2.4. SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS

2.4.1. SISSEJUHATUS

Sooline võrdõiguslikkus ühiskonnas ei ole otseselt seotud  indiviidide või vähemusgruppide identiteediküsimustega, kuid vastava poliitikaga soovitakse vähendada soolise ebavõrdsuse ning sellega seotud müütide ja stereotüüpide negatiivset mõju üksikisikute arengule.

Sooline kasvatus on vajalik osa õppekavadest kõigil haridussüsteemi tasanditel, mis võimaldaks nii tüdrukutel kui ka poistel, naistel ja meestel oma mitmekesisuses mõista, kuidas maskuliinsuse ja feminiinsuse konstruktsioonid ja sotsiaalsete rollide määramise mudelid – mis kujundavad meie ühiskonda – mõjutavad nende elu, suhteid, eluvalikuid, karjääri jne (Euroopa Nõukogu, 2007).

2.4.2. TEEMA ARENDUS

2.4.2.1. Sotsiaalne sugu (gender)

Sotsiaalne sugu on sotsiaalne ja kultuuriline konstruktsioon, mis eristab meeste ja naiste, tüdrukute ja poiste omadusi ning viitab vastavalt meeste ja naiste rollidele ja kohustustele. Seega muutuvad soopõhised rollid ja muud tunnused aja jooksul ja varieeruvad erinevates kultuurikontekstides. Sotsiaalse soo mõiste hõlmab nii naiste kui ka meeste omaduste, võimete ja tõenäolise käitumise (naiselikkuse ja mehelikkuse) suhtes kehtivaid ootusi. See kontseptsioon on kasulik analüüsimaks, kuidas ühiselt jagatud tavad seadustavad soolisi erinevusi (UNICEF, 2017).

EIGE järgi on sotsiaalne sugu seotud  meheks ja naiseks olemise sotsiaalsete tunnuste ja võimalustega ning naiste ja meeste ning tüdrukute ja poiste ning samuti naiste-  ja meestevaheliste suhetega. Need tunnused, võimalused ja suhted on ühiskonnas välja kujunenud ning neid õpitakse sotsialiseerumise käigus. Need on konteksti-/ajaspetsiifilised ja muutuvad. Soolisus määrab, mida naise või mehe puhul erinevates kontekstides oodatakse, lubatakse ja hinnatakse. Enamikus ühiskondades on naiste ja meeste vahel erinevused ja ebavõrdsus vastutuse, tegevuste, ressurssidele juurdepääsu ja nende üle kontrolli omamise ning otsuste tegemise võimaluste osas. Soolisus on osa laiemast sotsiaal-kultuurilisest kontekstist. Muud olulised kriteeriumid sotsiaal-kultuurilise analüüsi jaoks on klass, rass, vaesuse tase, etniline kuuluvus ja vanus (Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, n.d.-a, UNESCO ja UN Women, 2016).

2.4.2.2. Mis on sooline võrdõiguslikkus?

Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdsus viitab naiste ja meeste ning tüdrukute ja poiste võrdsetele õigustele, kohustustele, vasutusele ja võimalustele. Võrdõiguslikkus ei tähenda, et naised ja mehed muutuvad ühesuguseks, vaid et naiste ja meeste õigused, kohustused ja võimalused ei sõltu sellest, kas nad on sündinud mehe või naisena. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et võetakse arvesse nii naiste kui ka meeste huve, vajadusi ja prioriteete, tunnustades naiste ja meeste mitmekesisust. Sooline võrdõiguslikkus ei ole naiste teema, vaid peabs puudutama ja täielikult kaasama nii mehi kui ka naisi. Naiste ja meeste võrdõiguslikkust nähakse nii inimõiguste küsimusena kui ka jätkusuutliku, inimkeskse arengu eeltingimuse ja näitajana (Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, n.d.-a).

Edusamme soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel mõõdetakse, vaadeldes meeste ja naiste esindatust erinevates rollides majandus-, kultuuri- ja sotsiaal- ja muudes valdkondades soo lõikes eristatud statistiliste andmete alusel.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) Euroopa Liidu (EL) soolise võrdõiguslikkuse indeks (Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, n.d.-b) pakub kergesti tõlgendatavat mõõdikut soolise võrdõiguslikkuse kohta ELis kuue peamise poliitikavaldkonna (töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis) ning kahe kõrvalvaldkonna (vägivald ja ristuv ebavõrdsus) kohta. On olemas ka mitmeid rahvusvahelisi soolise võrdõiguslikkuse võrdlusindekseid, mis näitavad naiste ja meeste olukorra erinevusi ja pakuvad võimalust riikide saavutusi võrrelda.

Soo lõikes esitatud  statistilised andmed võimaldavad esile tuua erinevusi naiste ja meeste, tüdrukute ja poiste elus. Analüüsides ebavõrdsuse põhjusi naiste ja meeste vaheliste statistiliste (faktiliste) erinevuste põhjal, tuleb arvestada erinevate sotsiaalsete normide, reeglite, soorollide, hoiakute ja stereotüüpsete ootustega, mis naiste ja meeste suhtes kehtivad. Bioloogiline sugu on bioloogiline mõiste, samas kui sotsiaalne sugu on soolisuse kultuuriline või sotsiaalne tõlgendus (Cole, 2019).

Igas ühiskonnas on soonormide ja -rollidega seotud ootused erinevad, st see, mida oodatakse, lubatakse ja hinnatakse naiste puhul, ja see, mida oodatakse, lubatakse ja hinnatakse meeste puhul, on erinev.

Soolise võrdõiguslikkuse vastupidine mõiste on sooline ebavõrdsus.

Sooline ebavõrdsus viitab olukordadele, kus õiguslik, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond, kus bioloogiline sugu ja/või sotsiaalne sugu määrab naiste ja meeste erinevad õigused ja võimalused, mis väljenduvad nende ebavõrdses õiguste kasutamises ja juurdepääsus, ressurssidele, aga ka stereotüüpsetes sotsiaal- ja kultuurilistes rollides. Need mõjutavad naiste ja meeste staatust ühiskonnas kõigis valdkondades, nii avalikus kui ka eraelus, perekonnas või tööturul, majanduslikus või poliitilises elus, võimu ja otsuste tegemisel, aga ka sotsiaalsetes soolistes suhetes. Praktiliselt igas ühiskonnas on naised meestest ebasoodsamas olukorras (Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, n.d.-c).

Erinevused naiste ja meeste käitumises, sotsiaalsetes rollides, õigustes, kohustustes, vastutuses ja võimalustes ei tulene nende bioloogilis-füsioloogilistest erinevustest, vaid on sotsiaalselt konstrueeritud. Seega võib öelda, et nii üksikisikud kui ka kõik ühiskondlikud institutsioonid, protsessid, tavad, sümbolid ja muud tegurid toodavad ja säilitavad soolisi erinevusi ja sageli ka soolist ebavõrdsust.

Vastandlikud erinevused tüdrukute ja poiste vahel ei ole kaasasündinud ja ettemääratud, vaid need erinevused ja ebavõrdsus on tekkinud erinevate kogemuste tõttu. Näiteks antakse poistele rohkem vabadust käitumises ja eneseväljenduses; tüdrukute edu seletatakse nende töökusega ja poiste oma andekusega; tüdrukute ebaõnnestumist tõlgendatakse andekuse puudumisena, samas kui poiste ebaõnnestumist või halbu tulemusi võib seostada laiskusega. Poisse seostatakse pigem selliste stereotüüpsete omadustega, nagu aktiivsus, edujanu, agressiivsus, lärmakus jne. Tüdrukuid seevastu peetakse kuulekaks, hellaks, tundlikuks ja õpetajate käskudele rohkem alluvaks. Neid ootusi tajuvad ka lapsed, kes ootuste järgi käituvadki (Haridus ja sugu, n.d.).

Näiteks see, kuidas õpetajad räägivad poiste või tüdrukutega, mängib rolli selles, kuidas tüdrukud ja poisid üksteist nägema õpivad. Naiste madalam positsioon ühiskonnas kajastub sageli keele kaudu. Seksistlik keel on keel, mis on otseselt seksistlik, nagu näiteks „Ole meheks‟ või ütlemine poisile või tüdrukule, et ta jookseb, nutab või viskab „nagu tüdruk‟. Kuid sageli on see peenem ja mõnikord isegi heade kavatsustega, nagu näiteks tüdrukutele tehtavad komplimendid nende välimuse kohta või poistele vapraks olemise  rõhutamine võib olla sama kahjulikud soolistatud sõnumid (Gestetner, 2015)

Näiteks „poisid jäävad poisteks‟ võib olla välja öeldud aga see võib olla ka väljaütlemata arvamus, mis annab teavet ootuste kohta kõigile poistele kui rühmale. Seda väljendit kasutatakse selleks, et vabandada, õigustada või ennetada poiste karmi või häirivat käitumist. Seda ei kasutata kunagi, kui poiss on olnud abivalmis või lahke. Selle mõju on kahjulik ja ebaõiglane, sest see viitab sellele, et poisid ei saa midagi halva käitumise vastu, surudes alla paljude poiste individuaalsust, kes ei käitu nii ja eeldades, et tüdrukud (jällegi grupina) käituvad paremini (Gestetner, 2015).

Sooline sotsialiseerumine on protsess, mille käigus indiviidid (eriti lapsed ja noorukid) arenevad, täiustavad ja õpivad käituma vastavalt soole, võttes omaks soonorme ja -rolle suhtldes peamiste sotsialiseerumisagentidega nagu perekond, kool, eakaaslaste rühmad ja massimeedia, sotsiaalsed võrgustikud ja muud sotsiaalsed institutsioonid (Hoominfar, 2019). Selle protsessi käigus osalevad tüdrukud ja poisid aktiivselt oma sooidentiteedi loomises ning neid mõjutavad soolised stereotüübid ja traditsioonilised soolistatud ootused (Vinney, 2019).

Soonormid on ühiskonnas levinud standardid ja ootused, millele põhinevad arusaamad sellest, kuidas tüdrukud ja poisid, naised ja mehed peaksid olema ja käituma (ÜRO majandus- ja sotsiaalosakonna statistikaosakond, 2016). Varases eas omaksvõetud soonormid võivad luua soolise sotsialiseerimise ja stereotüüpidetaasloomise tsükli kogu eluajaks. Soonormid ja stereotüübid suunavad või sunnivad tüdrukuid ja poisse käituma teatud viisil. Lapsed usuvad soostereotüüpe juba 10-aastaselt ja on internaliseerinud müüdi, et tüdrukud on haavatavad ja poisid tugevad ning iseseisvad (Luscombe, 2017).

Sooline sotsialiseerumine võib piirata poiste ja tüdrukute võimalusi oma andeid ja huvisid täies ulatuses avastada. Mõned ebarealistlikud ja vastuolulised ootused võivad põhjustada sisemisi konflikte ja psüühilisi probleeme. Näiteks võivad noortel tüdrukutel, kes on liigselt mures naiseliku ilu ja kehapildi pärast, tekkida söömishäired või poistel, kes on surve all, et mõjuda eakaaslaste seas „mehelikuna‟ ja tugevana, võib see motiveerida vägivaldset käitumist ning nad kasvavad üles palju madalama emotsionaalse teadlikkusega kui tüdrukud.

Soostereotüübid on oletused selle kohta, millised on mehed ja naised tavaliselt või kuidas naised ja mehed peaksid käituma, et olla „õiged‟. Stereotüübid on suuresti teadvustamata, endastmõistetavad ja sügavalt kultuuri juurdunud. Soostereotüübid aitavad kaasa naiste ja meeste vahelise ebavõrdsuse püsimisele.

Stereotüübid põhinevad enamasti oletustel, et kõik mehed/poisid on ühesugused ja neile meeldivad samad asjad ning kõik naised/tüdrukud on ühesugused ja neile meeldivad samad asjad. See võib viia selleni, et laste huvid, oskused ja käitumine on piiratud.

Soostereotüübid väljenduvad sageli oletustes isiksuseomaduste (nt naised on emotsionaalsed ja mehed ratsionaalsed), käitumise (nt tüdrukud on abivalmid ja poisid tormakad), eelistuste, ametite ja töökohtade ning füüsilise välimuse suhtes.

2.4.2.3. Kuidas seada õppe-eesmärke?

Lapse arengu toetamiseks peavad nad mõistma:

• Bioloogilise soo ja sotsiaalse soo erinevusi ning suudaksid kasutada näiteid, et selgitada nende mõistete erinevusi ning meheks ja naiseks olemise muutuvaid tähendusi ajas ja kultuuris (kuidas soonormid on ajaloo jooksul muutunud).
• Eelarvamuste, kultuuriliste soonormide ja traditsiooniliste soorollide rolli eri soost inimeste käitumistavade kujundamisel (nt soorollid ja soonormid mõjutavad inimeste elu).
• Keskkonna erinevate ootuste mõju tüdrukute ja poiste valikutele, võimalustele ja kohustustele ning oskaksid neid tegureid kriitiliselt hinnata, reflekteerides selliseid sõnumeid, milles meestelt ja naistelt oodatakse erinevat käitumist ning seda, et soolised stereotüübid võivad viia eelarvamuste ja ebavõrdsuse tekkimiseni
• Tüdrukute ja poiste, naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtteid.
• Et soolise võrdõiguslikkuse saavutamine on kõigi riikide arengueesmärk ja teadma, millised valdkonnad on soolise võrdõiguslikkusega kõige rohkem seotud.

2.4.2.4. Sooline võrdõiguslikkus ja transsoolised inimesed

Naiste ja meeste võrdsest kohtlemisest ehk soolise diskrimineerimise keelust rääkides tuleks meeles pidada, et jäigad soonormid mõjutavad negatiivselt erineva identiteediga inimesi, kes puutuvad sageli kokku vägivalla, häbistamise ja diskrimineerimisega.

Soo alusel diskrimineerimiseks peetakse seda, kui üht isikut või isikute gruppi koheldakse ebasoodsamalt kui teisest soost isikut või isikute gruppi samalaadses olukorras. Tegemist on inimese põhiõiguste rikkumisega ja selliseid juhtumeid lahendab tavaliselt kohus.

Sooline diskrimineerimine võib põimuda teiste diskrimineerimise alustega, nagu etniline päritolu, sotsiaalmajanduslik staatus, puue, vanus, geograafiline asukoht ja seksuaalne orientatsioon. 

Naiste ja meeste võrdse kohtlemise norm e. mittediskrimineerimise nõue kehtib ka  transsooliste inimeste suhtes.

Euroopa Kohus on mõiste „sugu‟ määratlemisel kohaldanud Euroopa õigusele vastavate allikate (Ellis, 2005) tõlgendamisel soolisuse laia mõistet, võttes lisaks bioloogilistele erinevustele arvesse ka sotsiaalseid, psühholoogilisi ja kultuurilisi aspekte, mis mõjutavad isiku kuulumist ühte või teise soogruppi. Selle tulemusena on kohus leidnud (K.B. vs. National Health Service Pensions Agency ja Secretary of State for Health, 2004; P vs. S ja Cornwalli maakonna nõukogu. Equal treatment for men and women—Dismissal of a transsexual, 1996), et transsoolisuse tõttu ebasoodsam kohtlemine on samuti sooline diskrimineerimine.

– 2.4.3. TEEMAGA SEOTUD DISKRIMINEERIMISE OLUKORRAD –

Trans last või noort kiusatakse tema välimuse tõttu: „Vaata, ta on nagu tüdruk!‟

Üks tüdruk on huvitatud infotehnoloogia tundidest, kuid koolides on need tunnid ainult poistele.

Poisid on agressiivsed ja löövad üksteist, õpetaja näeb seda, aga ütleb lihtsalt: „Poisid jäävad poisteks!‟

2.4.4. HEAD NÄITED

2.4.4.1. Videod käsitletud teemades eneseharimiseks

Sooline võrdõiguslikkus laste poolt seletatuna

https://www.youtube.com/watch?v=hLr2GNRnmXM

Sooline sotsialiseerumine

https://www.youtube.com/watch?v=8QWfCrNHKYA

Soostereotüübid ja haridus

https://www.youtube.com/watch?v=nrZ21nD9I-0&t=6s

Sooline stereotüüpimine

https://www.youtube.com/watch?v=L1m3XR4Y7T8

Bioloogiline ja sotsiaalne sugu

https://www.youtube.com/watch?v=msqi1qEPjc0

Probleemid soolise sotsialiseerimisega

https://www.youtube.com/watch?v=sZYJWPRYoGw

2.4.5. ALLIKAD

Cole, N. L. (2019, July 21). How Gender Differs From Sex. ThoughtCo. https://www.thoughtco.com/gender-definition-3026335

Council of Europe. (2007). Recommendation CM/Rec(2007)13 of the Committee of Ministers to member states on gender mainstreaming in education. https://search.coe.int/cm/Pages/result_details.aspx?ObjectId=09000016805d5287

Ellis, E. (2005). EU Anti-Discrimination Law. Oxford University Press, UK.

European Institute for Gender Equality. (n.d.-a). Concepts and definitions. European Institute for Gender Equality. Retrieved 2 November 2022, from https://eige.europa.eu/gender-mainstreaming/concepts-and-definitions

European Institute for Gender Equality. (n.d.-c). Gender inequality. European Institute for Gender Equality. Retrieved 1 November 2022, from https://eige.europa.eu/thesaurus/terms/1182

Gestetner, C. (2015, March 15). Gendered Language in Schools. Gender Action. https://www.genderaction.co.uk/latest-news/2019/3/14/gendered-language-in-schools

Haridus ja sugu. (n.d.). Rahvusvahelistest uuringutest selgunud seaduspärasusi. Haridus ja sugu. Retrieved 2 November 2022, from https://www.haridusjasugu.ee/uuringud/soouuringud-hariduses/rahvusvahelistest-uuringutest-selgunud-seadusparasusi/

K.B. v National Health Service Pensions Agency and Secretary of State for Health, (European Court 7 January 2004). https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?language=en&num=C-117/01

Luscombe, B. (2017, September 20). Gender Stereotypes: Kids Believe Them By Age 10. Time. https://time.com/4948607/gender-stereotypes-roles/

P v S and Cornwall County Council. Equal treatment for men and women—Dismissal of a transsexual, (European Court 30 April 1996). https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=C-13/94

UN Department of Economic and Social Affairs Statistics Divisio. (2016). Integrating a Gender Perspective into Statistics—Integrating a Gender Perspective into Statistics. United Nations. https://unstats.un.org/wiki/display/genderstatmanual/?preview=/79009569/85787258/Integrating-a-Gender-Perspective-into-Statistics-E.pdf

UNESCO and UN Women. (2016). Global guidance on addressing school-related gender-based violence. https://www.unwomen.org/en/digital-library/publications/2016/12/global-guidance-on-addressing-school-related-gender-based-violence

UNICEF. (2017). Gender equality: Glossary of Terms and Concepts. UNICEF Regional Office for South Asia. https://www.unicef.org/rosa/media/1761/file/Gender

Vinney, C. (2019, February 4). What Is Gender Socialization? Definition and Examples. ThoughtCo. https://www.thoughtco.com/gender-socialization-definition-examples-4582435