5.4. TÄISKASVANUKESKSUS

5.4.1. SISSEJUHATUS

Igal inimesel on oma reaalsus, mille ta konstrueerib oma kogemuste, sidemete, tunnete ja mõtete kaudu. Kuigi täiskasvanutele võib jääda mulje, et nad mõistavad maailma paremini oma vanuse ja elukogemuse tõttu, juhtub see, et nad mõistavad seda ainult teisiti kui lapsed ja teismelised.

Lastel on erinev maailmataju ja neil võib olla erinev väärtuste kogum kui täiskasvanutel, mistõttu nad tajuvad ümbritsevat maailma (ja selle sees esinevaid olukordi) teistmoodi. See ei tähenda, et neil puudub arusaam või et nende taju on puudulik või ei kehti. Laste kaasamine otsustusprotsessi ning nende vajaduste ja emotsioonide kuulamine on oluline igas vanuses.

5.4.2. TEEMA ARENDUS

5.4.2.1. Mis on täiskasvanukesksus?

Täiskasvanukesksus on idee, et täiskasvanu on loomupäraselt parem kui nooremad inimesed, sest teavad, kuidas olukorda paremini lahendada rangelt vanusevahe tõttu. See on protsess, mis hõlmab inimeste süstemaatilist ignoreerimist, rõhumist või halvustamist, sest nad on nooremad (Psychology Spot, 2021).

See eeldab, et lapsed ei suuda saavutada sellist mõistmis- või küpsustaset, mis oleks piisavalt kõrge, et nad saaksid võrdselt kaasa rääkida vestluses ja/või otsuste tegemisel. Täiskasvanukesksus on egotsentrismi vorm, mis on muudetud vanusel põhinevaks eelduseks.

Selle vanusevahe tõttu on laste tegelikkus, otsustusõigus ja kontekst täielikult kõrvale jäetud. Kuigi keegi ei vaidlusta, et täiskasvanutel on erinevad kogemused ja/või teadmised ning, et lapsed ja teismelised vajavad juhendamist, võib täiskasvanukesksus kahjustada täiskasvanute ja laste vahelist suhtlust, olenemata sellest, kas see toimub perekonnas või kooli kontekstis. See loob hierarhia, asetades täiskasvanud kõrgemale positsioonile ja alustades vestlust automaatselt eeldusest, et neil on rohkem kogemusi ja teadmisi ning seetõttu kaalub nende sõna otsustusprotsessis rohkem. See edastab sõnumi, et asjaomased lapsed ei saavuta nendega kunagi võrdset taset.

Lisaks öeldakse, et täiskasvanutel on lastega arutledes alati õigus, nende vanusevahe ja eelarvamuste tõttu laste arusaamistaseme suhtes.

5.4.2.2. Täiskasvanukesksuse tagajärjed

Kui lapsed näevad, et neil ei ole täiskasvanutega vestluses sama lähtepunkti, võivad nad hakata teatud viisil tegutsema, et neile täiskasvanutele muljet avaldada ja nende austust suurendada, lootuses, et nad jõuavad sellisesse võrdsusseisundisse. Kui nad märkavad, et see, mida nad teevad, ei too neid sellele lähemale, on oht, et nad tõmbuvad aeglaselt eemale sidemest täiskasvanutega ja hakkavad huvi kaotama, teades, et mis ka ei juhtuks, ei kanna nende sõna sama väärtust, mis teisel osapoolel.

Kui see nähtus esineb sageli ja muutub vanemate ja/või kasvatajate õpetamisstiili osaks, võib sellel olla psühholoogilisi tagajärgi mis mõjutavad lapsi täiskasvanueas.

Mõned neist tagajärgedest võivad olla:

• Alluvam olemine

Kui lastele näidatakse pidevalt, et nende arvamused, mõtted ja vajadused ei ole nii olulised kui neid ümbritsevatel täiskasvanutel, võivad nad harjuda omaks võtma allaheitlikku suhtumist ja lasta teistel neid survestada. See avaldab neile eluaegset mõju, sest tõenäoliselt kasutavad nad sellist lähenemist alateadlikult ka teistes suhtlustes.

• Suurem haavatavus rõhumise suhtes

Kui nende vajadusi ja tundeid pidevalt ignoreeritakse või asetatakse teiseks, võivad lapsed kasvada teadmises, et on okei seada kellegi teise vajadused enda omadest kõrgemale, muutes nad psühholoogilise kuritarvitamise suhtes haavatavamaks. Kuid lapsed, kes kasvavad täiskasvanukeskses keskkonnas, võivad sattuda ka vastupidisesse otsa ja saada täiskasvanuteks, kes sellist käitumist ise harrastavad.

• Nõrgem enesekindlus

Täiskasvanukesksus võib lastes tekitada kasvavat negatiivset enesehinnangut, mis võib viia nõrgema enesekindlus tekkimiseni (Psychology Spot, 2021).

5.4.2.3. Kuidas vältida täiskasvanukesksust?

Kui soovite vältida täiskasvanukesksust, siis siin on mõned punktid, millele võiksite tähelepanu pöörata:

• Olge teadlik keelest, mida kasutate

Selle asemel, et öelda, et lapsed ei suuda millestki aru saada, püüa kasutada keelt, millest nad aru saavad ja leida viise, kuidas neile olukorda selgitada. Mõistmistasandid varieeruvad pealiskaudsest sügavamaks, nii et ei ole olemas sellist asja nagu lapsed, kes ei mõista, vaid pigem täiskasvanud, kes ei suuda selgitada.

• Olge teadlik siltidest, mida asetate

Võtke hetk ja tunnustage eelarvamusi, mis teil võivad olla, ja silte, mida te inimestele panete, näiteks et noorematel inimestel on teatud teemadel vähem teadmisi kui vanematel. Küpsuse ja mõistmise tase ei tule vanusega, vaid kogemustega. Püüdke sellest järgmine kord lastega rääkides teadlik olla.

• Mõtisklege oma käitumise üle

5.4.2.4. Lapsed on olevik, mitte tulevik

Kui te kohtlete lapsi võimu või autoriteedi positsioonilt, eeldades, et täiskasvanud suudavad rohkem pakkuda, siis lõpetavad need lapsed ühel hetkel püüded end täiskasvanute ees tõestada. See võib ajendada neid tajuma täiskasvanuid ligipääsmatutena.

On levinud ütlus, et lapsed on meie planeedi tulevik, kuid Global Fund for Children andmetel ei ole nad tulevik, vaid olevik. Oluline on teadvustada laste reaalsust ja anda neile ruumi seda reaalsust jagada, et nad saaksid õppida, kuidas seda paremini kujundada (Global Fund for Children, 2020). Täiskasvanud võiksid pakkuda lastele rohkem ruumi, et nad mõistaksid paremini laste ja noorte väärtusi, konteksti ja mõtteviisi. Seda tehes kinnitavad nad laste tegelikkust ja õpetavad neile, et nende sõna loeb ja, et nad peaksid ka välismaailmas enda eest seisma.

– 5.4.3. TEEMAGA SEOTUD DISKRIMINEERIMISE OLUKORRAD –

Isa tülitseb oma 15-aastase tütrega selle üle, kellega tema tütar kohtub. Isa nägi kõne all oleva isiku sõnumit oma tütre telefonis ja kuna talle ei meeldinud see, mida ta luges, hakkas ta tütrega tülitsema, öeldes talle, et isik, kellega ta kohtub, ei ole tema jaoks piisavalt hea. Keset üksteisele vihaste kommentaaride loopimist ja oma seisukohtade kaitsmist lõpetab isa lihtsalt äkki jutu ja läheb minema, oma tütart ignoreerides. Ta võttis kommentaare isiklikult ja ignoreeris oma tütre tegelikkust, arvates, et ta on alles teismeline ja, et ta ei tea nii palju kui tema ja ta abikaasa. Ta vaikib oma tütrega järgmised päevad, ilma et ta tema poole sõnagagi pöörduks või isegi talle otsa vaataks. Tütar oletas, et tema isale ei meeldinud üks kommentaaridest, mida pingelise arutelu ajal vahetati ja püüab temaga rääkida, et vestlust uuesti avada. Isa ignoreerib oma tütart jätkuvalt ja hoiab tema suhtes vaikivat kohtlemist. Siiski räägib ta oma teise lapse ja abikaasaga tütre ees.

See olukord on selge näide tõrjutusest, sest isa jätab oma 15-aastase tütre nii oma elust kui ka peresuhetest välja, mis näitab tütrele, et teda karistatakse tema käitumise eest. Sellise kohtlemise peale on tütar ainult segaduses ja võib tekitada negatiivseid tundeid enda vastu, püüdes aru saada, mida ta valesti tegi.

Antud juhul ei põhinenud isa lähenemine lahenduse leidmisel või kokkuleppele jõudmisel, vaid emotsionaalsel reaktsioonil käitumisele, millega ta ei nõustunud, muutes selle kontrolli vormiks oma tütre üle.

Sobiv viis sellele konfliktile läheneda võiks olla võtta aeg maha jahtumiseks, kui arutelu läheb väga tuliseks. Nii saavad mõlemad osapooled võimaluse rahuneda ja mõelda asju loogilisemalt, mitte emotsioonidele tuginedes. Pärast sellele mõtlemist saavad nad mõlemad oma seisukohta väljendada ja leida kokkuleppeid, mis aitaksid neil mõlemal end kuulatuna tunda. Näiteks isa oleks nõus austama oma tütre privaatsust ja mitte uurima tema telefoni ning tütar võib nõustuda, et hoida oma isa kursis, kuidas tema suhe areneb (samas austades tema enda privaatsust).

5.4.4. HEAD NÄITED

5.4.4.1.  Aktiivne kuulamine ja vajaduste teadvustamine

Hea tava on oma lapsi ja nende edastatud vajadusi aktiivselt kuulata. Püüa vältida kuulamist lihtsalt vastuse andmiseks. Aktiivne kuulamine tähendab neile täieliku tähelepanu osutamist, pöörates tähelepanu verbaalsele ja mitteverbaalsele suhtlemisele (kehakeelele).

Vältige vahele segamist, eelduste tegemist või neile hinnangute andmist. Selle asemel võiksite proovida neile silma vaadata ja näidata, et olete olemas kõige jaoks, mida nad vajavad. Vastates võite ilmutada huvi, korrates sõnumit oma sõnadega või esitades küsimusi, et veenduda, et mõistate sõnumit, mida ta tahtis edastada. Püüdke talle kaasa tunda, asetada end tema kingadesse ja näha olukorda tema vaatenurgast. Abi võib olla ka sellest, kui küsida, kas nad soovivad nõu või tahavad, et keegi neid kuulaks. Sel viisil väldite tarbetute arvamuste või nõuannete andmist ning keskendute sellele, mida teie laps teilt tegelikult vajab. Seda tehes ja küsides, kuidas te saate neid selles olukorras aidata, näitate neile, et te teadvustate nende vajadusi (selle asemel, et eeldada, millised need olla võiksid) ja muudate nad kuulduks.

Nähes, et oled huvitatud sellest, mida neil jagada on, võib nende julgus ja tahe rohkem jagada suureneda ning usalduslik side sinu ja nende vahel kasvada

5.4.4.2.  Emotsioonide töötlemine

Enne, kui aitame teistel oma emotsioone teadvustada ja reguleerida, on oluline, et me teadvustaksime oma emotsioone ja seda, kuidas neid ohutult väljendada ning töödelda, nii et need meid ja meie reaktsioone ei kontrolliks.

Lapsed ja teismelised võtavad teid kui täiskasvanut eeskujuks ja kui nad näevad, et te ei suuda oma emotsioone tervislikult väljendada, ei pruugi nad tunda vajadust seda ja ise teha. Teisest küljest saate eeskuju näidata ja rakendada mõningaid strateegiaid emotsioonide töötlemiseks oma igapäevaelus. See aitab teil oma tunnetega ühenduses olla ja õpetab teile ka seda, kuidas saate ennast reguleerida, nii et need ei haara teie üle kontrolli.

Mõned strateegiad võivad olla järgmised:

• Sügav hingamine

Kui tunnete suuri emotsioone (nii nauditavad kui ka keerulised) võib olla tõesti raske inimesi kuulata või oma mõtteid ja emotsioone töödelda. Püüdke tegevus lõpetada ning hingake sügavalt sisse ja välja. Võite loendada numbreid, kui te sisse hingate, hinge kinni hoiate ja välja hingate või te võite seda teha tunnetuse põhjal. See lühike tegevus aitab teil reguleerida oma mõtteid, mis siis annavad signaale keha funktsioonidele (näiteks südame pekslemine) ja aitab ka neid reguleerida.

• Harjutage teadveloleku tegevusi

Mõne minuti võtmine oma päevast mediteerimiseks ja nendel minutitel kohalolek võib aidata suurendada keskendumist ja reguleerida teie emotsioone. Harjutades seda iga päev suudate oma tundeid paremini mõista ja neid ka paremini kontrollida.

• Aktsepteerige oma emotsioone

Emotsioonide märgistamine negatiivseks või halvaks toob endaga kaasa vaid erinevaid tundeid, näiteks süütunnet või häbi. See vaid lisab teie emotsionaalsele laengule, selle asemel, et aidata teil sellega toime tulla. Mida te saate teha, on tunnustada oma tunnet ja asjaolu, et iga tunne on ajutine ja, et mingil hetkel see muutub. Sel viisil saate oma emotsioone töödelda, ilma et annaksite neile võimu oma tegevuse üle või neid kinni hoiaksite. Tunnustage neid ja proovige sellest kogemusest midagi õppida, olenemata sellest, kas see on miski aitab teil tulevikus tundeid paremini hallata või mõista, kust need tulid.

Pidage meeles, et võite saada midagi, mida te ei suuda anda. Kui soovite, et lapsed suudaksid oma emotsioone juhtida, siis toetage neid enda omade juhtimisega.

5.4.5. ALLIKAD

Global Fund for Children (2020). Youth are the present, not the future. Retrieved from https://globalfundforchildren.org/story/youth-are-the-present-not-the-future/.

Psychology Spot (2021). Adultcentrism: What is it and how does it affect children? Retrieved from https://psychology-spot.com/adultcentrism-adultism-examples/.