2.1. SOOIDENTITEET

2.1.1. SISSEJUHATUS

Oma identiteedi, sealhulgas sooidentiteedi uurimine ja leidmine võib olla raske teekond, mis võib hõlmata madalat enesehinnangut, kahtlusi, otsinguid, hirme ja kaotusi, aga ka rõõmu, enese avastamist ja kuuluvustunnet. Osa inimese identiteedist on soov kuuluda teiste inimeste hulka, kuid see soov võib olla takistuseks sooidentiteedi valutul määratlemisel, aktsepteerimisel ja avalikustamisel. Seetõttu on oluline, et noorte inimeste koolitamisel ja kasvatamisel keskenduksime ka soolise mitmekesisuse küsimustele.

Teaduspõhise teabe jagamine on üks võimalus kuidas noori nende teekonna toetada. Lisaks sellele annab selle teema käsitlemine noortele selge signaali, et erinevad sooidentiteedid ja soolise eneseväljenduse viisid on osa ühiskonna normaalsest mitmekesisusest, mis võimaldab noorel inimesel kasvada turvaliselt õnnelikuks täiskasvanuks. Tänapäeva maailmas, kus näiteks seksuaalkasvatus ja LGBTQ+ küsimused on sageli muutunud politiseeritud teemaks, on eriti oluline rääkida noortega nendest teemadest avalikult, julgelt ja teaduspõhiselt. Lisaks on sotsiaalmeedias ja erinevates edumeelsetes sarjades saadaval palju teavet sooidentiteedi kohta, nii et noorem põlvkond saab mõnikord isegi mitmekesisemat teavet soolisusest kui nende vanemad või õpetajad.

2.1.2. TEEMA ARENDUS

Kuigi inimese bioloogiline sugu hõlmab anatoomiat (rinnad, tupp, peenis, munandid), füsioloogiat (hormonaalse süsteemi toimimine, menstruaaltsükkel, sperma tootmine) ja geneetikat (kromosoomi tüübid) (WHO, n.d.), määratakse vastsündinu sugu sünnil kas meheks või naiseks (mõnes riigis on olemas ka kolmas võimalus) peamiselt lapse suguelundite põhjal. Ja selle põhjal me eeldame lapse sooidentiteeti (Gender Spectrum, 2019).

Inimese sugu on aga keeruline hõlmates kolme dimensiooni: keha, identiteet ja väljendusviis (Gender Spectrum, 2019), seega võib sünnil määratud sugu sageli vastata inimese sooidentiteedile, kuid teinekord mitte.

2.1.2.1. Sünnil määratud sugu

Sünnil määratud sugu on sugu, mis määratakse lapsele pärast sündi lähtuvalt tema genitaalidest.  Määramine põhineb tavaliselt lapse väliste suguelundite välimusel. Kuid sugu on keerulisem omadus, mis ei koosne ainult välistest suguelunditest, vaid ka sisemistest suguelunditest, kromosoomidest ja hormonaalsest toimimisest. Kui eespool nimetatud soo tunnused on mitmetähenduslikud, võib last pidada intersooliseks (Pitoňák & Macháčková, 2022).

Intersoolise variatsiooniga sündinud inimestel on kombineeritud sootunnused, mis ei sobi tüüpilistesse binaarsetesse kategooriatesse, nagu mees või naine (vt joonis 1). Intersooliseks olemiseks on palju erinevaid viise. Intersoolised inimesed võivad omada keskmisest mehest/naisest erinevat hormoonitaset, neil võib olla ebatavaline kromosoomide ja suguelundite kombinatsioon (näiteks XY-kromosoomid ja vulva) või muu sootunnuste kombinatsioon (kromosoomid, suguelundid, hormoonid) (Cools et al., 2018). Intersoolistel lastel tehakse sageli korrigeerivaid esteetilisi operatsioone, et nad sobiksid paremini ühte binaarsesse sookategooriasse. Soovitatav on, et puhtalt esteetilisi operatsioone ei tehtaks enne, kui intersooline inimene on võimeline selleks nõusolekut andma (Barker, 2017)..

Joonis 1. Sootunnuste kombinatsioonid
Allikas: Tunni “Seksuaalsusega seotud müüdid ja õppetunnid lugupidavate suhete kasvatamiseks” manus (originaal Tsehhi keeles “Mýty o pohlavních orgánech a sexu Lekce sexuální nauky pro vzdělávání o respektujících vztazích”. Dagmar Krišová, Johana Nejedlová, Konsent, z.s., 2021)

2.1.2.2. Sooidentiteet

Sooidentiteet viitab inimese sisemisele ja individuaalsele sookogemusele, mis võib vastata või mitte vastata tema füsioloogiale või sünniga määratud soole (WHO, n.d.). Kuna sooidentiteet on isiklik kogemus, ei saa keegi teine seda määrata ega reguleerida. Sooidentiteet võib olla mees, naine, mittebinaarne, voolav jne.

2.1.2.3. Sooidentiteedi areng

Lapse esimeste eluaastate jooksul saavad nad osa sootüüpilisest käitumisviisist, mis väljendub vastava sotsiaalse soo omistamisena. Isegi kui lapsed ei ole veel võimelised rääkima ega loo seoseid ümbritseva maailma objektide ja tegevustega, omistatakse neile soole vastavad käitumisviisid. Näiteks väljendavad vanemad vaimustust, kui laps on teinud midagi, mis vastab nende soole ja reageerivad vastupidiselt, kui laps on käitunud viisil, mis sobib vastassugupoole lapsele. Sellised negatiivsed ja positiivsed reaktsioonid loovad seoseid ja settivad tulevikuks. See võib viia selleni, et tüdrukud hakkavad rohkem tähelepanu pöörama oma naissoost eeskujudele ja poisid meessoost eeskujudele, kuigi neil ei ole veel mingeid teadmisi või kogemusi, kuidas ennast või teisi soo alusel identifitseerida. Alates sellest ajast, kui lapsed hakkavad kõnest aru saama, hakkavad nad ka aru saama, et ümberringi on palju soolisi sildistusi. Oma kasvamise ajal hakkavad lapsed sotsiaal-kognitiivse töötlemise tulemusena ennast määratlema kui poisse või tüdrukuid, mis on tõukejõuks sooliselt sobiva käitumise ja sooga seotud omaduste omandamisele (Marecek et al., 2004).

2.1.2.4. Trans lapse identiteet

Eelmine lõik kirjeldab olukorda, mida võib kohaldada enamiku laste suhtes, kuid ei ole kohaldatav nende suhtes, kelle sünni ajal määratud sugu ja sooidentiteet ei lange kokku. Erinevad uurimistulemused näitavad, et paljud trans inimeste küsimused ja konfliktid seoses oma sooidentiteediga on tekkinud juba varases lapsepõlves (Mason-Schrock, 1996; Morgan & Stevens, 2008, viidatud Patterson & D’Augelli, 2013). Kuna Kessler ja McKenna (1978) jõudsid oma uurimuse käigus järeldusele, et sooidentiteeti hakatakse mõistma kolme-nelja aastaselt ja mõne aasta jooksul mõistetakse, et kas see on püsiv. Seega võib järeldada, et vastuolud laste sootaju osas tekivad samal ajal, kui ümbritsev maailm hakkab nende sotsiaalset sugu omistama vastavale bioloogilisele soole. Kui sotsiaalne sugu juhtub olema erinev bioloogilisest soost, tekitab see lastes segadust (Patterson & D’Augelli, 2013). Sarnaseid tulemusi võib täheldada ka Gagne et al. uuringutes. (1997), Devor (2004) ja Budge et al. (2013) – kõikide uuringute vastajad tundsid juba varases lapsepõlves, et sünnil määratud sugu tekitas neile ebamugavust ja nad tundsid, et nad ei sobi teistega kokku.

Washingtoni ülikooli uuringus, mis on suurim omataoline, avaldati tulemused, mis näitavad, et olenemata sellest, kui kaua trans last on peetud ja koheldud kui cis last, on tema sooidentiteet sama tugev kui cis-soolisel lapsel. Teadlased leidsid selle sarnasuse üllatava, sest trans lapsi koheldi uuringus nagu cis lapsi ja cis lapsi ei koheldud nagu trans lapsi (Eckart, 2019). Nende tulemuste mõistmine võib aidata täiskasvanutel paremini toetada lapsi nende arengu, sooidentiteedi ja sotsiaalsete üleminekute ajal.

2.1.2.5. Binaarsed ja mittebinaarsed soosüsteemid

Binaarse soosüsteemi kohaselt jagunevad inimesed kaheks – meheks ja naiseks ja see tulenevalt sünnil määratud soost. Mittebinaarse soosüsteemi kohaselt on inimese sugu hõlmab kolme dimensiooni – keha, identiteedi ja eneseväljenduse keeruline vastastikune seos (Gender Spectrum, n.d.), mis kõik on eraldi ja mõnikord ei pruugi kokku langeda. Lisada tuleks, et sooidentiteedi spektrit peetakse laiemaks kui lihtsalt mees ja naine.

Tänapäeva lääne kultuuris kipume me ikka veel nägema soolisust binaarse süsteemina, kuigi tegelikult on soosüsteem alati olnud mittebinaarne. Seda näitavad erinevad antropoloogilised ja ajaloolised uurimused ning isegi tänapäeval on mittebinaarne soosüsteem paljudes iidsetes kultuurides jätkuvalt toimiv nähtus (United Nations Free and Equal, 2014). Näiteks indiaanlastel on alati olnud two-spirit inimesed, Indias on hijrad (hijra kogukond Indias eelistab end nimetada „kinnar‟) või Māhū, Hawaiil või Tahitil.

Mittebinaarne lähenemine soosüsteemile võimaldab transsoolistell ja intersoolistel inimestel end väljendada vastavalt oma identiteedile ning on nende suhtes kaasav ja lugupidav.

2.1.2.6. Mitmekesised sooidentiteedid

• Cis-sooline: Inimene, kelle sooidentiteet on vastavuses sünnil määratud sooga, kirjeldab inimesi, kes ei ole transsoolised. „Cis-‟ on ladinakeelne eesliide, mis tähendab „samal poolel kui‟ ja on seega „trans-‟ antonüüm. Väljendit kasutavad tavaliselt nooremad inimesed ja transsoolised inimesed (GLAAD, n.d.).
• Transsooline inimene(trans-inimene): inimene, kelle sooidentiteet erineb sünnilt määratud soost. Trans inimene võib kasutada lisaks terminile „trans‟ ka teisi termineid, et oma sugu täpsemalt kirjeldada. Transsoolisus ei sõltu füüsilisest välimusest ega meditsiinilistest protseduuridest, inimene võib nimetada end transsooliseks hetkest, mil ta mõistab, et tema sooidentiteet erineb tema sünnil määratud soost (GLAAD, n.d.).
• Mittebinaarne sooidentiteet: Mõned inimesed ei mahu kategooriatesse mees ja naine või meessoost ja naissoost. Näiteks mõned inimesed identifitseerivad end rohkem kui ühe sooga või sooga, mis ei ole mees või naine.. Mõned inimesed ei samastu ühegi sooga. Mõne inimese sooidentiteet on kõikuv. Mittebinaarne identiteet kuulub transsoolisuse kategooriasse (GLAAD, n.d.). Muud terminid peale mittebinaarse võivad olla ka genderqueer, asooline, bisooline ja muud. Ükski neist mõistetest ei tähenda täpselt sama asja kuid üldlevinud arusaam on, et tegemist on sookogemusega, mis ei ole selgelt meessoost või naissoost (National Centre for Transgender Equality, 2018).

Erinevad soolised sildid/nimetused võivad inimeste jaoks tähendada erinevaid asju, mis tähendab, et kui inimene avaldab teile oma sooidentiteedi, võite paluda tal selgitada, mida see tema jaoks tähendab. Sellisel juhul on teil õpetaja või lapsevanemana lihtsam toetav olla.

– 2.1.3. TEEMAGA SEOTUD DISKRIMINEERIMISE OLUKORRAD –

Transsooline poiss palub kooli töötajatel tulevikus kasutada tema valitud nime ja asesõnu (meessoost).

Enamik õpetajaid püüab kasutada noore soovitud nime ja asesõnu kuid koolis on siiski üks õpetaja, kes jätkab lapse enesemääratluse eiramist ja kasutab tema vana nime (deadnaming) ning nimetab teda kõnetades tüdrukuks (misgendering). Laps juhib korduvalt õpetaja tähelepanu vale nime ja soo kasutamisele, kuid õpetaja jätkab oma tegevust.

Selline olukord on õpilase suhtes diskrimineeriv, ebatäpne ja eksitav ning sõltuvalt vastuvõetud seadustest võib rikkuda lapse õigust eraelu puutumatusele, enesemääramisele ja -väljendusele. Sellises olukorras on soovitatav, et lapsevanemad võtaksid abi saamiseks kooli juhtkonnaga ühendust. Oluline on juhtkonnale selgitada, et lapse eelistatud nime ja soo kasutamine on trans lapsele elupäästev lähenemine.

Diskrimineerimise korral peavad vanemad/kool alati küsima lapselt, millist tuge ta vajaks, et pärast sellist olukorda end turvaliselt tunda.

Kui laps ei oska ise öelda, mis aitaks tal end turvaliselt ja kaasatuna tunda, on soovitatav küsida nõu LGBTQ+ organisatsioonilt, kellel on haridusvaldkonnas kogemusi. Nad saavad anda nõu või suunata teid vajaliku eksperdi juurde.

2.1.4. HEAD NÄITED

Selleks, et vältida lapse enda mitmekesisusest tulenevat ebamugavust ja segadust, soovitatakse vanematel tegutseda vastavalt laste enda sootaju järgi ja lubada lastel alustada üleminekut oma tunnetuslikule soole juba varases eas. Eriti kuna on tõestatud, et katsed kasvatada  transsoolisi lapsi vastavalt nende sünnil määratud sooga võib põhjustada depressiooni sümptomeid või isegi püsivaid psühholoogilisi kahjustusi. Lisaks sellele aitab see, et nad saavad oma tajutud sugu avalikult väljendada, neil täiskasvanuks saades paremini kohaneda oma sooga ühiskonnas ja seeläbi vältida ebamugavustunnet ja negatiivseid tundeid (Patterson & D’Augelli, 2013).

Selleks, et trans lapsed end hästi tunneksid, tuleb kõigepealt neilt küsida, mida nad vajavad, et end hästi tunda. Siinkohal ei peaks lapsevanem muretsema, et laste toetamine algab meditsiinilise sekkumisega, sest esimesed sammud on väikesed, kuid neil on suur mõju.

• Aidake neil valida nimi, mis sobib paremini nende sooidentiteediga.
• Mõnikord valivad laps ja vanemad koos uue nime, näiteks nime, mille vanemad oleksid lapsele andnud, kui ta oleks olnud teisest soost. Mõnikord tahab laps ise uue nime valida. Mõnikord soovib pere koos tähistada nime ja sooidentiteeti, sest see aitab neil kohaneda uue olukorraga ja seda rõõmuga vastu võtta. Siin ei ole õigeid ega valesid tegevusi, valige see, mis on teie pere ja lapse jaoks parim.
• Hakake kasutama sõnu, mis viitavad nende sooidentiteedile, näiteks õde, vend, tüdruk, poissjne.
• Järgmisena võite koos mõelda lapse soolise eneseväljenduse üle, kas ta soovib midagi muuta riietust, jumestust jne.
• Kui laps soovib, et teised pereliikmed (tädid, onud jne) teaksid tema õiget sooidentiteeti, siis võite koos arutada, kuidas ja millal neile sellest rääkida.
• Kui laps soovib, et kool/lasteaed/huviring jne teaks tema õiget sooidentiteeti, võite koos arutada, kuidas ja millal sellest rääkida.

Kui teie laps on teile öelnud oma sooidentiteedi, mis ei vasta talle sünnil määratud soole, siis võib see tähendada, et lapsevanem võib samuti kogeda uue teekonna algust. See võib hõlmata hirmu, süütunnet, kaotust, rõõmu, leidmist jne. Oma lapse toetamise ajal ärge unustage ka ise toetust otsida.

Mis siis, kui minu laps ei ole trans? Sageli on vanemate hirm, et nende laps teeb vale otsuse. Siinkohal on hea lugeda rohkem trans teemasid, kohtuda transsooliste inimeste vanemate või trans nõustajatega, et mõista, millal ja kuidas lapsed saavad aru, et nad on trans. Lisaks on kõige tähtsam kuulata oma last, sest tema tunne ei saa kunagi olla vale kuid mis täpselt on selle tunde taga, saate koos lapsega turvaliselt välja selgitada. Lapsevanemana ei pea te teadma kõiki vastuseid, kuid te peate suutma neid kuulata, usaldada ja toetada ning suunata nad vajaliku teabe või spetsialisti juurde. Samal ajal ärge laske oma hirmudel ja muredel olla takistuseks oma lapse teekonnale.

2.1.5. ALLIKAD

APA (2015). Guidelines for psychological practice with transgender and gender nonconforming people. American psychologist, 70(9), 832-864.

Budge, S. L., Katz-Wise, S. L., Tebbe, E. N., Howard, K. A. S., Schneider, C. L., & Rodriguez, A. (2013). Transgender Emotional and Coping Processes: Facilitative and Avoidant Coping Throughout Gender Transitioning. The Counseling Psychologist, 41(4), 601–647. https://doi.org/10.1177/0011000011432753

Devor, A. H. (2004). Witnessing and mirroring: A fourteen stage model of transsexual identity formation. Journal of Gay & Lesbian Psychotherapy, 8, 41–67.

Eckart, K. (2019, November 18). Among transgender children, gender identity as strong as in cisgender children, study shows. University of Washington News. https://www.washington.edu/news/2019/11/18/among-transgender-children-gender-identity-as-strong-as-in-cisgender-children-study-shows/

Gagné, P., Tewksbury, R., & McGaughey, D. (1997). Coming Out and Crossing Over: Identity Formation and Proclamation in a Transgender Community. Gender & Society, 11(4), 478–508. https://doi.org/10.1177/089124397011004006

Gender Spectrum (2019). Understanding Gender. Retrieved 29 September 2022, from https://genderspectrum.org/articles/understanding-gender

Glaad. (n.d.). GLAAD Media Reference Guide—Transgender Terms. GLAAD. Retrieved 26 September 2022, from https://www.glaad.org/reference/trans-terms

Kessler, S. J., & McKenna, W. (1978). Gender: An ethnomethodological approach. (pp. xv, 233). University of Chicago Press.

Marecek, J., Crawford, M., & Popp, D. (2004). The Construction of Gender, Sex and Sexualities. In A. H. Eagly, A. E. Beall, & R. J. Sternberg (Eds.), The Psychology of Gender, Second Edition (Second edition, pp. 192–216). The Guilford Press.

National Centre for Transgender Equality. (2018, October 5). Understanding Non-Binary People: How to Be Respectful and Supportive. https://transequality.org/issues/resources/understanding-non-binary-people-how-to-be-respectful-and-supportive

Patterson, C. J., & D’Augelli, A. R. (Eds.). (2013). Handbook of Psychology and Sexual Orientation (1st edition). Oxford University Press.

United Nations Free and Equal. (2014). Sexual Orientation and Gender Identity Throughout History. https://www.unfe.org/system/unfe-74-SEXUAL_ORIENTATION_AND_GENDER_IDENTITY_ARE_NOTHING_NEW_PDF.pdf

WHO (n.d.). Gender and health. Retrieved 29 September 2022, from https://www.who.int/health-topics/gender2.1