{"id":10349,"date":"2023-04-04T17:41:01","date_gmt":"2023-04-04T17:41:01","guid":{"rendered":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/docs\/guide-for-educators\/4-violence-6359\/4-1-bullying-6486\/"},"modified":"2023-05-25T06:51:47","modified_gmt":"2023-05-25T06:51:47","slug":"4-1-bullying-6486","status":"publish","type":"docs","link":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/docs\/guide-for-educators\/4-violence-6359\/4-1-bullying-6486\/","title":{"rendered":"4.1. KIUSAMINE"},"content":{"rendered":"<div data-elementor-type=\"wp-post\" data-elementor-id=\"10349\" class=\"elementor elementor-10349 elementor-6486\">\n\t\t\t\t\t\t<section class=\"elementor-section elementor-top-section elementor-element elementor-element-18156cd9 elementor-section-boxed elementor-section-height-default elementor-section-height-default\" data-id=\"18156cd9\" data-element_type=\"section\"><div class=\"elementor-container elementor-column-gap-default\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-column elementor-col-100 elementor-top-column elementor-element elementor-element-4fd5d245\" data-id=\"4fd5d245\" data-element_type=\"column\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-widget-wrap elementor-element-populated\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-c5b52b6 elementor-widget elementor-widget-image\" data-id=\"c5b52b6\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"image.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"512\" src=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_kid_marginalized_in_class_cartoon_aesthetic_074f143f-a568-4f9e-8879-a3c23b75c935_1-1024x512.png\" class=\"attachment-large size-large wp-image-9355\" alt=\"\" srcset=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_kid_marginalized_in_class_cartoon_aesthetic_074f143f-a568-4f9e-8879-a3c23b75c935_1-1024x512.png 1024w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_kid_marginalized_in_class_cartoon_aesthetic_074f143f-a568-4f9e-8879-a3c23b75c935_1-300x150.png 300w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_kid_marginalized_in_class_cartoon_aesthetic_074f143f-a568-4f9e-8879-a3c23b75c935_1-768x384.png 768w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_kid_marginalized_in_class_cartoon_aesthetic_074f143f-a568-4f9e-8879-a3c23b75c935_1-20x10.png 20w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_kid_marginalized_in_class_cartoon_aesthetic_074f143f-a568-4f9e-8879-a3c23b75c935_1-1536x768.png 1536w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_kid_marginalized_in_class_cartoon_aesthetic_074f143f-a568-4f9e-8879-a3c23b75c935_1.png 1728w\" sizes=\"(max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"\/><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-fa2fb8e elementor-widget elementor-widget-spacer\" data-id=\"fa2fb8e\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"spacer.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-spacer\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-spacer-inner\"><\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-f155d30 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"f155d30\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<ul><li>Kiusamine on grupin&auml;htus. Kiusamine toimub r&uuml;hmas ja selle &uuml;mbruses, kus mitmel osalejal osalejatel on erineva n&auml;htavusega rollid (ohver, kiusaja, kaasajooksikud, poolehoidjad, passiivsed pealtvaatajad,, kaitsja(d)).<\/li><li>Kiusamine on s&uuml;stemaatiline. Tegevus kordub v&otilde;i on osa mustrist, mis toimub pikema aja jooksul.<\/li><li>Kiusamine on tahtlik. Tegevused on teadlikult korraldatud nii, et ohver tunneks end halvasti. Need ei ole &uuml;ksikjuhtumid, mis tekivad spontaanselt.<\/li><li>Kiusamine h&otilde;lmab ebav&otilde;rdset v&otilde;imupositsiooni. Kiusamise eelduseks on olukord, kus v&otilde;imusuhted ei ole tasakaalus.<\/li><li>Kiusamine v&otilde;ib olla n&auml;htav v&otilde;i varjatud. &Uuml;hest k&uuml;ljest v&otilde;ib kiusamine h&otilde;lmata narrimist v&otilde;i f&uuml;&uuml;silist v&auml;givalda. Teisest k&uuml;ljest v&otilde;ib see esineda varjatumal viisil, n&auml;iteks kedagi ignoreerides v&otilde;i v&auml;lja j&auml;ttes ja tema kohta kuulujutte levitades. See muudab kiusamise raskemini avastatavaks.<\/li><li>Kiusamine toimub sotsiaalses olukorras, kust laps v&otilde;i noor ei ole v&otilde;imeline lahkuma. Sotsiaalne olukord on n&auml;iteks lasteaed v&otilde;i kool, kus laps on sunnitud kohal olema v&otilde;i vabaaja veetmise viis, mida laps peab kohustuslikuks.<\/li><\/ul><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-1d1dc757 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"1d1dc757\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<h3>4.1.1.<strong> SISSEJUHATUS<\/strong><\/h3><p>Inimene vajab enda k&otilde;rvale h&auml;id s&otilde;pru ja kaaslasi ning soovib kuuluda sotsiaalsesse v&otilde;rgustikku, et arendada oma identiteeti, kasvada, tunda end turvaliselt ja m&otilde;testada oma isiklikku elu. Iga&uuml;he jaoks on v&auml;ga oluline, et tal oleksid head kaaslased ja s&otilde;brad, kellega ta saaks jagada oma r&otilde;&otilde;me, kes teda mure korral lohutaks ja kes paneks end v&auml;&auml;rtustatuna tundma. Kogukondades &otilde;pitakse &uuml;ksteisega l&auml;bi saama ja just eakaaslaste seas omandatakse edukaks eluks vajalikud sotsiaalsed oskused. Miski ei ole hullem kui sotsiaalne t&otilde;rjutus ja soovimatu &uuml;ksindus kodus, koolis, huviringis v&otilde;i &uuml;hiskonnas &uuml;ldiselt (Knoop et al., 2017).<\/p><p>Kui inimene hakkab kahtlema, kuhu ta kuulub v&otilde;i kas ta &uuml;ldse kuhugi kuulub, v&otilde;ib see tekitada ebamugavaid tundeid, sest tema enda eksistentsi peetakse ohustatuks. Laste &uuml;htekuuluvustunne v&otilde;ib sattuda surve alla, kui kogukonna positiivne panus on m&auml;&auml;ratlemata v&otilde;i kui r&uuml;hmad kuhu nad kuuluvad on pigem sallimatud. Kui endises stabiilses elus hakkavad ilmnema h&auml;irivad muutused, n&auml;iteks kui lemmik&otilde;petaja j&auml;&auml;b haigeks v&otilde;i lahkub t&ouml;&ouml;lt, v&otilde;ivad lapsed tunda tasakaalustamatust. Klassiga liituvad uued lapsed v&otilde;ivad samuti tasakaalu rikkuda.<\/p><p>&Uuml;ks v&otilde;imalus ebameeldivate tunnete leevendamiseks v&otilde;iks olla leida uus viis turvalisuse loomiseks, n&auml;iteks luua uus suhtlusringkond, kus peamine eesm&auml;rk on kellegi <strong>kiusamine<\/strong>. Teisis&otilde;nu v&otilde;ib kiusamist t&otilde;lgendada kui &uuml;ksindushirmu s&uuml;mptomit ja uue suhtlusringkonna loomise viisi, kui &uuml;hist huvi pakkuvaid positiivseid tegevusi ei ole (, Rab&oslash;l Hansen, 2016).<\/p><h3>4.1.2.<strong> TEEMA ARENDUS<\/strong><\/h3><h4><strong>4.1.2.1. Kiusamise m&otilde;iste<\/strong><\/h4><p>Kiusamise ennetamiseks ja sellesse edukaks sekkumiseks peab kiusamine olema selgelt m&auml;&auml;ratletud. See on aga raske, sest t&auml;pset m&auml;&auml;ratlust, mis v&otilde;iks kirjeldada kiusamist, ei ole t&auml;naseni kokku lepitud. Alustades varajase uurimist&ouml;&ouml;dega kiusamise kohta, Norra teadlane Dan Olweus on teinud kiusamisega seotud uuringuid juba aastaid. Tema kiusamise m&auml;&auml;ratlus on t&auml;naseni teema aluseks. 1978. aastal m&auml;&auml;ratles Olweus kiusamist kui korduvat vaimse ja f&uuml;&uuml;silise v&auml;givalla kasutamist inimese vastu nii &uuml;ksi kui ka grupina. Hiljem laiendas ta definitsiooni, lisades, et kannatanu on tavaliselt isik , kes on f&uuml;&uuml;siliselt v&otilde;i vaimselt n&otilde;rgem ning et kannatanu suhtes suunatud k&auml;itumine p&otilde;hjustab talle pikaajalist stressi (Olveus, 2013). Teised uurijad kinnitavad samuti, et kiusamine on korduv ja s&uuml;steemne tegevus ning et kiusamisk&auml;itumist saab &auml;ra tunda ainult siis, kui need tunnused esinevad sageli (Pellegrini, 2002; Smith, Madsen &amp; Moody, 1999).<\/p><p>Kiusamise avalik kuvand on viimastel aastatel muutunud. Teadlased ei uuri seda enam kui isoleeritud probleemi, vaid kui sotsiaalset, kultuurilist ja suhetega seotud n&auml;htust. Aastaid tagasi olid nii &otilde;petajad kui ka lapsevanemad harjunud kohtlema kiusamist kui &uuml;ksikisiku omadustega seotud probleemi, selgitades olukorda selliste v&auml;idetega nagu: &bdquo;Ka nemad l&otilde;hnavad pahasti&#8223;, &bdquo;Nad on v&auml;ga tundlikud&#8223; ja &bdquo;Kui tema isa n&auml;eksid siis m&otilde;istaksid, miks ta seda teeb&#8223;. T&auml;nap&auml;eval peaksid sellised selgitused tekitama &auml;revust. Kiusamist ei saa &otilde;igustada.<\/p><p>T&auml;nu suurele hulgale teadusuuringutele v&otilde;ime praegu v&auml;ita, et kiusamine on grupin&auml;htus ja sotsiaalse d&uuml;naamika n&auml;ide, mis on tugevalt seotud kontekstiga. See on vastupidine meie varasemale arusaamale kiusamisest, mis keskendus &uuml;ksikisiku omadustele, mitte kontekstile, nagu Norra teadlase Dan Olweuse esitatud vaade v&auml;itis. Seet&otilde;ttu tuleb t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata k&otilde;igile osapooltele ja nende aja koosveetmise viisile. Kiusamise paremaks ohjeldamiseks tuleb t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata k&auml;itumiskultuurile ja sellele, kuidas lapsed omavahel suhtlevad, mitte &uuml;ksikutele lastele (Kofoed Sndergaard, 2009). Seda l&auml;henemist toetavad ka Austraalias l&auml;bi viidud uuringud, mille tulemused n&auml;itavad, et grupid&uuml;naamika ja v&auml;&auml;rtused peavad olema suunatud kiusamise t&otilde;husaks ohjeldamiseks. K&otilde;rvalseisjaid ja vaatlejaid tuleb julgustada aktiivselt osalema kiusamise peatamisel (McGrath Noble, 2006).<\/p><p>Kokkuv&otilde;tvalt defineerime kiusamist praegu j&auml;rgmiselt: <strong>kiusamine on isiku s&uuml;stemaatiline ja tahtlik vigastamine v&otilde;i ignoreerimine grupiolukorras, milles isik on kohustatud osalema ja milles tal on mingil p&otilde;hjusel end raske kaitsta.<\/strong> Uurime korraks kiusamise omadusi ja kirjeldame neid t&auml;psemalt.<\/p><p>Kiusamine on <strong>grupin&auml;htus. <\/strong>Kiusamine toimub r&uuml;hmas ja selle &uuml;mbruses, kus mitmel osalejal on erineva n&auml;htavusega rollid (ohver, kiusaja, kaasajooksikud, poolehoidjad, passiivsed pealtvaatajad, vaatlejad, kaitsja(d)).<\/p><p>Kiusamine on <strong>s&uuml;stemaatiline.<\/strong> Tegevus kordub v&otilde;i on osa mustrist, mis toimub pikema aja jooksul.<\/p><p>Kiusamine on <strong>tahtlik.<\/strong> Tegevused on teadlikult korraldatud nii, et ohver tunneks end halvasti. Need ei ole &uuml;ksikjuhtumid, mis tekivad spontaanselt.<\/p><p>Kiusamine h&otilde;lmab <strong>ebav&otilde;rdset v&otilde;imupositsiooni.<\/strong> Kiusamise eelduseks on olukord, kus v&otilde;imusuhted ei ole tasakaalus.<\/p><p>Kiusamine v&otilde;ib olla <strong>n&auml;htav v&otilde;i varjatud.<\/strong> &Uuml;hest k&uuml;ljest v&otilde;ib kiusamine h&otilde;lmata narrimist v&otilde;i f&uuml;&uuml;silist v&auml;givalda. Teisest k&uuml;ljest v&otilde;ib see esineda varjatumal viisil, n&auml;iteks kedagi ignoreerides v&otilde;i v&auml;lja j&auml;ttes ja tema kohta kuulujutte levitades. See muudab kiusamise raskemini avastatavaks.<\/p><p>Kiusamine toimub sotsiaalses olukorras, kust <strong>laps v&otilde;i noor ei ole v&otilde;imeline lahkuma.<\/strong> Sotsiaalne olukord on n&auml;iteks lasteaed v&otilde;i kool, kus laps on sunnitud kohal olema v&otilde;i vabaaja veetmise viis, mida laps peab kohustuslikuks.<\/p><h4><strong>4.1.2.2. Kiusamise liigid<\/strong><\/h4><p>Kiusamisel on palju erinevaid liike. Vanemaks saades v&otilde;ivad kiusamise liigid oluliselt muutuda, kuid tegevuse iseloom ja tagaj&auml;rjed j&auml;&auml;vad samaks &ndash; tahtlikult teisele isikule kahju tekitamine on omadus, mis ei s&otilde;ltu kiusamise liigist. Kiusamist liigitatakse j&auml;rgmiselt:<\/p><ul><li><strong>Verbaalne:<\/strong> narrimine, m&otilde;nitamine, &auml;hvardamine, hirmutamine jne.<\/li><li><strong>F&uuml;&uuml;siline:<\/strong> l&ouml;&ouml;mine, togimine, tee blokeerimine, tegevuse takistamine, asjade peitmine jne.<\/li><li><strong>Sotsiaalne:<\/strong> grupist v&otilde;i grupi&uuml;ritustest k&otilde;rvalej&auml;&auml;mine, grupist v&auml;ljaheitmine, t&otilde;rjumine, n&auml;gude tegemine, ignoreerimine, kuulujuttude levitamine, vaenulik kehakeel jne.<\/li><li><strong><a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;K&uuml;berkiusamine&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;K&uuml;berkiusamine ehk interneti teel kiusamine on kiusamise vorm, mille erip&auml;raks on kiusamisel &uuml;he v&otilde;i mitme elektrooniliste suhtlusvahendi ja -kanali kasutamine (mobiiltelefon, veebikaamera, interneti suhtluskeskkonnad nagu Facebook, Instagram ja muud). Sellisteks vormideks on n&auml;iteks &auml;hvardavate, &otilde;elate e-kirjade, tekstis&otilde;numite, teadete jne korduv saatmine, ilma loata fotode &uuml;leslaadimine, isikliku informatsiooni v&auml;ljameelitamine kelleltki ning selle levitamine vastu tema tahtmist jms.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/cyberbullying\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">K&uuml;berkiusamine<\/a>:<\/strong> ebameeldivad postitused internetis, fotode &uuml;leslaadimine ilma loata, v&otilde;ltsitud kontod v&otilde;i kontod varastamine, &auml;hvardused ja kiusamine SMS-i teel ja suhtlusportaalides.<\/li><\/ul><h4><strong>4.1.2.3. Rollid kiusamise olukorras<\/strong><\/h4><p>Taani uurimisr&uuml;hm Exploring Bullying in Schools (eXbus) (Danish School of Education (DPU), Aarhusi &Uuml;likool, n.d.) l&auml;heneb kiusamisele kui r&uuml;hman&auml;htusele, kus k&otilde;igil r&uuml;hma lastel on oma rollid, mitte ainult ohver ja kiusatav. Osalevad ka teised r&uuml;hmaliikmed, kellest suur osa j&auml;&auml;b passiivseks vaatlejaks. Lapsed v&otilde;ivad m&auml;ngida kiusamisolukorras palju rolle, s&otilde;ltuvalt olukorrast ja sellest, kellega nad teatud ajal koos on.<\/p><p>J&auml;rgnevalt on loetletud erinevad rollid (Danish School of Education (DPU), Aarhusi &Uuml;likool, n.d.):<\/p><ul><li><strong>Ohver: <\/strong>laps, keda kiusatakse.<\/li><li><strong>Kiusaja: <\/strong>laps, kes valib ohvri ja hakkab teda kiusama.<\/li><li><strong>Kiusaja-ohver (kiusver): <\/strong>laps, keda kiusatakse, aga kes kiusab ka ise teisi.<\/li><li><strong>Kaasajooksik ja poolehoidja: : <\/strong>laps, kes teeb koost&ouml;&ouml;d kiusajaga ja toetab neid julgustavate tegevustega, n&auml;iteks naerdes v&otilde;i &otilde;lale patsutades.<\/li><li><strong>Passiivne vaatleja: <\/strong>laps, kes on tunnistajaks kiusamisele, kuid hoiab eemale ega sekku toimuvasse.<\/li><li><strong>Kaitsja: <\/strong>laps, kes suudab &uuml;letada oma hirmu ja sekkub aktiivselt kiusamise l&otilde;petamisse.<\/li><\/ul><p>Kiusamise olukorras v&otilde;ivad lapsed m&auml;ngida palju rolle, mis muutuvad s&otilde;ltuvalt ajast ja olukorrast. &Uuml;ks laps v&otilde;ib olla erinevates rollides s&otilde;ltuvalt konkreetsest olukorrast. Seet&otilde;ttu on vale pidada neid alati kas ainult kiusajateks v&otilde;i ainult vaatlejateks. Seda kinnitab selgelt asjaolu, et kolmandik kiusajatest v&otilde;ib sattuda ise kiusamise ohvriks. Selliseid lapsi nimetatakse kiusaja-ohvriteks. Teadlased usuvad, et lapsed astuvad erinevatesse rollidesse t&auml;nu soovile p&auml;&auml;seda ohvri alandavast rollist ja elada kiusamisega v&auml;lja oma valu teiste peal (Rabol Hansen, 2016). Rollimuutuse positiivne k&uuml;lg on see, et passiivsetest vaatlejatest saavad kaitsjad, kes kiusamise korral sekkuvad, kui nad tunnevad kiusatava vastu kaastunnet.<\/p><p>Seet&otilde;ttu ei saa t&auml;iskasvanud omistada lastele kindlaid rolle ega eeldada, et lapsed reageerivad alati teatud viisil. See v&otilde;ib tugevdada negatiivseid k&auml;itumismustreid laste r&uuml;hmas ja v&otilde;tta lapselt v&otilde;imaluse n&auml;idata enda erinevaid k&uuml;lgi. &Otilde;petaja ja lapsevanema kohustus toetada alati last, aga mitte kunagi kiusamist. Kui keegi ei sekku v&otilde;i ei l&otilde;peta kiusamise protsessi, tundub, et see on lubatud tegevus. Passiivsed vaatlejad v&otilde;ivad tulevikus hakata ise kiusajateks.<\/p><h4><strong>4.1.2.4. Passiivsed vaatlejad peavad sekkuma<\/strong><\/h4><p>Enamik lapsi j&auml;&auml;b kiusamise toimumisel kogukondades vaatlejateks. Nad m&otilde;istavad, mis toimub, kuid ei astu sellele kuidagi vastu. Kuna sellised lapsed teavad paremini kui t&auml;iskasvanud, mis toimub laster&uuml;hmas, on nad oluliseks v&auml;&auml;rtuseks kiusamise vastu v&otilde;itlemisel. Kui vaatlejad, kelle hulka v&otilde;ivad kuuluda ka &otilde;petajad ja lapsevanemad, ei sekku kiusamise juhtumitesse, v&otilde;ivad ohvrid tajuda seda kui kinnitust toimuvale. Kiusatavad usuvad, et kogu grupp koosneb kiusajatest, kuna keegi ei kaitse neid. Teisis&otilde;nu: isegi kui vaatlejad ei osale kiusamises ja peavad end siiralt pelgalt pealtvaatajateks, n&auml;itavad nende passiivsed hoiakud, et nad n&otilde;ustuvad kiusamisega. Oluline on l&otilde;petada vaatlejate passiivsus ja julgustada neid aitama kaaslasi, kes on sageli kiusamise ohvrid. Oma kaaslaste toetus on sageli parim abi, mida laps v&otilde;ib saada. Lisaks v&auml;idavad kiusatud lapsed ise, et ootavad just sellist abi.<\/p><p>M&otilde;nikord tunnistavad lapsed, et nad ei soovi oma kiusamisest teada anda, kui neil soovitatakse p&ouml;&ouml;rduda t&auml;iskasvanu poole ja ebamugavatest olukordadest neile r&auml;&auml;kida. Seet&otilde;ttu on &uuml;lioluline kiita neid, kes teisi kaitsevad ja selgitada lastele, et kaebuse esitamine kellegi kohta on t&auml;iesti erinev aktiivsest sekkujast, kelle positiivne k&auml;itumine v&otilde;imaldab iga&uuml;hel kollektiivis oma koht leida. Kiusamisest teatamine ei ole kaebamine, vaid pigem enda &otilde;iguste eest seismine.<\/p><h4><strong>4.1.2.5. Kiusamise tagaj&auml;rjed<\/strong><\/h4><p>&nbsp;<\/p><p>Kiusamine v&auml;givalla alaliigina kahjustab kogu gruppi, kuna see m&otilde;jutab k&otilde;igi osapoolte arengut ja heaolu. Seet&otilde;ttu tuleb kiusamise ennetamisel v&otilde;i sellesse sekkumisel tegeleda kogu r&uuml;hma v&otilde;i klassiga korraga. Kiusamise tagaj&auml;rjed pooltele v&otilde;ivad olla j&auml;rgmised:<\/p><ul><li><strong>Ohver: <\/strong>viha, &uuml;ksindustunne, pea- ja k&otilde;huvalud, h&auml;bi ja s&uuml;&uuml;tunne, halvad m&auml;lestused eluks, madal enesehinnang, eba&otilde;iglustunne, stress, &otilde;ppeedukuse langus, depressioon, enesevigastamine.<\/li><li><strong>Kiusamine: <\/strong>k&otilde;rge riskiga k&auml;itumine, agressiivsus, kuritegevus.<\/li><li><strong>&Uuml;lej&auml;&auml;nud r&uuml;hm: <\/strong>h&auml;bi ja s&uuml;&uuml;tunne, moraalne allak&auml;ik, passiivsus, hirm, heaolu v&auml;henemine, eba&otilde;iglustunne, stress, &otilde;ppeedukuse v&auml;henemine.<\/li><\/ul><h4><strong>4.1.2.6. Mitte p&auml;ris k&otilde;ik ei ole kiusamine<\/strong><\/h4><p>Spetsialisti ja lapsevanemana on oluline m&otilde;ista, et iga negatiivne tegevus ei ole kiusamine. Hierarhia tekib siis, kui inimesed kogunevad. Keegi peab ohjad enda k&auml;tte v&otilde;tma ja asjad liikuma panema. M&otilde;ned eelistavad olla liidrid teised aga eelistavad seisukohta mitte v&otilde;tta ja peavad seda piisavaks, et lihtsalt teada, mis toimub. T&auml;iskasvanutena peame m&auml;rkama, kas m&auml;ng v&otilde;i tegevus on k&otilde;igile lastele avatud v&otilde;i mitte. Peame &otilde;petama neile positiivset juhtimisk&auml;itumist, et tekiksid hierarhiad, kus on ruumi k&otilde;igile. &Auml;rgem unustagem ka seda, et s&otilde;bralik aasimine ja v&auml;ikesed t&uuml;lid ei ole veel kiusamine.<\/p><p>S&otilde;bralikku aasimist kasutatakse ka sotsialiseerimiseks ja &uuml;ksteise l&otilde;busal arendamisele kaasa aitamiseks. Oluline on &otilde;petada lastele, kus jookseb piir, n&auml;iteks, et kas midagi on naljakas, m&auml;&auml;rab see, kellele see on suunatud. Tuleb selgelt eristada s&otilde;bralikku aasimist nalja p&auml;rast ja tahtlikku narrimist v&otilde;i kiusamist. Kui nali on siiras ja k&otilde;ik osapooled on tegelikult l&otilde;busad, siis teeb see lapsed &otilde;nnelikuks. Kui aga naljakas s&otilde;nad m&otilde;nele lapsele haiget teevad, tuleb kohe vabandada ja sarnast k&auml;itumist tulevikus v&auml;ltida. Juhtumid, kus last kiusatakse pidevalt tahtlikult ja ta ei suuda end mingil p&otilde;hjusel kaitsta, kvalifitseeruvad kiusamisena.<\/p><p>Konfliktid on inimarengu ja &uuml;hiskondliku tegevuse loomulik osa ning need tekivad k&otilde;ikides r&uuml;hmades. Normaalseid konflikte iseloomustab pingeline olukord inimeste v&otilde;i r&uuml;hmade vahel, kus tugevused ja n&otilde;rkused on v&otilde;rdselt tasakaalus. V&otilde;rdluseks: kiusamise korral ei ole v&otilde;imusuhted tasakaalus ja sihikule v&otilde;etakse konkreetne laps. Konflikti sisuks on huvide konflikt. Erinevad inimesed tahavad erinevaid asju ja olukord v&otilde;ib muutuda intensiivseks, sest m&auml;ngu tulevad emotsioonid. Konflikt v&otilde;ib olla &uuml;ksikjuhtum, mis tekitas ebameeldivaid tundeid kas verbaalse v&otilde;i isegi f&uuml;&uuml;silise kallaletungi p&auml;rast. Konflikt muutub kiiresti kiusamiseks, kui t&auml;iskasvanud olukorda ei lahenda. Seej&auml;rel moodustavad lapsed liidud, mis hakkavad ohvrit s&uuml;steemselt v&auml;listama v&otilde;i kiusama.<\/p><h4><strong>4.1.2.7. Sallivus on otsustava t&auml;htsusega<\/strong><\/h4><p>On levinud v&auml;&auml;rarusaam, et kiusamise p&otilde;hjuseks on kas f&uuml;&uuml;siline v&auml;limus, teistest inimestest eristumine v&otilde;i mingil p&otilde;hjusel m&auml;rgatav olemine. See ei ole p&auml;ris nii. Lapsed ise mainivad kiusamise p&otilde;hjustena igavust, v&otilde;imu, k&auml;ttemaksu, armukadedust, populaarsust ja hirmu grupist v&auml;ljaj&auml;&auml;mise ees.<\/p><p>Grupi madal taluvusl&auml;vi ja ranged reeglid selle kohta, mida pidada &bdquo;&otilde;igeks&#8223; ja &bdquo;valeks&#8223;, p&otilde;hjustavad kiusamist. Teisest k&uuml;ljest on laste r&uuml;hmal, kus kiusamist ei ole, k&otilde;rge taluvusl&auml;vi. Iga&uuml;he identiteet, v&auml;limus, silmapaistvus, roll ja v&otilde;imed on aktsepteeritud ning peetakse enesestm&otilde;istetavaks, et iga&uuml;hel on grupis oma koht. R&uuml;hma taluvusl&auml;vi ja aktsepteerimise tase m&auml;&auml;ravad, kas kiusamine toimub v&otilde;i mitte.<\/p><p>Iga r&uuml;hma taluvusl&auml;ve m&otilde;jutavad n&auml;iteks lapsevanemad, &otilde;petajad\/spetsialistid, r&uuml;hma ajalugu, laste isiklik ajalugu, meediatarbimine, sotsiaalmeedia ja juhtimine. K&otilde;ige tugevam tegur v&otilde;ib olla igas r&uuml;hmas erinev ja seet&otilde;ttu on kiusamise lahendamise meetodid iga juhtumi puhul erinevad. K&otilde;igel, mida inimene grupile pakub, on v&auml;&auml;rtus ning see m&otilde;jutab grupi kultuuri ja atmosf&auml;&auml;ri. Just seet&otilde;ttu on oluline t&ouml;&ouml;tada v&auml;&auml;rtuskoolituste kallal laste r&uuml;hmades, eriti sallivuse parandamisel.<\/p><h3><i class=\"fa-light fas fa-balance-scale-right\"><\/i> &ndash; 4.1.3. TEEMAGA SEOTUD DISKRIMINEERIMISE OLUKORRAD &ndash; <i class=\"fa-light fas fa-balance-scale-left\"><\/i><\/h3><ul><li>Ainult &uuml;hte klassikaaslast ei kutsuta s&uuml;nnip&auml;evale ja kui kutsutakse, ei r&auml;&auml;gi temaga peol keegi.<\/li><li>M&otilde;ned klassikaaslased kipuvad last sageli t&otilde;ukama. Ema on r&auml;&auml;kinud &otilde;petajatega sellest, mis toimub, kuid nad ei tee midagi.<\/li><li>Teatud klassikaaslased lapse klassis ei v&otilde;ta teda oma seltskonnas vastu, isegi mitte tema parim s&otilde;ber.<\/li><li>Nad l&auml;ksid jalutama ja j&auml;rsku jooksid kolm neist lihtsalt minema vaid &uuml;ks neist j&auml;i maha.<\/li><li>Klassis on uus laps ja keegi ei r&auml;&auml;gi temaga.<\/li><li>Tema taga istuvad veel kaks last, kes temas r&auml;&auml;givad ja naeravad, v&otilde;i lihtsalt sosistavad ja kui ta k&uuml;sib, millest te r&auml;&auml;gite, &uuml;tlevad nad &bdquo;Mitte millestki!&#8223;<\/li><li>&bdquo;Me tegime ainult nalja!&#8223;<\/li><li>&bdquo;Kas ma v&otilde;in teiega &uuml;hineda?&#8223; -&gt; &bdquo;Ei, sa ei v&otilde;i tulla \/ meiega m&auml;ngida!&#8223;<\/li><li>Kasutades inetuid s&otilde;nu v&otilde;i h&uuml;&uuml;dnimesid teiste isikute v&auml;limuse kirjeldamise (v&auml;limus, riided&hellip;).<\/li><li>T&auml;iskasvanu on esitanud k&uuml;simuse ja &uuml;ks lastest on t&otilde;stnud k&auml;e ning tahab sellele vastata, samal ajal hakkavad teised naerma.<\/li><li>&Uuml;ks laps pildistas teist last ja jagas pilti ilma n&otilde;usolekuta.<\/li><\/ul><h3>4.1.4.<strong> HEAD N&Auml;ITED<\/strong><\/h3><p><img decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-8532 size-full\" src=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_LGTBI_people_celebrating_pride_for_kids_education_82213724-fcd3-4a16-a44e-af58de8a6bf7_1.png\" alt=\"\" width=\"1728\" height=\"864\" srcset=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_LGTBI_people_celebrating_pride_for_kids_education_82213724-fcd3-4a16-a44e-af58de8a6bf7_1.png 1728w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_LGTBI_people_celebrating_pride_for_kids_education_82213724-fcd3-4a16-a44e-af58de8a6bf7_1-300x150.png 300w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_LGTBI_people_celebrating_pride_for_kids_education_82213724-fcd3-4a16-a44e-af58de8a6bf7_1-1024x512.png 1024w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_LGTBI_people_celebrating_pride_for_kids_education_82213724-fcd3-4a16-a44e-af58de8a6bf7_1-768x384.png 768w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_LGTBI_people_celebrating_pride_for_kids_education_82213724-fcd3-4a16-a44e-af58de8a6bf7_1-20x10.png 20w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_LGTBI_people_celebrating_pride_for_kids_education_82213724-fcd3-4a16-a44e-af58de8a6bf7_1-1536x768.png 1536w\" sizes=\"(max-width: 1728px) 100vw, 1728px\"\/><\/p><p>Videod kiusamise d&uuml;naamika m&otilde;istmiseks:<\/p><ul><li><a href=\"https:\/\/youtu.be\/42sGJF33dgM\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Miks toimub kiusamine?<\/a><\/li><li><a href=\"https:\/\/youtu.be\/pDG1-BCZvTE\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Mis on kiusamine?<\/a><\/li><\/ul><h4><strong>4.1.4.1. T&otilde;husad viisid kiusamise ennetamiseks koolides<\/strong><\/h4><ul><li>P&uuml;sivate ja kaasavate suhete loomine laste ja t&auml;iskasvanute vahel.<\/li><li>Positiivse k&auml;itumiskultuuri loomine laste kollektiivis, kus nad kohtlevad &uuml;ksteist austuse ja sallivusega.<\/li><li>Laste vastastikuse hoolitsuse edendamine ning julgus sekkuda ja kaitsta kaaslast, kes seda mingil p&otilde;hjusel ise teha ei saa.<\/li><li>Tagada, et klassiruumis oleks v&auml;&auml;rtusp&otilde;hine kultuur, et p&otilde;hiv&auml;&auml;rtused (sallivus, austus, hoolivus ja julgus) muutuksid laste igap&auml;evaelu p&uuml;sivaks ja loomulikuks osaks kogu koolis veedetud aja jooksul.<\/li><li>&Otilde;petajate ja lapsevanemate teadlikkuse t&otilde;stmine t&auml;iskasvanute m&otilde;just lastevahelistele suhetele ning koost&ouml;&ouml; tugevdamine &otilde;petajate, lapsevanemate ja laste vahel.<\/li><\/ul><h3>4.1.5. <strong>VIITED<\/strong><\/h3><p>Danish School of Education (DPU), Aarhus Universit. (n.d.). Exploring Bullying in Schools (eXbus) (2007&ndash;2011). Retrieved from https:\/\/www.exbus.dk\/<\/p><p>Knoop, H., Universitet, A., Holstein, B., Universitet, S., Viskum, H., Metropol, P., &amp; Lindskov, J. (2017). <em>Elevernes faellesskab og trivsel i skolen Analyser af Den Nationale Trivselsm&aring;ling<\/em>.<\/p><p>Kofoed, J., &amp; S&oslash;ndergaard, D. (2009). <em>Mobning. Sociale Processer p&aring; Afveje<\/em>.<\/p><p>McGrath, H., &amp; Noble, T. (2006). <em>Bullying Solutions: Evidence-based Approaches to Bullying in Australian Schools<\/em>. Pearson Education Australia. Retrieved from https:\/\/books.google.ee\/books?id=HCCANgAACAAJ<\/p><p>Olweus, D. (2013). <em>Bullying at School: What We Know and What We Can Do<\/em>. John Wiley &amp; Sons.<\/p><p>Pellegrini, A. D. (2002). Bullying, Victimization, and Sexual Harassment During the Transition to Middle School. <em>Educational Psychologist &ndash; EDUC PSYCHOL<\/em>, <em>37<\/em>, 151&ndash;163. https:\/\/doi.org\/10.1207\/S15326985EP3703_2<\/p><p>Rab&oslash;l Hansen, H. (2016). <em>Parentesmetoden &ndash; t&aelig;nkestrategier mod mobning<\/em>. Dafolo.<\/p><p>Smith, P. K., Madsen, K. C., &amp; Moody, J. C. (1999). What causes the age decline in reports of being bullied at school? Towards a developmental analysis of risks of being bullied. <em>Educational Research<\/em>, <em>41<\/em>, 267&ndash;285. https:\/\/doi.org\/10.1080\/00131889904103034.1<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\/*! elementor &ndash; v3.12.2 &ndash; 23-04-2023 *\/ .elementor-widget-image{text-align:center}.elementor-widget-image a{display:inline-block}.elementor-widget-image a img[src$=&rdquo;.svg&rdquo;]{width:48px}.elementor-widget-image img{vertical-align:middle;display:inline-block} \/*! elementor &ndash; v3.12.2 &ndash; 23-04-2023 *\/ .elementor-column .elementor-spacer-inner{height:var(&ndash;spacer-size)}.e-con{&ndash;container-widget-width:100%}.e-con-inner&gt;.elementor-widget-spacer,.e-con&gt;.elementor-widget-spacer{width:var(&ndash;container-widget-width,var(&ndash;spacer-size));&ndash;align-self:var(&ndash;container-widget-align-self,initial);&ndash;flex-shrink:0}.e-con-inner&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container,.e-con-inner&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container&gt;.elementor-spacer,.e-con&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container,.e-con&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container&gt;.elementor-spacer{height:100%}.e-con-inner&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container&gt;.elementor-spacer&gt;.elementor-spacer-inner,.e-con&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container&gt;.elementor-spacer&gt;.elementor-spacer-inner{height:var(&ndash;container-widget-height,var(&ndash;spacer-size))} Kiusamine on grupin&auml;htus. Kiusamine toimub r&uuml;hmas ja selle &uuml;mbruses, kus mitmel osalejal osalejatel on erineva n&auml;htavusega rollid (ohver, kiusaja, kaasajooksikud, poolehoidjad, passiivsed pealtvaatajad,, kaitsja(d)). Kiusamine on s&uuml;stemaatiline. Tegevus kordub v&otilde;i on osa mustrist, mis [&hellip;]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":10145,"menu_order":9,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"","doc_tag":[],"class_list":["post-10349","docs","type-docs","status-publish","hentry","no-post-thumbnail"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/docs\/10349","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/docs"}],"about":[{"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/docs"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10349"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/docs\/10349\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/docs\/10145"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10349"}],"wp:term":[{"taxonomy":"doc_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/doc_tag?post=10349"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}