Learning platform

Learning platform

5.1. KUIDAS SUHELDA: VANEMAD – LAPS

Hinnangulien näit:13minutit
  • Turvalisema ruumi loomine oma lastele, et nad saaksid otsida oma sooidentiteeti ja soolist eneseväljendust väljendust, võib muuta oluliselt nende elu ja taju
  • Harige end soolise võrdõiguslikkuse, sooidentiteedi ja sooliste eneseväljenduste teemadel, et saaksite olla oma laste jaoks olemas nende avastamis- ja kasvuprotsessi ajal
  • Oluline on luua keskkond, kus teie lapsed saavad vabalt seada kahtluse alla soo, soorollid/identiteedi/väljenduse
  • Igal lapsel on erinev suhtlemisstiil. Mida varem te selle kindlaks teete, seda kiiremini saate olla olemas, et toetada neid viisil, mis on nende jaoks kõige tõhusam

5.1.1. SISSEJUHATUS

Soolist võrdõiguslikkust saab õpetada ja saavutada, kui saadakse aru soolisest ja seksuaalsest identiteedist. Võrdõiguslikkusest rääkimiseks on vaja teada, kes on elanikkonnas esindatud, kellel ei ole samu privileege, juurdepääsuvõimalusi kui nende vastaspoolel. Selleks võib teie bioloogilise soo ja sotsiaalse soo loomise või avastamise protsessi mõistmine aidata mõista sugude ja seksuaalsete identiteetide rohkust.

5.1.2. TEEMA ARENDUS

 

Tänu heteronormatiivsele ühiskonnale, kus me elame, on lastel väga lihtne segadusse sattuda või hakata tundma, nagu oleks neil midagi viga lihtsalt sellepärast, et nad ei mahu binaarsetesse sotsiaalsetesse konstruktsioonidesse. Need konstruktsioonid on olemas kõiges meid ümbritsevas, alustades meie pere ja sõprade ringist, sotsiaalmeediast, filmidest, mängudest jne. Sel põhjusel on lapsevanematel ja kasvatajatel oluline roll laste avastamisprotsessis.

Perekeskkonna sees võib see roll keskenduda kahele peamisele teemale: avatud suhtlemine ja ohutus. Julgustades lapsi asju kahtluse alla seadma, neid valju häälega väljendama ja seisma selle eest, millesse nad usuvad koos turvalisema ruumi loomisega, võib see nende arengus nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil olulist rolli mängida.

Kui soovite luua igale lapsele sooliselt kaasava ruumi, võivad mõned aspektid teid aidata:

  • Turvalisema ruumi loomine,
  • Veasõbraliku keskkonna loomine,
  • Nende võimestamine,
  • Õpetades neid avameelselt suhtlema.

5.1.2.1. Eneseharimine

Esimene ja kõige olulisem samm, mida sa saad teha, et oma lastele soolise võrdõiguslikkuse kohta õpetada, on ennast harida. Kui soovite, et teie lapsed kahtleksid võimustruktuurides, ebavõrdsuses ja ebaõigluses ning avastaksid oma identiteedi, aitab see neil näha, kuidas ka teie seda avalikult teete. Üks parimaid viise harida ennast teemal, olenemata sellest, kas see on sooidentiteet/seksuaalsus/nõusolek/suhted jne, on tarbida sisu inimestelt, kes läbivad neid protsesse või praktiseerivad seda, mida soovite õppida. Ole tähelepanelik oma infoallikate suhtes. Õppimine otse aktivistidelt, inimestelt LGBTQ+ kogukonna sees, ressurssidest, mille on loonud inimesed, keda see ebavõrdsus otseselt mõjutab (antud juhul sooline ebavõrdsus), on viis veenduda, et tarbitav sisu ja levik on tegelikult kinnistunud tegelikkusesse, mitte kogenematute inimeste ja/või inimeste teooria või diskursus, keda see otseselt ei puuduta.

Soolise ebavõrdsuse (ja mis tahes muu teema) uurimisel on oluline saada teema kohta erinevaid vaatenurki, et omada pigem terviklikku kui piiratud vaatenurka. Näiteks sooidentiteedist lugedes proovige lugeda isiklikest kogemustest ja tavadest maailma eri paigus, erinevatest religioonidest ning erinevast poliitilisest ja sotsiaalsest taustast, et mõista, kuidas sama olukorda saab tajuda erinevalt, kui muudate kultuurilist ja/või rassilist konteksti.

Uuringud näitavad, et enamik lapsi ei räägi oma vanematega avalikult seksist ja seksuaalsusest. Usaldusliku õhkkonna loomine võib seda nihutada ja üks viis seda teha on näidata neile, harides ennast, et te mõistate neid teemasid.

5.1.2.2. Avatud suhtlemine

Kui räägite oma lastega soolisest võrdõiguslikkusest, soost ja seksuaalsusest, on nende võrdsustamine oluline osa mõistmisprotsessist. Püüdke kohandada oma kõnet ja tegevusi vastavalt laste vanusele ja kultuurilisele taustale, pakkudes samal ajal vajalikku teavet. Kui te ei tea vastust nende esitatud küsimusele, proovige seda koos otsida. Nii saate ka lastele õpetada, kuidas valida usaldusväärseid infoallikaid.

Püüdke meeles pidada, et rääkimine soost ja seksist ei ole laste jaoks seksualiseeriv – täiskasvanud teevad seda. Enne lastega nendel teemadel rääkimist proovige töötada oma isiklike piiride, käivitajate ja uskumustega, et vältida nende projitseerimist oma lastele kui jagate mõtteid ja tundeid, mis on seotud seksisüüga.

5.1.2.3. Turvalisemad ruumid

Ei ole olemas sellist asja nagu turvaline ruum grupi (sh perekonna) sees, sest on ebarealistlik arvata, et saate korraga rahuldada kõigi vajadusi ja soove. Mida saate teha, on luua turvalisem ruum, kus igaüks saab tunda, et ta saab ennast väljendada ja jagada oma ideid, soove ja vajadusi, kartmata hinnangute andmist.

Turvalisema ruumi loomise protsessis:

  • Püüdke olla teadlik privileegidest ja jõustruktuuridest.
  • Arvestage laste keskkonnaga.
  • Looge neile võimalused teadmiste vahetuses osalemiseks. Kasutage mänge/raamatuid/tegevusi, et anda neile tegutsemiseks vahendeid.
  • Olge empaatiline ja kuulake aktiivselt, mida neil öelda on.
  • Andke kõigile ruumi ja aega, mida nad vajavad. Mõnedel lastel kulub rohkem aega, et end mugavalt tunda ja aktiivselt aruteludes osaleda.
  • Tunnustage ja väärtustage kõigi panust grupis.

Turvalisema ruumi loomine on otseselt konfliktide lahendamisega seotud. Kui tekib konflikt, pidage meeles, et konfliktid on emotsionaalsusest ajendatud. Kui keegi tunneb tugevaid emotsioone, andke neile ruumi nende emotsioonidega tegelemiseks ja võib-olla pakkuge selle protsessi ajal oma tuge. Püüdke olukorda maha rahustada, leides probleemile ühine nägemus ja lahendus. Olge valmis võtma vahendaja roll. Lapsevanemana püüdke konflikti käsitlemisel silmas pidada, et konflikt võib olla nii inimestevaheline (individuaalselt) kui ka intrapersonaalne (2 inimese/osalise vahel).

Oluline on kõigepealt nende emotsioone tunnustada ja näidata neile, et püüate nende vaatenurka mõista. Pärast seda saate proovida aidata oma lastel kaardistada nende vajadusi ja suunata nende fookus emotsionaalselt küljelt ratsionaalsele/loogilisele poolele.

Julgustage neid avalikult väljendama, mida nad tunnevad ja vajavad. Näidake eeskuju ja väljendage oma tundeid ja vajadusi.

5.1.2.4. Veasõbralik keskkond

 

Lapsed ja noored kardavad sageli vigu teha ja nende eest hinnanguid saada. Veasõbraliku keskkonna loomine on hea lähenemine, mis soodustab kahtlemist ja õppimist. Ei ole õigeid ega valesid vastuseid ning kõik on teretulnud arutelule kaasa aitama. Sellise keskkonna loomiseks julgustage lapsi kahtlema, arutlema ja mõtteid vahetama. Sel viisil tunnevad nad, et neid toetatakse üha enam ja enam jagama, ning suunavad fookuse pigem teadmisele endale kui seda jagavale inimesele.

Mõned asjad, mis aitavad teil sellist keskkonda luua, on:

  • Julgustage lapsi mitte vahele segama kui keegi räägib (lisage sõnalised heakskiidu/pahameele reaktsioonid).
  • Julgustage meeldiva idee korral seda kehakeelega näitama. Näiteks peopesade raputamine tähendab idee heakskiitmist/toetamist.
  • Kui keegi teeb vea, julgustage teda vabandama ja sellest õppima.
  • Karistuse kasutamine lahendusena ei avalda laste õppeprotsessile positiivset mõju. Selle asemel saate keskenduda tulevastele tegevustele, mitte vea tegemise hetkele.
  • Tuletage oma lastele meelde, et me oleme kõik inimesed ja me peame tegema vigu, nii me õpime. On oluline, et me nendest vigadest õpiksime, selle asemel et neisse kinni jääda.

5.1.2.5. Suhtlemine – Armastuse keeled

Igal inimesel on erinev viis väljendada ja tunda tänulikkust, armastust ning tunnustust. Mida varem sa tead enda ja oma lapse armastuse keelt, seda lihtsam on töötada kommunikatsiooniprotsessi parandamise kallal. Võttes aluseks psühholoogia, teame, et on olemas 5 erinevat armastuse keelt, mida inimesed kasutavad, et armastust ja tunnustust anda / vastu võtta. Need on: kinnitussõnad, kvaliteetaeg, füüsiline puudutus, heateod ja kingituste tegemine/vastuvõtmine (Chapman & Campbell, 2008).

Need võivad olla näitajad selle kohta, kuidas teie lapsed tajuvad, et neid hinnatakse ja kaasatakse, ning need võivad hõlbustada nendega suhtlemist. Neid on lihtne märgata, kui jälgite mõne päeva jooksul oma lapsi ja nende reaktsioone erinevatele suhtlemisviisidele. Teise võimalusena saate internetis testi teha, et oma seisu näha.

  1. Kinnitussõnu edastatakse verbaalses suhtluses, mis tähendab kas verbaalseid väljendeid (nt komplimendid, kindlustunde pakkumine, positiivsed kommentaarid jne) või kirjalike märkmete, kirjade jms kaudu.
  2. Kvaliteetaeg keskendub koosolemisele ja väljendub oma lähedastega koos aja veetmises. Kuigi tegevusel ei pruugi olla suhtlemises nii olulist rolli, on aja veetmine koos prioriteetne ning seda peetakse armastuse ja/või tunnustuse väljendamise/vastuvõtmise vormiks. Tugevate suhete loomine on otseselt seotud mõtestatud sidemetega, mis tekivad füüsilise aja koos veetmise kaudu.
  3. Füüsiline puudutus on armastuse mitteverbaalne väljendus ja keskendub mitteverbaalsele suhtlemisele, keskendudes intiimsuse loomisele. Seda saab väljendada kallistuste, hellituste, pea õlale asetamise või mis tahes muu füüsilise (nõustutud) kontakti kaudu. Arvestades, et puudutus on esimene tunne, mille me omandame, kui lapseeas ja varases lapsepõlves areneme, tajuvad mõned inimesed seda võimena saata ja vastu võtta emotsionaalseid signaale ümbritsevatelt inimestelt.
  4. Heateod on viis väljendada oma tunnustust, tehes midagi inimese heaks/jaoks, kellele soovite näidata armastust, hindamist või tänulikkust. See koosneb väikestest asjadest, mida sa tead, et inimene tahaks, näiteks nende jaoks millegi valmistamine, selle päeva ühe ülesande lahendamine, neile millegi toomine, nende jaoks millegi puhastamine jne.
  5. Kingituste tegemine/saamine on kõige populaarsem armastuskeelte seas ja on üks võimalus näidata oma kiindumust kellegi vastu. Kuigi see on keskendunud kingitusele endale, on see võimalus näidata pingutust ja aega, mida kingituse ettevalmistamisel/leidmisel teete ning näidata ka inimesele, et kuulasite nende soove ja pöörasite neile tähelepanu.

Inimesed tunnevad end tavaliselt armastatuna ja/või hinnatuna, kui nad tunnevad, et neist hoolitakse. Sõltumata nende vanusest tahavad inimesed tunda end kuulduna ja toetatuna ning selleks on hea algus, et teada saada, millised teod võivad neile neid tundeid pakkuda

– 5.1.3. TEEMAGA SEOTUD DISKRIMINEERIMISE OLUKORRAD –

Ütleme, et ühel päeval tuleb teie 14-aastane laps teie juurde ja ütleb teile, et ta on leidnud uue sõbra, kellel on samal ajal mitu romantilist (ja konsensuslikku) suhet, sest ta on polüamoorne. Teie laps mainib ka, et sõber arvab, et monogaamia ei pruugi tema jaoks hea valik olla. Teie kui monogaamne lapsevanem, kellel ei ole palju kokkupuuteid mittenormatiivsete tavade või muude suhtestruktuuridega, ehmatate ja hakkate temaga rääkima kõigist riskidest, mida need tavad kaasa toovad, mainides kõiki negatiivseid aspekte ja seda, kuidas see võib mõjutada seda, kuidas inimesed teie last tajuvad. Näete, kuidas tema nägu muutub ja kuidas ta hakkab oma sõbras kahtlema ja kartma kõike negatiivset, mis võib juhtuda.

Selles kontekstis, selle asemel, et tegutseda oma emotsioonidele tuginedes, saate aktiivselt kuulata, mida teie lapsel öelda on. Kui te ei tea teemast palju, kuid soovite teda toetada ja produktiivset vestlust pidada, võite astuda sammu tagasi ja öelda, et vajate natuke aega, et seda rohkem uurida, enne kui saate temaga sellest rääkida. Püüdke vältida idee tagasilükkamist, isegi kui te ei jaga sama seisukohta. Kuulake oma lapse argumente ja pidage meeles, et kui ta teeb teadliku otsuse, on iga valik õigustatud.

Ja veel üks asi. Ma arvan, et te eeldasite, et see laps on tüdruk. Kui jah, siis püüdke meeles pidada, et stereotüübid ja pealesurutud soorollid on meie peas olemas ka siis, kui me seda ei teadvusta. Selle üle aktiivselt mõtisklemine aitab kaasa soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele.

5.1.4. HEAD NÄITED

5.1.4.1. Vägivallavaba suhtlemine (VVS)

Vägivallavaba suhtlemine on suhtlemisvorm, mis põhineb enesega ühenduses olemisel, ausal väljendusviisil, empaatilisel kohalolekul, eneseempaatial ja võimu kasutamisel (Rosenberg, 2012). Võimu kasutamisest rääkides viitame võimele ja oskusele suunata või mõjutada teiste inimeste käitumist või sündmusi.

VVS võib olla isiklik (sisekonfliktide jaoks või vabastades end kultuurilisest tingimisest/süüst/häbist jne), inimestevahelised (kasutatakse teiste suhtes empaatiavõime saavutamiseks) või ühiskondlikud (sinu suhe ühiskonnaga) (Rosenberg, 2012).

Rosenbergi (2012) andmetel on 5 peamist VVS elementi:

  • Teadvus – kas ma väljendan end avatult ja ausalt? Kas ma kuulan aktiivselt ja hindan teiste vajadusi? Kas ma olen ise endaga ühenduses?
  • Mõte – kas ma annan hinnanguid või süüdistusi?
  • Keel – Kas minu sõnad on neutraalsed/vabad kriitikast ja süüst?
  • Suhtlemine – Kas mu mitteverbaalne suhtlus väljendab sama, mis mu sõnad?
  • Võimu kasutamine – kas ma püüan sellest inimesest võitu saada, et saada seda, mida ma tahan? Kas ma esitan varjatud palveid või nõudeid?

Oma lastega (või kellegi teisega) suheldes püüdke mõelda nendele elementidele ja sõnumile, mida püüate edastada. Mõelge, kuidas te ennast väljendate, oma kehakeelt, sõnu valite ja kas/kuidas te vestluses oma võimu kasutate

5.1.4.2. Aktiivne kuulamine

Hea tava on oma lapsi aktiivselt kuulata, selle asemel, et kuulata neile vastuse andmiseks. Aktiivne kuulamine tähendab oma täieliku tähelepanu pakkumist kõnelejale, pöörates tähelepanu verbaalsele ja mitteverbaalsele suhtlemisele (kehakeel). Vältige vahele segamist, eelduste tegemist või kõnelejale hinnangute andmist. Vastates võite ilmutada huvi, korrates sõnumit oma sõnadega või esitades küsimusi, et veenduda, et mõistate sõnumit, mida ta tahtis edastada. Püüdke talle kaasa tunda, asetada end tema kingadesse ja näha olukorda tema vaatenurgast.

Samuti on kasulik talt küsida, kas ta soovib nõu või kas ta lihtsalt tahab end maha laadida/ kellegagi jagada. Sel viisil väldite tarbetute arvamuste või nõuannete andmist ning keskendute sellele, mida teie laps teilt tegelikult vajab.

5.1.5. ALLIKAD

Chapman, G., & Campbell, R. (2008). The Five Love Languages of Children. In Google Books. Moody Publishers. Retrieved from https://books.google.es/books?hl=en&lr=&id=ORBIZ94Uu7YC&oi=fnd&pg=PA5&dq=teaching+love+languages+to+kids&ots=Dqo5yDhcfB&sig=HbaF-MdtPGMx6WkjmeNGL7v5UO8&redir_esc=y#v=onepage&q=teaching%20love%20languages%20to%20kids&f=false.

‌Rosenberg, M. (2012). Living Nonviolent Communication: Practical Tools to Connect and Communicate Skilfully in Every Situation. In Google Books. Retrieved from https://books.google.es/books?hl=en&lr=&id=U4N5CwAAQBAJ&oi=fnd&pg=PR7&dq=non+violent+communication+tools&ots=7dhC4nssU3&sig=2XBP6DwaspbQ3ttPk-ROXDVunuQ&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false.

 

Mehta, A. (2019). Teaching Gender, Race, Sexuality: Reflections on Feminist Pedagogy. Kohljournal.press..Retrieved from https://kohljournal.press/reflections-feminist-pedagogy.

SCI Italy (2022). The Gender Effect. Retrieved from 2022_toolkit_booklet_thegendereffect-italy.pdf (sci.ngo).

Share this Doc

5.1. KUIDAS SUHELDA: VANEMAD – LAPS

Or copy link

CONTENTS