Learning platform

Learning platform

6.1. SEKSUAALNE NAUDING

Hinnangulien näit:13minutit
  • Seksuaalsele naudingule keskendumist tuleks julgustada, mitte häbeneda.
  • Seksuaalne nauding on eneseleidmiseks oluline ja võib kaasa aidata füüsilisele ning vaimsele tervisele.
  • Igaüks on erinev ja ei ole olemas üldreeglit, mis toimiks igaühe puhul, mistõttu on oluline katsetada.
  • Piiride seadmine ja teadlik olemine võivad kaasa aidata turvalisema, seksuaalset naudingut soodustava keskkonna loomisele.
  • Taktitundelise ja lugupidava käitumise ning fantaasiate õpetamine võib aidata vältida väärkohtlemise jätkumist.

6.1.1. SISSEJUHATUS

Tänapäeva ühiskonnas on paljudes riikides puudulik seksuaal- ja suhteharidus, mis väljendub teismeliste raseduste, seksi pärast häbi ja süütunde kasvavas arvus. Teemat vältides ei kao probleem ega liiguta lahenduse suunas. Tänapäeva seksuaalkasvatuses puudub diskursus iha ja naudingu kohta (Allen, 2007) ning kui me otsustame mitte rääkida seksist või seksuaalset naudingut, siis paneme lapsed ja teismelised haavatavasse ning võib olla ohtlikku olukorda (nii vaimselt kui ka füüsiliselt), sundides neid teavet otsima teistest allikatest.

6.1.2. TEEMA ARENDUS

6.1.2.1. Terve suhe oma kehaga

Terve suhe oma kehaga aitab saavutada terveid suhteid oma meeltega. Oma keha tundmaõppimine ja aktsepteerimine võib erinevates kultuurides, erinevate religioonide ning erineva sotsiaalse taustaga inimestel välja näha erinevalt. Pidades silmas, et igaühel on oma tempo, peaks mõte, et oma kehaga rahulolu saavutamine toob palju kasu nii vaimsel kui ka füüsilisel tasandil, olema igas ühiskonnas kõrge väärtusega. Kui mõned kultuurid ei pea osa oma elanikkonnast isegi mitte seksuaalselt aktiivseks või võimeliseks oma keha üle otsustama, siis teised keskenduvad eelkõige nende inimeste naudingutele, kes identifitseerivad end meestena. Järgnev materjal on suunatud kõigile inimestele ja esindab ideed, et igaühel on õigus seksuaalsele naudingule (ja sellega kaasnevale turvalisusele, mis tuleneb haritusest ja eneseteadlikkusest), sõltumata talle määratud või sotsiaalsest soost, seksuaalsest orientatsioonist, suhte tüübist, võimetest või muudest teguritest.

6.1.2.2. Teabe kättesaadavus

Teabeallikate arukas valimine on määravaks teguriks selles, kuidas lapsed/teismelised seksi ja seksuaalset naudingut tajuvad. Teave peaks olema eakohane ja selge. Sageli ei keskendu riiklikes koolides pakutav haridus seksile või seksuaalsele naudingule vaid õpetab ainult seksi ja reproduktsioonisüsteemi bioloogilisi aspekte. Lisaks sellele on teemaga seotud sageli süütunne või häbi, mis võib lastele/teismelistele näidata, et see on tabuteema, millest neil peaks olema piinlik rääkida.

Teema vältimisega suunavad täiskasvanud lapsed/teismelised teiste teabeallikate juurde, milleks võib olla nende eakaaslaste rühm, ajakirjad, pornosaidid jne. Probleemiks on see, et nad võivad õppida ja levitada valeinformatsiooni, mis seab nad haavatavasse olukorda ja suurendab võimaliku ohtliku olukorra ja/või seksuaalse ekspluateerimise või kuritarvitamise ohtu.

Kui te ei tunne end mugavalt, et anda edasi vajalikku teavet seksi ja seksuaalse naudingu kohta, võiksite nad suunata usaldusväärsete allikate juurde (blogid, veebilehed, sotsiaalmeediakontod jne) või korraldada koosviibimise seksuoloogiga, kus õpetatakse neile, mis on seksuaalne nauding, kuidas seda turvalisemalt saavutada ja millele nad võiksid tähelepanu pöörata.

Teadmised on võim. Mida rohkem nad tunnevad oma keha ja selle toimimist, seda paremini oskavad nad tegutsema võimalikes haavatavates või ohtlikes olukordades. Veelgi enam, end oma nahas mugavalt tundmine ja oma kehaga eksperimenteerimine (mida nad tõenäoliselt juba teevadki) võib aidata neil orienteeruda oma tulevastes suhetes teiste seksuaalpartneritega.

6.1.2.3. Turvalisema keskkonna loomine

Turvatunde loomine võib aidata seksuaalse naudingu avastamisel ja katsetamisel. Lapsed/teismelised peaksid teadma, kuidas luua keskkonda kus kõik toimuv on kokkuleppeline ja, et kõik asjaosalised tunneksid end mugavalt. Teave, mida nad saavad, peaks olema eakohane. Mõned põhipunktid, mida võiks igas vanuses arutada (eri sügavusastmetel), on järgmised:

  • Seksuaalsest naudingust rääkimine

Seksist ja seksuaalsest naudingust rääkimine peaks olema üks vestluse alguspunkte. Seksuaalsele naudingule keskendumises ei ole midagi häbiväärset ja teismelised peaksid sellest teadlikud olema. Püüdke nendega rääkides vältida kehaosade või seksuaalsete tegevuste kohta metafooride või erinevate sõnade kasutamist, sest need võivad olla segadusttekitavad ja muuta piirid kuulajate jaoks häguseks, jättes nad kaitsetuks ning haavatavaks. Kehaosade ja/või seksuaalsete tegevuste kohta erinevate sõnade kasutamine õpetab ka lapsi/teismelisi õigeid sõnu vältima või asendama, muutes seksi ning seksuaalse naudingu teema tabuks ja piinlikuks. Kirjeldades kehaosi sellisena, nagu nad on, ilma häbi või süütundeta, loote keskkonna, mis võib vähendada seksuaalse kuritarvitamise ja seksuaalse ahistamise ohtu.

Kui te lapsevanemana ei tunne end seda tehes mugavalt, püüdke leida keskkond, kus teie lapsed/teismelised sellest teada saaksid (hoolikalt valitud teave, seksuoloogid, seksuaalhariduse õpitoad jne).

  • Selge suhtlemine ja piiride seadmine

Seksuaalse naudingu ja avastamise jaoks piiride seadmine võib aidata kaasa positiivse kogemuse saamisele. Lastele/teismelistele selge suhtlemise õpetamine aitab neil väljendada, mis neile meeldib või ei meeldi ka vestlustes oma seksuaalpartneritega.

Kui nad õpivad, kuidas seada piire oma igapäevaelus, aitab see kaasa sellele, et nad teevad seda aktiivselt ka oma seksuaalelus. Nõusoleku küsimine/andmine on väärtuslik osa mis tahes seksuaalse naudingu avastamisest. Julgustage neid oletusi vältima ja selgitage, et nõusoleku saamine konkreetse kehaosa/tegevuse/konkreetse juhtumi puhul ei tähenda, et nõusolek on üldiselt kehtiv. Selle asemel julgustage neid nõusolekut uuesti küsima, kui nad liiguvad oma seksuaalpartneriga teise kehaosa ja/või tegevuse poole.

  • Oluline meeldetuletus:

Veenduge, et nad teavad, et alati on lubatud oma meelt muuta ja et selleks ei pea olema mingit konkreetset põhjust ega selgitusi. Nad peaksid teadma, et neil on kontroll oma keha üle.

  • Kaitse kasutamine

Erinevate kaitsevahenditega (kondoom, kofferdam jne) eksperimenteerimine oraal-/vaginaal-/anaalseksi puhul võib osutuda lõbusaks ja kasulikuks. Näidake teismelistele, kust nad kaitse kasutamise kohta teavet saavad, miks nad peaksid seda kasutama ja kuidas nad seda teha saavad. Hirmust või teadmatusest võib kaitse kasutamist mõnikord tajuda takistusena seksuaalsele naudingule. Proovige kinnistada ideed, et see võib olla lõbus ja ka turvaline samal ajal.

Lapsevanemana võiksite püüda luua ruumi, kus teie laps/teismeline saab erinevatest kaitsemeetmetest avalikult rääkida. Kui nad ei tunne end sellest sinuga rääkides mugavalt, võid neile pakkuda teabeallikaid ja/või aidata neil rääkida seksuaalpedagoogiga. Tänapäeval loovad paljud seksuoloogid veebisisu, et pakkuda juurdepääsu teabele ja kummutada seksi ning seksuaalse naudinguga seotud müüte.

  • Häbistamise ja süütunde vältimine

Laste/teismeliste häbistamine selle eest, et nad tunnevad (või ei tunne) seksuaalset tõmmet teatud määratud või sotsiaalse soo või praktika suhtes, võib viia selleni, et nad varjavad teavet, tunnevad end oma tunnete pärast süüdi ja häbistavad ennast. Sama võib juhtuda, kui kedagi häbistada või süüdistada seksuaalse atraktiivsuse ja seksuaalse soovi suuruse (või selle puudumise) pärast, mida ta tunneb. Selle näiteks on seksuaalsuse eest häbimärgistamine, sest see häbistab inimest selle eest, et ta on seksuaalselt aktiivne või et tal on rohkem seksuaalpartnereid kui teistel.

Häbistamine võib aidata kaasa sellele, et nad isoleerivad end seksuaalsete vestluste või praktikate eest ja kinnistab ideed, et mõned seksuaalsed praktikad võivad olla tabud, samas kui teised võivad olla rohkem avalikud (näiteks meeste seksuaalsest naudingust rääkimine on normaliseeritud, samas kui naiste või teiste sugupoolte seksuaalsest naudingust rääkimine ei ole). Need eeldused ja väärarusaamad on sageli soopõhised, näiteks „meestele peab meeldima palju seksi‟, „naised ei masturbeeri nii palju kui mehed‟, „naised peaksid olema rikkumata (neitsid), kui nad abielluvad‟ (mõnes kultuuris); kõik see aitab kaasa soolise ebavõrdsuse püsimisele. Lisaks sellele võib sama olukord soostereotüüpide ja eeldatavate omaduste alusel olla kasulik end mehena identifitseerivatele inimestele ja häbiväärne naisena identifitseerivatele inimestele: mees, kellel on palju seksuaalpartnereid, on kogenud mees, samas kui naine, kellel on palju seksuaalpartnereid, on prostituut.

6.1.2.4. Müütide ümberlükkamine

Seksuaalset naudingut tunnevad pigem mehed

Seksuaalne nauding on kõigi jaoks ning teismeliste julgustamine oma keha turvaliselt avastama ja sellega katsetama on kasulik neile ja nende praegustele/tulevastele seksuaalpartneritele.

Naistel on raskem orgasmi saada

Naiste kehad / intersooliste kehad toimivad teisiti kui meeste kehad. Kuna enamikus maailma kultuurides ja religioonides peeti (ja peetakse) naudingut teatud sugupoolte jaoks tabuks, on seksuaalset naudingut käsitlevad läbiviidud uuringud enamasti tehtud meeste kehade kohta. Aga kui katsetada ja uurida erinevaid meetodeid, stiimuleid ning tegevusi, võivad ka teised kehatüübid jõuda sama kergesti orgasmini.

See, mis töötas ühe inimesega, peaks toimima iga inimesega

Nagu eelnevalt täpsustatud, töötab iga keha erinevalt. Püüdke vältida eeldamist, et kui ühele teie seksuaalpartnerile midagi meeldis, tähendab see automaatselt, et kõigile teie tulevastele seksuaalpartneritele meeldib sama asi. Seksuaalne tegevus ja seksuaalne nauding on igaühe jaoks isikupärased ning hõlmavad piire, eneseteadvust ning nõusolekut. Kõige parem on küsida, enne kui proovite midagi uut.

Kui sa ei taha seksida, tähendab see, et sinuga on midagi valesti

On inimesi, kes ei pea ühtegi seksuaalset tegevust või naudingut atraktiivseks (näiteks mõned aseksuaalsed inimesed). Pidage meeles, et seksi meeldimine või seksuaalselt aktiivne olemine on isiklik valik, mitte üldine reegel.

Ootused porno tõttu vs tegelik elu

Pornofilmi sarnane seksuaalelu ei pea olema teie lõppeesmärk või seksuaalse kogemuse ideaal. Pornofilme teevad professionaalid ja need võivad sisaldada palju näitlemist, montaaži või katsetamist, milles igaüks end mugavalt ei tunne. Seks ja seksuaalne nauding peaksid olema seotud sellega, milles te end mugavalt tunnete, milliseid uusi fantaasiaid proovite või milliseid erinevaid võimalusi avastate. Pornot vaatama hakates on oluline kinnistada mõtet, et seks ja seksuaalne nauding ei pea välja nägema teatud viisil ja et see on pigem aktis osalevate inimeste poolt kohandatud.

Lisateabe saamiseks võite lugeda teemat porno tarbimine.

6.1.2.5. Avastamine ja naudingutele keskendumine

Seksuaalse naudingu leidmise võti on jätkata katsetamist, et näha, mis teie kehale kõige paremini sobib. Ei ole olemas üldist reeglit ega „õiget‟ viisi, sest iga keha on erinev ja sellel on tundmuste ja stiimulite suhtes oma taju.

Kui räägite lastele/teismelistele seksuaalsest naudingust, püüdke edastada mõtet, et kõik kehad ei tööta ühtemoodi ja et see on täiesti normaalne. On oluline, et nad mõistaksid, et pole midagi halba selles, et nad on teistsugused või tunnevad midagi, mida teised inimesed ei tunne.

Seksuaalne nauding võib tulla igasugustest seksuaalsetest tegevustest, mida võite teha üksi või koos partneritega:

  • Suudlemine
  • Puudutamine
  • Hõõrumine
  • Masturbatsioon
  • Seksmänguasjade kasutamine
  • Oraalne / vaginaalne / anaalne seks
  • Sekstimine/telefoniseks jne

Neid tegevusi võite proovida üksi või koos partneriga. Kui proovite üksi, saate oma partneriga seksuaalsete tegevuste ajal paremini suhelda, sest oskate väljendada, mis teile meeldib ja mida pigem väldite.

Seksi taandamine selle bioloogilisele funktsioonile, milleks on paljunemine, vähendab (mõnikord isegi kaotab) võimaluse avastada seksuaalset naudingut. Õpetades lastele/teismelistele, et oma keha tundmaõppimine ja seksuaalsele naudingule keskendumine on nende eeliseks, seda paremini suudavad nad vanemana luua lugupidavaid ja kokkuleppelisi seksuaalsuhteid. Lisaks sellele võivad nad avastamise ja naudingu tundmaõppimise kaudu erinevaid suhtestiile ja veidrusi turvalisemalt katsetada.

– 6.1.3. TEEMAGA SEOTUD DISKRIMINEERIVAD OLUKORRAD –

Pärast seksuaalkasvatuse tundi tuleb teie teismeline teile rääkima, et õpetaja üllatas teda tegevusega, mis hõlmas vestlust seksuaalse naudingu ümber. Teie laps selgitab, kuidas õpetaja palus kõigil paberile kirjutada kõik, mida nad teadsid seksuaalsest tegevusest ja seksuaalsest naudingust ja kui nad kirja pandu valjusti lugesid, siis said kõik aru, et suurem osa teabest oli keskendunud heteroseksuaalsete meeste naudingule. Selle tulemusena jõudsid nad järeldusele, et naissoost, eri seksuaalsusega queer- ja teiste inimeste, kes ei identifitseeri end heteroseksuaalsete meestena, seksuaalset naudingut puudutava teabe osas on puudu.

Lapsevanemana võite oma last sellises olukorras suunata ressursside juurde, kust ta saab teavet ja võimaluse vähendada seda teadmiste puudujääki. Samuti võite soovitada ressursse, millel on spetsiaalsed sektsioonid või küsimused, kust nad saavad vastuse mis tahes küsimustele, mis neil võib tekkida, ilma et nad peaksid tulema otse teiega rääkima.

6.1.4. HEAD NÄITED

6.1.4.1. Vältige stereotüüpide kujundamist, häbistamist ja süütunde tekitamist

Stereotüüpide, nagu „naised on tundlikumad ja emotsionaalsemad‟ ning „mehed on karmid ja neile meeldib metsik/agressiivne/domineeriv seks‟, kinnistamine normaliseerib võimalikku häbi, süütunnet või soovi enda seksuaalpartneritelt pidevat kinnitust saada. Selle asemel, et kedagi häbistada või panna teda süüdi tundma selle eest, kuidas ta seksi harrastab või seksuaalset naudingut avastab, proovige küsida, mis talle meeldib. Vältige eelduste tegemist kellegi iseloomu või füüsilise välimuse põhjal ja proovige võtta harjumuseks küsida iga uue seksuaalpartneri käest, mis talle meeldib ja kuidas ta oma seksuaalset naudingut avastab.

Olles teadlik sellest, et mõnikord võivad lapsed/teismelised omada juurdepääsu sellisele teabele väga varakult, proovige saadud teavet ümber kujundada nii, et see omandaks positiivse väärtuse. Näiteks kui laps tuleb teie juurde ja ütleb teile, et ta on kuulnud, et naised on väga emotsionaalsed ja nad kiinduvad oma partnerisse kergelt, siis proovige selgitada, et iga inimene on erinev ning tal on oma vajadused. Kui mõned inimesed võivad tunda vajadust tugevama emotsionaalse sideme järele enne seksuaalset tegevust, siis teised võivad eelistada sideme loomist vestluse kaudu või muul viisil. Seejärel julgustage avatud suhtlemist ja piiridest, kaitsest ning turvalisest avastamisest rääkimist.

Püüdke selgitada, et ei ole häbiväärne omada erinevaid vaateid seksuaalsele naudingule või olla erutatud erinevatest tegevustest ja stiimulitest.

Lisateabe saamiseks võite tutvuda teemaga rolli ja soostereotüübid.

6.1.4.2. Anonüümne küsimuste kast

Kuna seksuaalse naudingu teemaga on seotud häbi ja süütunne, eriti nende jaoks, kes ei identifitseeri end mehena, võib valjusti kõigi kuuldes küsimuste esitamine olla pisut hirmutav. Hea viis selle probleemi lahendamiseks on luua anonüümne kast, kuhu lapsed/teismelised saavad seksi ja seksuaalse naudingu kohta küsimusi panna. Te võiksite seda kasti regulaarselt kontrollida ja aidata teabe andmisel. Thomas Schallhart, Critical Queer Solidarity asutaja, soovitab õpetajatel kohale tuua eksperdid või seksuoloogid, kes suudavad nendele küsimustele üksikasjalikult vastata ja seega hõlbustada laste/teismeliste osalemist, teades, et nendele küsimustele vastanud isik ei ole nende igapäevane õpetaja. See julgustaks lapsi/teismelisi olema avatumad ja vähem kartma või küsimuste esitamist häbenema.

6.1.5. ALLIKAD

Allen, L. (2007). “Pleasurable pedagogy”: young people’s ideas about teaching “pleasure” in sexuality education. Twenty-First Century Society, 2(3), 249–264. Retrieved from https://doi.org/10.1080/17450140701631437.

Share this Doc

6.1. SEKSUAALNE NAUDING

Or copy link

CONTENTS