ students: A Teaching Tolerance guide.

https://www.iglyo.com/wp-content/uploads/2016/02/Norm-Criticism-Toolkit.pdf

WHO (2006). Leitav aadressilt: https://www.who.int/teams/sexual-and-reproductive-health-and-research/key-areas-of-work/sexual-health/defining-sexual-health

Women, U. N., & UNICEF. (2018). International technical guidance on sexuality education: an evidence-informed approach. UNESCO Publishing.