2.5. SOTSIAALNE KATEGORISEERIMINE

2.5.1. SISSEJUHATUS

Sotsiaalne kategoriseerimine on protsess, mille käigus inimesed liigitavad ennast ja teisi inimesi erinevatesse rühmadesse. Kategoriseerimine lihtsustab sotsiaalse maailma tajumist ja tunnetust, tuvastades olemuslikke sarnasussuhteid või kehtestades sellele struktuuri (või mõlemat). Sotsiaalse kategoriseerimise peamine adaptiivne funktsioon on see, et see võimaldab ja piirab muidu kaootilisi induktiivseid järeldusi. Inimesed omistavad üksikisikutele grupi tunnuseid (stereotüüpimine) ja ka üksikisikute tunnuseid rühmale. Nende kahte liiki induktiivsete järelduste tugevus sõltub kogemusele eelnevast eeldustest rühma homogeensuse kohta. Kuivõrd sotsiaalsed kategooriad toetuvad tuvastatud tunnuste sarnasuse mustritele, on nende sidusus perekondliku sarnasuse küsimus.

Perekondlikud sarnasuskategooriad koosnevad erineva tüüpilisusega liikmetest, neil on hägused piirid (ja seega kalduvad need kattuma) ning neis sisalduvad tunnused kipuvad omavahel seoses olema. Mõned sotsiaalsed kategooriad on aga õhkõrnad, kuna nende sidusus põhineb üksnes meelevaldsetel või sotsiaalselt loodud siltidel. Mõlemat tüüpi kategooriad (perekondlik sarnasus ja sotsiaalne konstruktsioon) tekitavad kaks levinud ja sotsiaalselt problemaatilist eelarvamust: (a) grupisisene soosimine ja (b) arusaam rühma homogeensusest (Krueger, 2001).

2.5.2. TEEMA ARENDUS

Enamik soopõhised erinevused ei ole bioloogiliselt või geneetiliselt määratud, vaid pigem sotsiaalselt loodud. Soopõhised erinevused iseenesest ei ole probleemiks, kuid need muutuvad õpetamise seisukohast problemaatiliseks, kui nendega kaasneb sooline polariseerimine ja stereotüüpimine. Ambitsioonikamad ja eesmärgipärased sihid oleksid, et pärast kooliminekut kogeksid tüdrukud ja poisid kvaliteetset õppimist ja õpetamist ning et võrdõiguslikkus koolihariduses oleks seotud positiivsete muutustega võrdõiguslikkuse suunas ühiskonnas laiemalt (Kütt & Papp, 2022).

Üldiselt usuvad õpetajad, et nad kohtlevad koolis kõiki lapsi õiglaselt ja võrdselt. Uuringud näitavad siiski, et see ei ole alati nii ja õpetajad kohtlevad õpilasi sõltuvalt nende soost erinevalt. Nad aitavad kaasa sugude sotsiaalsele loomisele oma ootuste ja suhtlemisega tüdrukute ja poiste suhtes, klassiruumi tavadega, õppematerjalide valikuga jne, mis aitavad tugevdada või murda soostereotüüpe. „Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kõige tavalisem eesmärk alghariduses on traditsiooniliste soorollide ja stereotüüpide vaidlustamine‟ (Kütt & Papp, 2022).

2.5.2.1. Soostereotüübid

Soostereotüüp on üldistatud seisukoht või eelarvamus omaduste või tunnuste kohta, mis on või peaksid olema naistel ja meestel või rollide kohta, mida mehed ja naised täidavad või peaksid täitma. Soostereotüüpidel on kirjeldavad komponendid, mis on uskumused selle kohta, mida mehed ja naised tavaliselt teevad. Siiski sisaldavad need ka normatiivseid ettekirjutusi või uskumusi selle kohta, mida mehed ja naised peaksid tegema. Naise stereotüüpne roll on olla emotsionaalne, hooliv ja kaitset vajav. Meeste stereotüüpsete rollide hulka kuuluvad ratsionaalsus, karjäärile orienteeritus ja tugevus. Need oletused võivad olla negatiivsed (nt naised on irratsionaalsed, mehed on tundetud) või näiliselt heatahtlikud (nt naised on hoolitsevad, mehed on juhid) (Kütt & Papp, 2022).

On loomulik, et stereotüübid aitavad igal inimesel kiiresti orienteeruda keskkonnast saadud teabes. Indiviidi tasandil räägitakse kategoriseerimisest kui kognitiivsest protsessist, mis põhineb enamasti stereotüüpidel. See võib viia keelatud diskrimineerimiseni, st isiku ebavõrdse kohtlemiseni, kuna talle omistatakse teatud omadusi, mida eelarvamuslikult peetakse iseloomulikuks rühmale, kuhu ta kuulub või lähtutakse stereotüüpidest. Diskrimineerimine võib olla nii otsene kui ka kaudne, kuid selle tuvastamine on enamasti kohtute ülesanne. Diskrimineerimist mingil alusel tajub ikkagi konkreetne isik, kes saab siis seaduslikult kaitsta oma õigust võrdsele kohtlemisele kellegi teise poolt.

Mitmed protsessid ühiskonnas võivad olla kaudselt diskrimineerivad, mis seavad teatud kategooriasse kuuluvad isikud rühmana ebasoodsasse olukorda.

– 2.5.3. TEEMAGA SEOTUD DISKRIMINEERIMISE OLUKORRAD –

Probleemid tekivad, kui ei stereotüüpide taga ei nähta konkreetset inimest. On inimesi, kelle sooline eneseväljendus või omaksvõetud sooroll erineb tavapärasest ja neid inimesi võidakse diskrimineerida tõenäolisemalt just seetõttu, et nad on erinevad.

2.5.4. HEAD NÄITED

• Social Identity Theory – Categorization, Identification, Comparison – VIDEO
• Social Categorization – VIDEO
• Gender Stereotypes – VIDEO
• Gender Stereotypes (Girl toys vs boy toys: The experiment – BBC Stories) – VIDEO

2.5.5. ALLIKAD

Krueger, J. (2001). Social Categorization, Psychology of. In N. J. Smelser & P. B. Baltes (Eds.), International Encyclopedia of the Social & Behavioral Sciences (pp. 14219–14223). Pergamon. https://doi.org/10.1016/B0-08-043076-7/01751-4

Kütt, R., & Papp, Ü.-M. (2022). Gender-Sensitive Education for Primary School Teachers. Self-Study Courxe in 16 Modules. Fair Play at Schools.