5.6. USALDUSE REETMINE

5.6.1. SISSEJUHATUS

Usalduse reetmine on kellegi suhtes millegi halva või haavava tegemine, mis põhjustab austuse kaotuse. Usalduse reetmine võib toimuda kahe inimese vahel, grupi vahel või isegi ühiskondlikul tasandil ja võib toimuda mis tahes kontekstis (Psychology Today, 2014). See, kuidas me sellega toime tuleme, kujundab meie mentaliteeti ja meie tulevasi sidemeid.

5.6.2. TEEMA ARENDUS

Hiljutises uuringus, milles analüüsiti seost soolise võrdõiguslikkuse ja usalduse vahel, jõuti järeldusele, et soolise võrdõiguslikkuse väärtused on sotsiaalse usalduse jaoks olulised (Cho, 2016). Teisisõnu märkasid soolist võrdõiguslikkust tähtsustavad ühiskonnad, et sooga seotud väärtused (näiteks õiglus) on sotsiaalse usalduse oluline tegur. Teiselt poolt olid ühiskonnad, kus sooline võrdõiguslikkus ei olnud prioriteet ja kus soolise võrdõiguslikkusega seotud väärtused ei olnud sotsiaalse usalduse oluline tegur, altimad üldisele sotsiaalsele usaldamatusele ja diskrimineerimisele. Uuring näitas, et sooliselt diskrimineerivad väärtused mõjutasid negatiivselt mitte ainult naisi vaid kõiki ühiskonnaliikmeid.

5.6.2.1. Kuidas kellegi usaldust reeta?

Kellegi usalduse reetmine võib esineda erinevates vormides ja sellel võivad olla erinevad tagajärjed nii isikule, kelle usaldust reedetakse, kui ka asjaosaliste vahelistele suhetele. See võib juhtuda üksikisiku, suhte või rühma/ühiskonna tasandil.

• Piiride ületamine

Suhtes teatud piiride kehtestamisel (see võib olla sõprus, romantiline suhe või mis tahes muud tüüpi seos kahe või enama inimese vahel) pakub nende austamine kõigile asjaosalistele turvalisemat ruumi, et nad tunneksid end suheldes mugavalt. Nende piiride ületamine, olenemata sellest, kas need on vaimsed/emotsionaalsed/füüsilised, on usalduse reetmise vorm, sest see võtab ära ohutunde ja veendumuse, et suhtlemist juhitakse viisil, mis kaitseb asjaomaseid inimesi. Isiklikud piirid on seatud isiku kaitseks, kes need seadis. Neid ületades võetakse sellelt inimeselt ära isiklik ruum ja ohutunne olukorras. Isegi väikestel füüsilistel žestidel või konkreetsete teemade avamisel, mis ületavad kellegi piire, võib olla suur mõju selle tõttu, mida nad kujutavad – eirates ühist kokkulepet ja võttes kontroll suhtluse üle.

• Isikuandmete jagamine

Isikuandmete jagamine, mis on teile usaldatud, võib olla väga ohtlik, kui räägitakse soolisest võrdõiguslikkusest või eneseavastamise protsessidest. Haavatavuse ja kokkupuute taseme tõttu, mida selline suhtlus kaasa toob, on pidev oht soolise vägivalla, LGBTQ+ vaenu või vaenu mittenormatiivsete tavade suhtes. Sellise teabe jagamine ei kahjusta mitte ainult teie ja teid usaldanud isiku vahelisi suhteid, vaid on võimalus, et teie valikud seavad ohtu nende ohutuse (vaimne ja füüsiline ohutus).

• Valetamine ja manipuleerimine

Teine usalduse reetmise vorm on valetamine või vestluse manipuleerimine viisil, mis ületab suhtluse kehtestatud piirid või suuna. Igasugune valetamine, sealhulgas valetamine tegevusetuse kaudu, on usalduse reetmise vorm, sest teavet saav isik ei saa täielikku ülevaadet sellest, mis toimub ja seetõttu manipuleeritakse tema otsustega (kuidas ta suhtleb või mida ta tahab teha), hoides kinni mingit teavet, mis oleks võinud muuta kogu olukorra tulemust.

5.6.2.2. Usalduse reetmise tagajärjed

Usalduse reetmise tagajärjed võivad avalduda nii vaimsel kui ka füüsilisel tasandil. Kui teie usaldus reedetakse, võib see kaasa tuua stressi, haavatavuse ja paljastatuse tunde, usalduse kaotuse teiste vastu, üksinduse ja isegi enesekahtluse (Psychology Today, 2014). Kui kellegi usaldust pidevalt reedetakse, on võimalus, et eespool nimetatud tagajärjed võivad neid vaimselt mõjutada kuni punktini, kus nad hakkavad end isoleerima, sest neile jääb mulje, et nad ei saa kedagi usaldada. Selle protsessi käigus, kui inimesed jätkavad nende piiride ületamist, on tavaliseks tagajärjeks enesekahtlus, mis paneb inimese endas kahtlema, kahtlema, kas neil on midagi viga või võib-olla paneb mõtlema, et nad ei ole inimeste usaldust väärt. Need pideva kahtluse alla seadmise tunded võivad viia tunneteni, et nad ei ole väärt ja et nad ei ole piisavad.

5.6.2.3. Mida teha pärast kellegi usalduse reetmist / kui teie usaldust on reedetud

• Võtke aega info töötlemiseks

Kui keegi reetis teie usalduse, võtke aega, et oma vajadused selles olukorras ümber hinnata. Seda tehes saate ka veenduda, et teie reaktsioonid isiku suhtes põhinevad pigem ratsionaalsel kui emotsionaalsel vaatenurgal. Kui te võtate aega, et juhtunut töödelda, saate ka oma piirid ümber hinnata ja mõelda kuidas soovite võimaliku konfliktiga toime tulla.

• Rääkige sellest

Kui see on võimalik, aitab teie usalduse reetnud inimesega vestlemine, selgitada, millised olid teie ootused ja kuidas nende käitumine teid mõjutas. Igal reetmisel ei ole negatiivseid kavatsusi ja sellest rääkides saate veenduda, et arusaamatusi ei olnud.

– 5.6.3. TEEMAGA SEOTUD DISKRIMINEERIMISE OLUKORRAD –

Y on 14-aastane laps, kes alustab põhikoolis ja on just sünnipäevakingiks uue telefoni saanud. Samal ajal, kui ta uut telefoni laadis ja vanalt telefonilt uuele andmeedastust tegi, jättis ta mõlemad telefonid köögilauale ja läks oma tuppa. Vahepeal oli tema ema köögis ja vaatas uusi retsepte. Andmeedastuse ajal hakkas uus telefon andmete edastamise ajal saadud teadete tõttu vibreerima. Seda kuuldes läks ema toimuvat kontrollima ja nägi avatud vestlust sõnumiga, mida ta luges ja mis talle ei meeldinud. Sõnum oli Y poiss-sõbralt ja see oli kommentaar, mis oli adresseeritud Y ja tema vanemate vahelise suhte kohta. Intrigeerituna ja soovides rohkem teada saada, avas ema Y telefonis vestluse ja hakkas kerima ning luges nii palju kui võimalik, vaadates kõike, mida nad üksteisele saatnud on, sealhulgas pilte ning intiimseid sõnumeid.

Mõne aja pärast tuli Y toast välja ja nägi, mis toimub ning võttis emalt telefoni. Y hakkas ütlema, et tema privaatsust ei austatud samal ajal, kui tema ema tema peale karjus öeldes, et see, mida ta teeb, on täiesti vale ja et ta pidi sõnumeid edasi lugema ning rohkem teada saama, sest see on ainus viis teda kaitsta. See olukord oli pöördepunkt 14-aastasele Y-le, sest tema usaldust oli reedetud ja tema privaatsust ei austatud.

Selliseid olukordi juhtub sageli ja teadmine, kuidas neid hallata, on laste arengu oluline tegur.

Mida oleks saanud teha selles olukorras, kus ema nägi esimest sõnumit Y telefonis? Ta oleks võinud telefoni käest panna, minna Y juurde ja paluda tal sellest rääkida. Sel viisil oleks ta saatnud sõnumi, et soovib usalduslikumat ja avatumat suhet, ning ta oleks andnud Y-le võimaluse olukorda selgitada enne järeldusteni jõudmist või tema privaatsusesse tungimist. Lapse privaatsusesse tungides ja/või teemat vältides võid panna lapse haavatavamasse ning ohtlikumasse olukorda, aidata kaasa nende eemaletõmbumisele ja teie eest saladuste hoidmisele.

5.6.4. HEAD NÄITED

5.6.4.1. Kuidas vältida kellegi usalduse reetmist

• Nõusolekut küsides

Sõltumata sellest, kas tegemist on füüsilise piiriga või soovite tema kohta teavet jagada, küsige enne tegutsemist.

• Olge oma suhtluses aus

Püüdke vältida olukorraga seotud teabe jagamist, sest see tooks kaasa vestluse teie kasuks manipuleerimise. Selle asemel olge oma suhtlemises aus ja avameelne.

• Piire seades

Piiride seadmine algusest peale võib olla suureks abiks, eriti uute inimestega suhtlemisel. Neid piire võib väljendada soovina, näiteks „Ma tahaksin, et teiega jagatav teave jääks meie vahele‟ või need võivad olla valikute tegemise vormis, näiteks „kui soovite seda teavet minu/meie kohta jagada, siis küsige enne selle tegemist‟. Teine võimalus ei keskendu sellele, mida konkreetselt jagatakse, vaid pigem sellele, kuidas ja kellega.

• Oma kavatsustest selgelt rääkides

Kui te teate, et on midagi, mis teile ei meeldi või ei taha, et juhtuks, püüdke oma kavatsusi selgelt edastada. Keegi meist ei ole mõtete lugeja ja me ei tohiks seda ka ise olla. On täiesti okei, et te ei tea algusest peale oma täpseid kavatsusi ja ikka seda teiste asjaosalistega jagada. Selline jagamine võib välja näha selline: „Ma ei ole päris kindel, kas ma tahan seda infot teistega jagada. Ma mõtlen sellele, kuni me räägime‟ või „Mul on seni mugav, kuid ma ei ole kindel, kas see on suund, kuhu ma tahan, et see vestlus liiguks. Kas me võiks jätkata ja ma annan teada, kui mul enam mugav pole?‟ Oluline on see, et isegi kui te ei ole kindel, mida te tahate aitab sellest rääkimine kõiki asjaosalisi.

5.6.5. ALLIKAD

Cho, S.-Y. (2016). Does Gender Equality Promote Social Trust? An Empirical Analysis. World Development, 88, 175–187. Retrieved from https://doi.org/10.1016/j.worlddev.2016.07.019.

Psychology Today (2014). Trust and Betrayal. Retrieved from https://www.psychologytoday.com/us/blog/anger-in-the-age-entitlement/201401/trust-and-betrayal.