9.2. SEKSISM

9.2.1. SISSEJUHATUS

Seksismi määratletakse kui diskrimineerivat suhtumist, mis põhineb bioloogilisse sugupoolde kuulumisel, millele omistatakse konkreetseid omadusi (Garaigordobil & Aliri, 2011). Teoreetiliselt võib igasugust hinnangut, mis antakse inimesele tema bioloogilise sookategooria alusel, nimetada seksistlikuks, nii et see võib mõjutada mis tahes sugu. Sellest hoolimata on seksism naiste suhtes kõige sagedasem ja see põhineb naiste kui grupi väidetaval alaväärsusel.

Seksism on meeste ja naiste vaheliste sotsiaalsete suhete struktureeriv element. See tekitab ja säilitab ebavõrdsust, sest annab meestele teatud privileegid vaid seetõttu, et nad on mehed (nende töö on paremini tasustatud, nad on jätkuvalt kõrgetel poliitilistel, majanduslikel ja hariduslikel võimupositsioonidel), samas kui naisi jätkuvalt alahinnatakse, nende tegevust peetakse väärtusetuks, nende soovid ja ootused jäävad teisejärguliseks ning nende panus inimkonna ajalukku jääb õpikutes tunnustamata.

Seksismi olemasolu ja selle vormid võivad kultuuriti erineda, kuid see on reaalsus enamikus ühiskondades. Kuigi seksismist on üha enam püütud üle saada ja seda on paljuski leevendatud meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse ja tunnustava tööga, püsib see oma vähem hoomatavates aspektides endiselt, paljudel juhtudel isegi ilma, et me sellest teadlikud oleksime.

9.2.2. TEEMA ARENDUS

Glick ja Fiske (2001) on välja pakkunud teooria „Ambivalent Sexism Theory‟. Nagu on näha joonisel 11, pakuvad nad välja kaks seksismi komponenti, mis võivad koos eksisteerida: vaenulik ja heatahtlik, seega seksistlik põlgus võib eksisteerida koos positiivsete tunnetega naiste suhtes, sellest ka teooria nimes olev ambivalentsus. Vaenulik seksism hoiakud on jaotatud kolme kategooriasse:

Joonis 12. Ambivalentse seksismi teooria

1. Domineeriv paternalism, on uskumus, et naised on nõrgad või madalamad ja neid peaksid kontrollima ning juhtima mehed.
2. Konkurentsialane sooline eristamine viitab veendumusele, et naised on teistsugused ja neil ei ole vajalikke omadusi, et kuuluda avalikku sektorisse, ning seetõttu peaksid nad piirduma eravaldkondadega.
3. Heteroseksuaalne vaenulikkus põhineb uskumusel, et naistel on seksuaal-reproduktiivset võimu, mida nad võiksid kasutada meestega manipuleerimiseks.

Heatahtlik seksism seevastu omistab naistele näiliselt positiivseid omadusi, nagu kaastunne, õrnus, leebus jne, mis teevad neist head naised ja emad ja nii jäävad nad endiselt määratud traditsioonilistesse rollidesse. Heatahtlik seksism hõlmab järgmisi aspekte:

1. Kaitsev paternalism põhineb ideel, et mehed on naiste hooldajad ja kaitsjad. Naised peaksid sõnaselgelt või kaudselt tunnistama oma haprust ja alaväärsust meeste ees ning aktsepteerima meeste domineerimist.
2. Täiendav sooline eristamine: naistel on positiivseid omadusi, mis täiendavad mehi (seoses kodu ja perekonnaga).
3. Heteroseksuaalne intiimsus, põhineb veendumusel, et heteroseksuaalsed romantilised suhted on meeste ja naiste jaoks hädavajalikud, et olla tõeliselt õnnelik.

Kokkuvõttes, ambivalentne seksism viitab selgesõnaliste ja varjatud eelarvamuste olemasolule, mis võivad omavahel kombineeruda, muutes seksismi suhteliselt nähtamatuks. Mõned autorid väidavad, et heatahtlik seksism on palju kahjulikum kui vaenulik seksism, sest see varjab selle tegelikku olemust. Tegelikult lükkavad naised vaenulikku seksismi, mis on ilmsem, tõenäolisemalt tagasi, aidates seega kaasa selle ületamisele.

Seksismi taset mõjutavad erinevad tegurid, näiteks kultuuriline kontekst, sugu, vanus, haridustase jne. Paljud uuringud on uurinud meeste ja naiste seksismi erinevusi ning on teatanud järjepidevatest erinevustest vaenulikus seksismis (st meeste puhul esineb vaenuliku seksismi rohkem kui naistel), kuid tulemused heatahtliku seksismi osas ei ole järjepidevad.

Mis puutub vanusesse, siis erinevates uuringutes on leitud, et noorukite seas on seksismi tase kõrgem kui vanemate täiskasvanute seas, kuigi ka üle 60-aastaste inimeste seas on täheldatud kõrget seksismi taset (Garaigordobil, 2015). On väidetud, et seksism väheneb vanusega, kuna inimesed saavad teadlikumaks seksismi ebaõiglusest. Perioodid, kus sotsiaalpedagoogiline sekkumine on kõige vajalikum ja tõhusam, on üleminekuperioodid, näiteks noorukieas. Nendes etappides on enne hoiakute kinnistumist suurem paindlikkus uute kontseptsioonide omaksvõtmiseks ja suurem avatus mõjutustele.

Mitmed autorid on leidnud, et ka religioossed tõekspidamised on seotud seksismi tasemega, nii et mida kõrgem on religioossuse tase, seda kõrgem on seksismi tase (Rodríguez & Lameiras, 2002).

Mis puutub hariduse ja seksismi koostoimesse, siis viimastel aastakümnetel on traditsiooniline naiste ebasoodne olukord kadumas, kuna tüdrukute tulemused ja ootused on sarnased või isegi kõrgemad kui poistel (Díaz-Aguado, 2003). See aga põrkub jätkuvalt vastu „klaaslage‟, mis takistab naistel võrdset juurdepääsu võimupositsioonidele. See on seotud avaliku ja erasektori ühitamise raskusega, mida mõned noored tüdrukud ootavad ja väljendavad sellega seoses oma ärevust (Arnold & Noble, 1996). See võib olla ka selle tagajärg, et nendes võimupositsioonides ei ole piisavalt esinduslikke naissoost (ja muudest sugupooltest) isikuid, mis raskendab naiste jaoks enda ette kujutamist nendes rollides.

On tõsiasi, et madalamad akadeemilised saavutused ja madalam haridustase on seotud suurema seksismi määraga. Noorukid, kelle vanemad on kõrgema haridustasemega, tõrjuvad suurema tõenäosusega seksistlikke hoiakuid (Sáinz, Martínez & Meneses, 2020). Samuti on seos seksismi ja kehva akadeemilise edukuse vahel nii poiste kui ka tüdrukute puhul. Kui tegemist on tegelike saavutustega (mitte ainult ettekujutusega), mõjutab see seos peamiselt tüdrukuid (Dardenne, Dumont & Bollier, 2007). Kui tüdrukud on seksistlikus sotsiaalses ja tuttavlikus keskkonnas, siis on neil väiksem tõenäosus kui poistel asuda spetsialiseeritud ja kvalifitseeritud kõrgharidust omandama. Sellised keskkonnad mõjutavad tüdrukute ootusi oma karjäärivõimaluste suhtes ja muudavad tõenäolisemaks traditsiooniliste rollide võtmise (Vidal, 2018). Neil on madalam kavatsus õppida loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas, madalam akadeemiline enesetõhusus ja halvem kognitiivne jõudlus üldiselt.

Seda on seletatud isetäituva ennustuse mudelis. See mudel eeldab, et tajuja ootused sihtmärgi suhtes võivad algatada sündmuste jada, mis põhjustab sihtmärgi ootustele vastava käitumise, muutes seega algselt vale ootuse tõeks. Seksistliku maailmapildi kujutamine antakse poistele ja tüdrukutele juba väga noorelt edasi: milliste omaduste, väärtuste ja probleemidega nad peaksid end samastama ning millistes tegevustes nad peaksid osalema ja millistes mitte. Antud küsimuses tajuvad tüdrukud et nad ei saa teatud tüüpi õpingutele kandideerida või ei suuda neid lõpetada (või et need ei ole neile sobivad), mis suunab neid käituma nii, et see uskumus muutub lõpuks reaalsuseks.

52 riigis läbi viidud uuringus (Archer, 2006) leiti seos seksismi ja soolise vägivalla normaliseerimise vahel. Konkreetselt noorukite seas läbi viidud uuringutes on samuti leitud, et seksistlikud hoiakud on seotud suhtumisega vägivalda puudutavatesse hoiakutesse. Teismelistel kellel esineb rohkem seksistlikumaid hoiakuid suhtuvad positiivsemalt ka lähisuhtevägivalda, neil on suurenenud seksuaalne riskikäitumine, suurenenud seksistlike partnerite poole tõmbumine, suurenenud toetus armastuse ja kuritarvitamise sideme idealiseeritud müüdi vastu, suurenenud emotsionaal-seksuaalne riskikäitumine, suurenenud emotsionaalne sõltuvus paarisuhtes ja halvem suhte kvaliteet üleüldiselt (Ramiro-Sánchez, Ramiro, Bermúdez & Buela-Casal, 2018). Johnson et al. (2015) täheldasid, et lähisuhtevägivalla toimepanemine ja ohvriks langemine kasvas noorukieast kuni noore täiskasvanueani, samas kui Lohman et al. (2013) leidsid, et lähisuhtevägivald näitas stabiilset taset varases täiskasvanueas. Need tulemused rõhutavad, kui oluline on töötada seksistlike hoiakute ja uskumuste kallal noorukieas, et piirata nende tugevat mõju hilisemas elus.

Noorukieas areneb teismeliste sooidentiteet. Kui see on konstrueeritud seksistlikul viisil, võivad noorukid samastada end traditsiooniliselt meeste (kontroll, karmus) ja naiste stereotüüpidega (passiivsus, sõltuvus ja allumine) seotud probleemidega, mistõttu mehed kasutavad suurema tõenäosusega vägivalda ja naised on suurema tõenäosusega vägivalla ohvrid.

Kuid seksism ei ole seotud ainult vägivallaga paari- või romantiliste suhete kontekstis; on leitud, et see on seotud ka koolikiusamisega (Ovejero, Yubero, Larrañaga & Navarro, 2013).

9.2.2.1. Seksism ja keel

Mõned keelekasutusviisid aitavad kaasa seksismi kultuurilisele edasiandmisele, tähistades maailma üksnes mehelikus vormis ja varjates naisi sõnade taha. Nii näiteks kasutatakse hispaania keeles sageli maskuliini, et viidata eristamatult mõlemale soole, ning ametite ja kvalifikatsioonide nimetamisel esineb teatav vastuseis feminiini kasutamisele. Inglise keeles seostavad mõned ametinimetused ametit ühe sooga, kuid tööd võib teha kumbki sugu („postimees‟ „kirjakandja‟ asemel), ja paljud inimesed kasutavad endiselt asesõnu, mis tähistavad ühte sugu, kui edastatav teave puudutab võrdselt kas ühte või mõlemat sugu. Mõlemas keeles võivad identsetel sõnadel olla erinevad tähendused, sõltuvalt sellest, kas kasutate feminiinset või maskuliinset vormi (maskuliinses vormis positiivne või neutraalne, feminiinses vormis halvustav). On ka negatiivseid omadussõnu, mis on olemas ainult naiste nimetamiseks: näiteks on inglise keeles olemas sõna „spinster‟, mis tähistab vallalist vanemat naist, kuid meestele ei ole sellist vastet olemas. On olemas sõna „poissmees‟, kuid see ei kanna negatiivset tähendust. See ei juhtu ainult nendes kahes keeles: seda on uuritud ka korea, hindi, saksa jne keeles.

On häid tõendeid selle kohta, et keele muutmine muudab inimeste arusaamu. Uuringud näitavad, et kui kasutate lastele rääkides või teavet esitades ametite nimetamiseks kaasavat vormi, ütlevad nad tõenäolisemalt, et naised võivad selles edukad olla või et see amet sobib neile.

Nimetades maailma nii maskuliinses kui ka feminiinses keeles, tegutseme suurema õiglusega, aga ka suurema täpsuse ja korrektsusega. Sageli väidavad need, kes nende argumentide vastu on, et nii maskuliinsete kui ka feminiinsete verbide kasutamine õõnestab spontaansust ja väljendusökonoomiat. Kokkuhoid keelekasutuses on mõttekas sõltuvalt kavatsustest, suhtluskanalist või kontekstist (mitteametlik vestlus ei ole sama mis ametlik dokument, kuigi mõlemal neist on muutuva taju jõud). Kui me kasutame nimisõnu, mis nimetavad mõlemat sugu (näiteks isad ja emad), nimetame me lihtsalt kahte tegelikkuse elementi, me ei dubleeri keelt. Paljudel juhtudel on võimalik kasutada ka üldisi või sooneutraalseid termineid, mis hõlmavad mõlemat sugu.

– 9.2.3. TEEMAGA SEOTUD DISKRIMINEERIVAD OLUKORRAD –

• Teismeline tüdruk, kellele esitatakse selliseid küsimusi nagu „millal sa lapsi saad?‟, „kui palju sa tahaksid lapsi saada?‟, „kas sa kavatsed kunagi abielluda?‟, „kas sa tuled pärast laste saamist töölt ära?‟. Noortele poistele esitatakse selliseid küsimusi harva.
• Tüdrukut, kes veedab vahetunni koos poistega jalgpalli mängides, kritiseerib rühm tüdrukuid, kes peavad teda poisilikuks. Poissi kritiseeritakse selle eest, et ta eelistab mängida pigem tüdrukutega kui koos teiste poistega sporti teha.
• Poiss avab tüdrukule ukse, kuid keeldub laskmast tüdrukul seda enda jaoks avamast.
• Koolivormid: seelikud tüdrukutele ja püksid poistele.
• Poiss, ütleb oma teismelisele sõbrannale, et ta ei tohiks tema eest saladusi hoida, et ta ei tohiks kanda teatud riideid, et ta ei tohiks oma sõpradega üksi olla jne. Tüdruk, aktsepteerib kõiki selliseid nõudeid oma meespartnerilt.
• Tüdruk, saab oma keskkonnalt positiivseid kommentaare ja komplimente oma välimuse põhjal, samas kui tema vend saab neid oma akadeemiliste või sportlike saavutuste põhjal.
• Lapsevanemad panevad oma poja trenni ja tütre kunstiliste tegevuste ringi.
• Öelda poisile, et ta „nutab nagu tüdruk‟.

9.2.4. HEAD NÄITED

• Vaadake koos teismeliste lastega filmi, milles käsitletakse naistevastast vägivalda. Film, mis kajastab seda teemat adekvaatselt, on „Take my eyes‟ (Bollaín, 2003) või „Flowers from another world‟ samalt režissöörilt.
• Vältige üldise maskuliinsuse kasutamist ja kasutage keelt, mis muudab naisõpilased ja naised üldiselt nähtavamaks.
• Ole eeskujuks: jagage kodutöid võrdselt, vältige seksistlikke märkusi, mis kedagi soo alusel halvustavad.
• Pidage meeles, et kõik tegevused sobivad kõigile ja see on midagi, mis sõltub ainult iga inimese maitsest ja kutsumusest. Sama kehtib ka mänguasjade ja mängude kohta.
• Edendage kriitilist mõtlemist. Igapäevaelus on palju elemente, mida saab kasutada, et rääkida lastega ja näidata neile, et reaalsus on palju keerulisem..

9.2.5. ALLIKAD

Archer, J. (2006). Cross-cultural differences in physical aggression between partners: a social-role analysis. Pers Soc Psychol Rev, 10(2):133-153. doi: 10.1207/s15327957pspr1002_3. PMID: 16768651.

Arnold, K., Noble, K., et al. (1996). Remarkable women: Perspectives on female talent development. Perspectives on creativity. Cresskill: Hampton Press.

Dardenne, B., Dumont, M., & Bollier, T. (2007). Insidious dangers of benevolent sexism: Consequences for women’sperformance.J. Pers. Soc. Psychol, 93, 764–779.

Díaz-Aguado, M. J. (2003). Adolescencia, sexismo y violencia de género. Papeles del Psicólogo, 84, 35-44

Garaigordobil, M. (2015). Sexismo y Expresión de la Ira: Diferencias de género, cambios con la edad y correlaciones entre ambos constructos. Revista Argentina de Clínica Psicológica, 24, 35-42

Garaigordobil, M., & Aliri, J. (2011). Sexismo hostil y benevolente: relaciones con el autoconcepto, el racismo y la sensibilidad intercultural. Revista de Psicodidáctica, 16(2), 331-35. http://doi.org/10.1387 / RevPsicodidact.998

Glick, P., & Fiske, S. (2001). Ambivalent sexism. Advances in Experimental Social Psychology, 33,115-188. https://doi.org/10.1037/0003-066X.56.2.109

Johnson, W. L., Giordano, P. C., Manning, W. D. et al (2015). The Age–IPV Curve: Changes in the Perpetration of Intimate Partner Violence During Adolescence and Young Adulthood. J Youth Adolescence 44, 708–726.. https://doi.org/10.1007/s10964-014-0158-z

Lohman, B. J., Neppl, T. K., Senia, J. M., & Schofield, T. J. (2013). Understanding adolescent and family influences on intimate partner psychological violence during emerging adulthood and adulthood. Journal of Youth Adolescence, 42(4), 500-517. doi: 10.1007/s10964-013-9923-7

Ovejero, A., Yubero, S., Larrañaga, E., & Navarro, R. (2013). Sexismo y comportamiento de acoso escolar en adolescentes [Sexism and school bullying behaviour in adolescents]. Psicol. Conduct, 21, 157–171.

Ramiro-Sánchez, T., Ramiro, M. T., Bermúdez, M. P., & Buela-Casal, G. (2018). Sexism in adolescent relationships: A systematic review. Psychosocial Intervention, 27, 123-132. https://doi.org/10.5093/pi2018a1

Rodríguez, Y., & Lameiras, M. (2002). International Journal of Social Psychology. Revista de Psicología Social, 17 (2), 119-128.

Vidal, M., Llorca, E., Tur, A., Samper, A.M., Mestre, P., & Vicenta, M. (2018). Sexism and Aggression in Adolescence. How Do They Relate to Perceived Academic Achievement? Sustainability, 10, 9 3017.