0. SISSEJUHATUS: MITMEKESISUSE VÄÄRTUSED JA ENESEVÄÄRIKUS

Inimõigused on õigused, mis meil on kõigil olemas, kuna oleme inimesed,neid ei anna ükski riik. Need üldised õigused kehtivad meile kõigile, sõltumata rahvusest, soost, rahvuslikust või etnilisest päritolust, nahavärvist, usust, keelest või mis tahes muust staatusest. Need õigused ulatuvad kõige põhilisematest – õigus elule – kuni nendeni, mis muudavad elu elamisväärseks, nagu õigus toidule, haridusele, tööle, tervisele ja vabadusele (ÜRO, n.d., 1948). Inimõigused on põhinormid, mis on olulised selleks, et inimesed saaksid elada turvaliselt ja väärikalt. Inimõigused kaitsevad meie elu ja keha kahjustuste eest, võimaldades meil elada vabade inimestena ja teha erinevaid tegevusi: väljendada end, õppida, kohtuda sõprade ja mõttekaaslastega.. Enamikes riikides on inimõigused  lahti kirjutatud riiklikus põhiseaduses. Lapse õigused on inimõigused. Kui me räägime lapse õigustest, siis peame silmas lapse inimõigusi. Lapse õiguste konventsioon (ÜRO, 1989) loetleb rahvusvaheliselt tunnustatud laste õigusi. Konventsiooni vastuvõtmise eesmärk oli rõhutada midagi, mida täiskasvanud kipuvad unustama: laps on inimene koos kõigi sellega kaasnevate õigustega sarnaselt täiskasvanule.  Lapse õiguste konventsioon mõistab last õigussubjekti ehk õiguste omajana. See tähendab, et laps on indiviid, kellel on inimõigused ja kellelgi ei ole lapse üle omanikuõigusi, ka vanemal mitte.  Lapse õigused on inimõigused. Need on õigused, mis kehtivad kõigile sõltumata vanusest, soost, rahvusest või muudest tunnustest. Seega, lapsel on paljuski needsamad õigused, mis on täiskasvanutel.  (Eesti õiguskantsler, n.d.). Lapse eriõiguste vajadus tuleneb sellest, et lapsed ei suuda alati oma õigusi ja huve kaitsta, mistõttu vajavad nad täiskasvanute abi ja kaitset. Lapsi tuleb kaitsta vaimse ja füüsilise vägivalla, ebaõigluse, hooletuse, väärkohtlemise, seksuaalse väärkohtlemise ja muude ohtude eest. Lisaks peavad täiskasvanud tagama, et lastel oleks olemas kõik eluks vajalik ning looma sobivad tingimused laste oskuste ja huvide arendamiseks (ÜRO, 1989). Sellest tulenevalt on soovitatav luua ja järgida lastekaitse eeskirju koolides ja muudes lastega töötavates organisatsioonides. Kaks põhiväärtust, mis on inimõiguste idee keskmes, on inimväärikus ja võrdsus. Inimeseks olemise poolest on kõik võrdselt inimesed ja igaühel on inimväärikus, mis on isiku kõigi põhiõiguste aluseks. Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 1 on sätestatud: „Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt.‟ Artiklis 2 sätestatud diskrimineerimise keeld on see, mis tagab selle võrdsuse (ÜRO, 1948). Paljud muud väärtused saab tuletada kahest põhiväärtusest, näiteks (Euroopa Nõukogu, n.d.):

• Vabadus: inimese vaba tahe on oluline osa inimväärikusest. Kui meid sunnitakse tegema midagi vastu meie tahtmist, alandab see inimhinge.
• Austus teiste vastu: sest kui kedagi ei austata, siis ei väärtustata tema individuaalsust ja olulist väärikust.
• Mittediskrimineerimine: objektiivsete põhjusteta on isikute ebavõrdne kohtlemine keelatud, keelatud on diskrimineerimine inimestele omistatud tunnuste alusel ( sugu, rahvus, vanus, puue jms).
• Sallivus: sest sallimatus näitab, et erinevusi ei austata.
• Õiglus: sest igaüks väärib õiglast kohtlemist
• Vastutus: sest teiste inimeste õiguste austamine eeldab vastutust oma tegude eest ja pingutusi oma ja kõigi õiguste realiseerimiseks.

Inimõigused on universaalsed, need kehtivad võrdselt kõigile inimestele kõikjal maailmas ja ilma ajaliste piiranguteta. Igal inimesel on õigus kasutada oma inimõigusi sõltumata tema rassilisest või etnilisest päritolust, nahavärvist, soost, seksuaalsest orientatsioonist, erivajadusest,, keelest, usust, poliitilistest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, sünnist või muust staatusest. Tuleb märkida, et inimõiguste universaalsus ei ohusta mingil moel üksikisikute või erinevate kultuuride rikkalikku mitmekesisust (Euroopa Nõukogu, n.d.). Mitmekesisus vajab maailma, kus kõigi sotsiaalsete gruppide inimõigused on tagatud. Mitmekesisuse austamine seisneb inimõiguste mõistmises ja kohustuses austada teiste õigusi. Mitmekesisus on inimese eripärast tulenev ainulaadsus, mis annab talle elukogemuse ning sellest tulenevalt potentsiaali panustada ühiskonnaellu oma unikaalse visiooni, oskuste ja kogemustega. Mitmekesisus on osa elust kõikjal maailmas. Inimesed erinevad üksteisest välimuse, päritolu, huvide ja tegevuste, eluvalikute ja võimete poolest, kuid meil kõigil on sama inimväärikus. Demokraatlik riik kohtleb inimesi võrdselt ja võtab arvesse inimeste eripära. See tähendab, et sotsiaalsed reeglid ja normid peavad arvestama meie erinevustega, et tagada kõigile võrdsed võimalused ja kaasamine. Kuna inimõigused on väärtuspõhised, tähistab mitmekesisuse mõiste nii väärtushoiakut kui ka põhimõtet, mis suurendab sallivust ja austust erinevuste suhtes. See on üldine põhimõte, mis nõuab erinevatesse sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvate isikute võrdset kohtlemist. Laste jaoks algab inimõiguste ja mitmekesisuse väärtustamise õppimine varajases eas ja kodust ning see on paljuski seotud vanemate eeskujuga. Mida nooremad on lapsed, seda rohkem jäljendavad nad oma vanemate käitumismustreid ja hoiakuid. Noorukieas võivad arusaamad muutuda ja isegi konflikti sattuda, kuid esmane eeskuju näitamine jääb vanematele. Kuna inimese väärtused arenevad lapse- ja noorukieas, on vanemate ja õpetajate ülesanne toetada lapse väärtuste arengut. Teadlik väärtustega tegelemine suurendab kõigi asjaosaliste väärtuskompetentsi, aitab mõtestada oma arenguvajadusi, huvisid ja väärtusi, soodustab vastutustundlikku käitumist, arvamuse kujundamist ja adekvaatset enesehinnangut. Koolid, mis seavad väärtuskasvatuse esikohale, leiavad, et sellise rõhuasetuse tulemuseks on ka õpilaste huvi õppimise vastu ja paremad õpitulemused. Lisaks väljendub tõhus väärtuskasvatus kooli üldises õhkkonnas, pingevabas ja heatahtlikus suhtlemises, lugupidamises enda ja teiste vastu, kooli töötajate pidevas enesetäiendamises, tõhusas koostöös kõigi koolikogukonna osapoolte vahel ning vastastikuses austuses (Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2014). Inimesed kui sotsiaalsed olendid õpivad teiste inimestega suhtlemisest ja loovad pilti maailmast ja endast. Terved ja turvalised suhted vanema(te)ga või hooldajatega loovad aluse usaldusele maailma ja teiste inimeste vahel ning lapse enda identiteedile. Vanemad saavad lapse enesehinnangu ja eneseväärtuse arengut toetada mitmel viisil, näiteks väljendades oma positiivseid tundeid („ma hoolin sinust väga‟, „ma olen sinuga rahul‟), tunnustades lapse pingutusi ja saavutusi („sa võid enda üle uhke olla, sest…‟), aidates lapsel ennast tundma õppida arutelu kaudu („mida sa arvad?‟, „mida sa tundsid?‟), kaitstes last ebaõigluse eest (ütle, et juhtunu ei olnud lapse viga/süü), jagades vastutust ja usaldust (kinnita, et sa usud oma lapsesse, lase lastel ennast ise aidata). Teadlased on jõudnud järeldusele, et kui vanemad on lapse suhtes tähelepanelikud, avatud ja hoolivad, loovad nad turvalise kasvukeskkonna, mis omakorda aitab kujundada lapse kõrgemat enesehinnangut. Laps kasvab enesekindlaks ja austab ennast ning teisi. Tulevikus suudavad nad paremini toime tulla nii raskustega kui ka ebameeldivate olukordadega, suhtuvad endasse positiivselt, usuvad oma võimetesse ja suudavad nautida teiste inimeste edusamme. Nad suudavad ka enda ja oma seisukohtade eest seista ning on valmis tunnistama oma vigu (Tervise Arengu Instituut, 2019).

Tervikliku seksuaalhariduse roll

Laste enesehinnangut ja arengut saab toetada tervikliku seksuaalkasvatusega. Seksuaalkasvatus algab juba varases lapsepõlves ning kulgeb läbi nooruki- ja täiskasvanuea. Traditsiooniliselt on seksuaalkasvatus keskendunud seksuaalsusega seotud võimalikele riskidele, nagu soovimatu rasedus ja seksuaalsel teel levivad nakkused (WHO (Maailma Terviseorganisatsiooni)) Euroopa Regionaalbüroo ja BZgA, 2010).Terviklik seksuaalkasvatus põhineb arusaamal, et see on  osa üldisemast kasvatusest ja mõjutab seega lapse isiksuse arengut. Selle ennetav iseloom ei aita mitte ainult ennetada seksuaalsusega seotud negatiivseid tagajärgi, vaid võib ka parandada elukvaliteeti, tervist ja heaolu. Sel viisil aitab seksuaalharidus kaasa tervise edendamisele üldiselt. Terviklik seksuaalkasvatus annab lastele ja noortele erapooletut, teaduslikult korrektset teavet seksuaalsuse kõigi aspektide kohta ning aitab neil samal ajal arendada oskusi selle teabe alusel tegutseda (Part & Kull, 2018; Rutgers, 2015; WHO Euroopa Regionaalbüroo ja BZgA, 2010). Laste seksuaalkasvatus peab olema lihtne ja eakohane, siis tasakaalustab see üleseksualiseeritud meediasõnumeid. Laste seksuaalkasvatuses sisaduvad teemad milleks on oma kehaosade tundmaõppimine, enda ja teiste kehade väärtuslikuks tunnistamine, erinevate sugude äratundmine, tunnete väljendamise õppimine ning privaatsuse tajumine ja väljendamine. Teadmised ja oskused selles valdkonnas aitavad lapsel seada piire, väljendada oma soove, kogeda rõõmu turvalisest füüsilisest lähedusest, luua sõprussuhteid, kaitsta oma isiklikku ruumi, tunda ära (seksuaalset) vägivalda, otsida vajadusel abi. Eakohane seksuaalharidus võimaldab lastel mõista oma seksuaalsust, suhtuda endasse ja teistesse sallivalt, positiivselt ja lugupidavalt, luua võrdsusel ja nõusolekul põhinevaid lähedasi suhteid ning võtta vastutust enda ja oma partneri (seksuaal)tervise eest. Täiskasvanutel on väga oluline roll, sest nende hoiakud, käitumine ja sõnad kujundavad laste seksuaalsust (Part & Kull, 2018; Rutgers, 2015). Tervikliku seksuaalkasvatuse põhimõte on, et see põhineb (seksuaalse ja reproduktiivse) inimõigustega seotud lähenemisviisil ja põhineb kindlalt soolisel võrdõiguslikkusel, enesemääratlusõigusel ja mitmekesisuse aktsepteerimisel (Part & Kull, 2018; Rutgers, 2015). Näiteks on terviklik seksuaalkasvatus enesestmõistetavus, et (Part & Kull, 2018; Rutgers, 2015):

• Lapsel on õigus otsustada, kes tema keha puudutab.
• Nad teavad „ujumisriiete reeglit‟ (keegi ei tohi ilma lapse loata puudutada, vaadata või rääkida ujumisriiete all olevatest kehaosadest).
• Võib öelda „EI‟.
• Mõista ja arvestada, kui teine laps ei taha, et teda puudutatakse.
• Teada, et lapsel on õigus turvalisusele ja kaitsele.
• Olla teadlik, et mõned inimesed ei ole head ja võivad olla vägivaldsed.

Mitte kõik vanemad ja pered ning lastega töötavad inimesed ei tunne end kindlalt ega räägi lastega seksuaalsusest, kuid samal ajal soovib enamik neist, et lapsed saaksid nendel teemadel kaasaegseid teadmisi ja oskusi. On oluline, et kaasaegse ja kvaliteetse seksuaalhariduse kaudu omandaksid kõik lapsed ja noored inimväärikust toetavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis aitavad olla terved, seista vastu ebasobivale või vägivaldsele käitumisele, märgata (soolist) ebavõrdsust ja seista sellele vastu, vaidlustada piiravaid soorolle ja seeläbi vältida vaimse ja füüsilise tervise kahjustamist. See annab lapsele võimaluse kasvada inimeseks, kes suudab luua õnnelikke, pikaajalisi ja vastastikus rahuldust pakkuvaid lähisuhteid ja see on tänapäeva aktiivse ja toimiva ühiskonna nurgakivi (Tartu Ülikooli seksuaaltervise uuringute keskus, n.d.). Inimõiguste ja laste õiguste rikkumine (nt diskrimineerimine, kiusamine ja vägivald) mõjutab lapse arengut kahjustavalt, sõltuvalt sellest, millise rikkumisega on tegemist. Trauma jätab jälje laste elule.

Kaasav haridus ja soolisus

Enamik riike järgib kaasava hariduse poliitikat. See on kooskõlas lapse õigusega kvaliteetsele haridusele ja õppimisele. Kaasavus tähendab juba oma määratluse järgi, et oleme avatud kõigile, mitte piiratud teatud inimestega. Seoses sooga tähendab see, et teenused, asutused, koolid, praktikud, valitsusasutused ja muud institutsioonid võtavad vastu kõik lapsed, sõltumata nende soolisest identiteedist või väljendusest (Gender Spectrum, n.d.). Täiskasvanud saavad aidata luua sooliselt kaasavaid keskkondi ja kogukondi, pakkudes tuge, kaastunnet ja julgustust kõikidele lastele ja teismelistele, õpetades neile, et nad on olulised, toetades neid ja toetades aktiivselt soolise diskrimineerimise vastu, et luua sooliselt kaasavaid ruume, kõik täiskasvanud peavad vastutama kõigi laste ohutuse eest, olenemata nende riietest, mänguasjadest või muudest soolistest väljendusviisidest. Üleminek soolisuse kui binaarse mõiste juurest soolise spektri keeruka olemuse ulatuslikuma mõistmise poole toimub ainult kõigi täiskasvanud sidusrühmade jõupingutustega (Gender Spectrum, n.d.).

VIITED

Tartu Ülikooli eetikakeskus. (18. august 2014). Values development. https://www.eetika.ee/en/values-development-0 Euroopa Nõukogu. (n.d.). What are human rights? Manual for Human Rights Education with Young People. Leitud 22. septembril 2022, aadressilt https://www.coe.int/en/web/compass/what-are-human-rights- Eesti õiguskantsler. (n.d.). Children’s and youth rights and responsibilities. Leitud 22. septembril 2022, aadressilt https://www.oiguskantsler.ee/en/children%E2%80%99s-and-youth-rights-and-responsibilities Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut. (n.d.). Diversity. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut. Leitud 22. septembril 2022, aadressilt https://eige.europa.eu/thesaurus/terms/1085?lang=en Gender Spectrum. (n.d.). What Is a Gender Inclusive World. Gender Spectrum. Leitud 7. novembril 2022, aadressilt https://www.genderspectrum.org/articles/what-is-a-gender-inclusive-world Part, K., & Kull, M. (Eds.). (2018). Koolieelses eas laste seksuaalkasvatus: Keha, tunded ja turvalisus Metoodiline materjal lapse seksuaalse arengu toetamiseks. Tervise Arengu Instituut. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/154652678970_seksuaalkasvatus.pdf Tartu Ülikooli Seksuaaltervise uuringute keskus. (n.d.). Seksuaalharidus. Leitud 22. septembril 2022, aadressilt https://sisu.ut.ee/suk/seksuaalharidus Rutgers (2015). Spring Fever: Relationships and Sexual Health Education (2015). Rutgers ja Public Health Warwickshire. The National Institute for Health Development. (2019). Ole toeks lapse enesehinnangu kujundamisel. https://www.tai.ee/et/valjaanded/ole-toeks-lapse-enesehinnangu-kujundamisel Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (n.d.). Human Rights. Leitud 22. septembril 2022, aadressilt https://www.un.org/en/global-issues/human-rights Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (1948). Inimõiguste ülddeklaratsioon. https://www.un.org/sites/un2.un.org/files/2021/03/udhr.pdf Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (1989). Convention on the Rights of the Child, ÜRO Peaassamblee resolutsioon 44/25. https://www.ohchr.org/sites/default/files/crc.pdf WHO Euroopa Regionaalbüroo ja BZgA. (2010). Standards for Sexuality Education in Europe. A framework for policy makers, educational and health authorities and specialists. WHO Euroopa Regionaalbüroo ja BZgA. https://www.bzga-whocc.de/fileadmin/user_upload/BZgA_Standards_English.pdf