{"id":10294,"date":"2023-04-04T17:44:58","date_gmt":"2023-04-04T17:44:58","guid":{"rendered":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/docs\/guide-for-educators\/9-environment-influences-6369\/9-4-objectification-6530\/"},"modified":"2023-05-30T15:57:13","modified_gmt":"2023-05-30T15:57:13","slug":"9-4-objectification-6530","status":"publish","type":"docs","link":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/docs\/guide-for-educators\/9-environment-influences-6369\/9-4-objectification-6530\/","title":{"rendered":"9.4. OBJEKTISTAMINE"},"content":{"rendered":"<div data-elementor-type=\"wp-post\" data-elementor-id=\"10294\" class=\"elementor elementor-10294 elementor-6530\">\n\t\t\t\t\t\t<section class=\"elementor-section elementor-top-section elementor-element elementor-element-2773cdcf elementor-section-boxed elementor-section-height-default elementor-section-height-default\" data-id=\"2773cdcf\" data-element_type=\"section\"><div class=\"elementor-container elementor-column-gap-default\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-column elementor-col-100 elementor-top-column elementor-element elementor-element-4a25236b\" data-id=\"4a25236b\" data-element_type=\"column\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-widget-wrap elementor-element-populated\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-f596b88 elementor-widget elementor-widget-image\" data-id=\"f596b88\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"image.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"512\" src=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_a_woman_being_objectified_in_media_cartoon_aesthet_f0a13e73-a490-4f3a-9d18-1ae9a8ef28b0-1024x512.png\" class=\"attachment-large size-large wp-image-8733\" alt=\"\" srcset=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_a_woman_being_objectified_in_media_cartoon_aesthet_f0a13e73-a490-4f3a-9d18-1ae9a8ef28b0-1024x512.png 1024w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_a_woman_being_objectified_in_media_cartoon_aesthet_f0a13e73-a490-4f3a-9d18-1ae9a8ef28b0-300x150.png 300w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_a_woman_being_objectified_in_media_cartoon_aesthet_f0a13e73-a490-4f3a-9d18-1ae9a8ef28b0-768x384.png 768w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_a_woman_being_objectified_in_media_cartoon_aesthet_f0a13e73-a490-4f3a-9d18-1ae9a8ef28b0-20x10.png 20w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_a_woman_being_objectified_in_media_cartoon_aesthet_f0a13e73-a490-4f3a-9d18-1ae9a8ef28b0-1536x768.png 1536w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_a_woman_being_objectified_in_media_cartoon_aesthet_f0a13e73-a490-4f3a-9d18-1ae9a8ef28b0.png 1728w\" sizes=\"(max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"\/><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-7903eb7 elementor-widget elementor-widget-spacer\" data-id=\"7903eb7\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"spacer.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-spacer\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-spacer-inner\"><\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-4af26f6 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"4af26f6\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<ul><li>Naisi, rohkem kui mehi, hinnatakse sageli nende v&auml;limuse p&otilde;hjal, neid samastatakse nende f&uuml;&uuml;silise v&auml;limusega ja nad <strong>taandatakse vahenditeks<\/strong>, mis teenivad teiste naudingut. Seda nimetatakse <strong>objektistamiseks<\/strong>.<\/li><li>L&auml;&auml;ne &uuml;hiskonna naised &otilde;pivad juba noorena, et nende keha vaadatakse ja hinnatakse teiste poolt. Selle tulemusena hakkavad naised hindama oma keha v&auml;ljan&auml;gemist ja vastavust &uuml;hiskonna v&auml;limuse ideaalile. Seda protsessi kutsutakse <strong>enese objektistamiseks<\/strong>.<\/li><li>Objektistatud naisi ei peeta t&auml;ie&otilde;iguslikuks inimeseks, nende vaimseid oskusi peetakse v&auml;iksemaks ja arvatakse, et nad v&auml;&auml;rivad teiste poolt v&auml;hem moraalset kohtlemist.<\/li><li>On olemas seos objektistamise ja <strong>madala keha rahulolu<\/strong>, keha h&auml;bi ja s&ouml;&ouml;mish&auml;irete vahel, mida vahendab praeguste ebarealistlike kehastandardite internaliseerimine.<\/li><li>Seksualiseerimist esineb sotsiaal- ja tavameedias sagedasti (ajalehed, tv jne). Kokkupuude seksuaalselt objektistava meediaga h&otilde;lbustab noorukite esteetiliste ideaalide sisendamist ja see on seotud t&uuml;drukute enese objektistamisega. See v&otilde;ib m&otilde;jutada ka laste &uuml;ldist, seksuaalset ja emotsionaalset arengut.<\/li><\/ul><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-48f0a477 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"48f0a477\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<h3>9.4.1. SISSEJUHATUS<\/h3><p>Vastavalt Fredricksoni ja Robertsi <u>objektistamise teooriale<\/u> (1997) muutuvad naise kehaosad, tema seksuaalsed funktsioonid v&otilde;i isegi kogu keha tema olemuse absoluutseks esindajaks. Naiste v&auml;&auml;rtustamine nende seksuaalse atraktiivsuse, mitte oskuste alusel kujutab endast diskrimineerimise vormi, millega seisavad silmitsi peamiselt naised (kuid mitte ainult), kuna neid ei kohelda t&auml;ie&otilde;iguslike inimestena. See on l&auml;biv tendents, mis p&uuml;sib endiselt enamikus l&auml;&auml;ne &uuml;hiskondades.<\/p><p>Lisaks m&otilde;jutab keskendumine f&uuml;&uuml;silisele v&auml;limusele naiste sisemisi seisundeid, viies neid enese (enese v&auml;&auml;rtustamne ja vaatamine pelgalt kehana) ja teiste isikute objektistamiseni. Kuna keha muutub inimestevahelise hindamise seisukohalt nii oluliseks ja keha sotsiaalsed standardid soodustavad saledust, viib <u><a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;Objektistamine&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;Protsess, mille k&auml;igus naisi, rohkem kui mehi, hinnatakse sageli nende v&auml;limuse alusel. Neid samastatakse nende f&uuml;&uuml;silise v&auml;limusega ja nad taandatakse teiste naudinguteks m&otilde;eldud instrumentideks.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/objectification\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">objektistamine<\/a> l&otilde;puks paljudel juhtudel madala keha rahuloluga seotud emotsionaalsete ja k&auml;itumish&auml;ireteni.<\/u><\/p><h3>9.4.2. TEEMA ARENDUS<\/h3><p>Nagu jooniselt 14 n&auml;ha, m&auml;&auml;ratlevad objektistamist kaks peamist m&otilde;&otilde;det (Nussbaum, 1995):<\/p><p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/05\/NAISED.png\" alt=\"Tabla Descripci&oacute;n generada autom&aacute;ticamente\"\/><\/p><h6>Joonis 14. Objektistamise m&otilde;&otilde;tmed<\/h6><p>Peamine objektistamise vahend on <u>objektistav\/seksuaaliseeriv pilk<\/u> (Fredrickson &amp; Roberts, 1997), mis viitab rohkem v&otilde;i v&auml;hem meeste selges&otilde;nalistele hoiakutele, seksuaalsetele ettepanekutele v&otilde;i kommentaaridele, mis <strong>keskenduvad naiste f&uuml;&uuml;silisele v&auml;limusele<\/strong>. Kuigi algselt arvati, et <a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;Objektistamine&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;Protsess, mille k&auml;igus naisi, rohkem kui mehi, hinnatakse sageli nende v&auml;limuse alusel. Neid samastatakse nende f&uuml;&uuml;silise v&auml;limusega ja nad taandatakse teiste naudinguteks m&otilde;eldud instrumentideks.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/objectification\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">objektistamine<\/a> on meeste k&auml;itumine naiste suhtes, on leitud ka, et naisi on objektistatud ka naiste poolt. Aktiivsed seksuaalsed eesm&auml;rgid on oluline tegur, mis seletab paljude heteroseksuaalsete meeste poolt naiste objektistamist, kuid v&otilde;ib olla ka muid tegureid, mis aitavad kaasa naiste suuremale objektistamisele, n&auml;iteks naistevaheline konkurents.<\/p><p>Kokkupuude objektistavate kujutistega v&otilde;ib ergutada vaatajaid teisi inimesi vaadates objektistavat pilku kasutama. N&auml;iteks kui vaatajad vaatavad reklaami ja kui see objektistab naisi, siis muutub ka vaataja pilk objektistavaks ning see v&otilde;ib aktiveerida sama pilgumustri kui vaatajad inimesi reaalses elus vaatavad.<\/p><p>Seksuaalne <a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;Objektistamine&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;Protsess, mille k&auml;igus naisi, rohkem kui mehi, hinnatakse sageli nende v&auml;limuse alusel. Neid samastatakse nende f&uuml;&uuml;silise v&auml;limusega ja nad taandatakse teiste naudinguteks m&otilde;eldud instrumentideks.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/objectification\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">objektistamine<\/a> sotsiaalses suhtlemises teistega <u>v&otilde;ib k&otilde;ikuda kontiinumil<\/u>, mille &uuml;he &auml;&auml;rmuse moodustavad igap&auml;evased, vaevu m&auml;rgatavad k&auml;itumisviisid (nt objektistavad pilgud, kommentaarid v&auml;limuse kohta, salakavalad piilumised) ja teise &auml;&auml;rmuse moodustavad v&auml;givaldsed k&auml;itumisviisid (nt seksuaalne ahistamine ja kallaletung). Kuigi nii naised kui mehed v&otilde;ivad kogeda seksuaalset objektistamist, <u>teatavad naised, et kogevad seda rohkem kui mehed<\/u> (Davidson &amp; Gervais, 2015). Lisaks on m&otilde;ned naised rohkem objektistatud kui teised. Naised, kes vastavad teatud kriteeriumidele, mis on seotud seksuaalne olemisega (nt liibuvamalt istuvad, paljastavad v&otilde;i provokatiivsed r&otilde;ivad, kosmeetikatoodete suurem kasutamine), on rohkem objektistatud kui need, kes neid kriteeriume ei t&auml;ida.<\/p><p><u>Seksualiseeritud naisi peetakse nii vaimse kui ka moraalse v&otilde;imekuse poolest puudulikuks ning neid peetakse v&auml;hem p&auml;devaks, v&auml;hem inimlikuks ja tajutakse, et nad kannatavad seksuaalkuritegude puhul v&auml;hem<\/u>. Vaimse v&otilde;imekuse ja moraalse seisundi eitamine on seotud meeste suurenenud valmisolekuga nende suhtes seksuaalselt agressiivseid tegusid sooritada. Mitmed uuringud on n&auml;idanud, et katsealused, kellele n&auml;idati seksualiseeritud kujutisi teistest v&otilde;i keda &otilde;hutati teisi objektistama, hindasid neid teisi pealiskaudsemaks, v&auml;hem s&uuml;damlikuks, v&auml;hem emotsioone tundvateks, v&auml;hem professionaalselt p&auml;devaks, v&auml;hem moraalset kohtlemist v&auml;&auml;rivaks ja endast erinevaks (Heflick et al., 2011).<\/p><p><u>V&auml;limusega seotud komplimentide saamine viib naised madalama kognitiivse v&otilde;imekuseni<\/u> (Kahalon et al., 2018). Seksuaalselt objektistav pilk h&auml;irib naiste t&auml;helepanuv&otilde;imet, v&auml;hendades sujuvat tegutsemist mida m&auml;&auml;ratletakse kui rahuldust pakkuvat kogemust, mis t&auml;hendab t&auml;ielikku s&uuml;venemist mingisse tegevusse. Samuti on oluline, et sujuva tegutsemise h&auml;ired s&otilde;ltuvad sellest, mil m&auml;&auml;ral nad toetuvad &uuml;hiskonna ebarealistlikele iluideaalidele.<\/p><p><u>Naised piiravad oma kohalolekut ka omavahelises suhtluses<\/u>, r&auml;&auml;kides meessoost partneriga v&auml;hem, kui tehakse kommentaare nende v&auml;limuse kohta. Samuti on kindlaks tehtud, et <a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;Objektistamine&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;Protsess, mille k&auml;igus naisi, rohkem kui mehi, hinnatakse sageli nende v&auml;limuse alusel. Neid samastatakse nende f&uuml;&uuml;silise v&auml;limusega ja nad taandatakse teiste naudinguteks m&otilde;eldud instrumentideks.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/objectification\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">objektistamine<\/a> kutsub naisohvrites esile <u>patuseid tundeid ja suuremat r&auml;pasuse tajumist<\/u> (Baldissarri et. al., 2019).<\/p><h4><span style=\"font-size: 20.8px\">9.4.<\/span><strong>2.1. Enese objektistamine<\/strong><\/h4><p><a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;Objektistamine&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;Protsess, mille k&auml;igus naisi, rohkem kui mehi, hinnatakse sageli nende v&auml;limuse alusel. Neid samastatakse nende f&uuml;&uuml;silise v&auml;limusega ja nad taandatakse teiste naudinguteks m&otilde;eldud instrumentideks.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/objectification\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">Objektistamine<\/a> v&otilde;ib olla veelgi kahjulikum, kui naised sellist hindamist endale sisendavad ja k&auml;ivitavad enese objektistamise, mis on m&auml;&auml;ratletud <u>enda suurema t&auml;helepanuga oma kehale ja f&uuml;&uuml;silisele v&auml;limusele, mitte nende t&auml;ielikule isikule v&otilde;i muudele isikuomadustele<\/u> (Calogero et al., 2011). See v&otilde;ib p&otilde;hjustada negatiivseid emotsionaalseid, kognitiivseid ja k&auml;itumuslikke tagaj&auml;rgi, nagu keha h&auml;bi ja kehaga rahulolematus, &auml;revus v&auml;limuse suhtes, soovimatus sotsiaalsetes suhtlustes r&auml;&auml;kida v&otilde;i isegi suurem risk s&ouml;&ouml;mish&auml;irete, depressiooni ja seksuaalse v&auml;&auml;rtalituse tekkeks (Peat &amp; Muehlenkamp, 2011). T&uuml;drukud ja naised, kes kalduvad enese objektistamisele, peavad end sageli teiste seksuaalse naudingu objektideks ja kipuvad oma partnerite seksuaalseid soove enda omadest ettepoole seadma.<\/p><p><u><a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;Objektistamine&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;Protsess, mille k&auml;igus naisi, rohkem kui mehi, hinnatakse sageli nende v&auml;limuse alusel. Neid samastatakse nende f&uuml;&uuml;silise v&auml;limusega ja nad taandatakse teiste naudinguteks m&otilde;eldud instrumentideks.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/objectification\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">Objektistamine<\/a> ja enese <a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;Objektistamine&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;Protsess, mille k&auml;igus naisi, rohkem kui mehi, hinnatakse sageli nende v&auml;limuse alusel. Neid samastatakse nende f&uuml;&uuml;silise v&auml;limusega ja nad taandatakse teiste naudinguteks m&otilde;eldud instrumentideks.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/objectification\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">objektistamine<\/a> v&otilde;ivad kahjustada noorte naiste enesehinnangut<\/u>, mis on tugevalt m&auml;&auml;ratud nende f&uuml;&uuml;silise v&auml;limuse tajumisega. Enesehinnangu ja enese objektistamise suhet vahendab f&uuml;&uuml;siline atraktiivsus, nii et naised, kes ennast objektistavad ja enda atraktiivsust tunnetavad, v&otilde;ivad ajutiselt oma enesehinnangut suurendada ja vastupidi, kui nad ei atraktiivsust tunneta. Traditsiooniliselt ei ole mehi sotsialiseeritud nii, et nende v&auml;&auml;rtus vastab nende f&uuml;&uuml;silisele v&auml;limusele, mist&otilde;ttu nad p&ouml;&ouml;ravad v&auml;hem t&auml;helepanu, sellele kuidas nad v&auml;lja n&auml;evad (kuigi see on praegu muutumas). Lisaks puutuvad nad t&uuml;drukutest v&auml;hem objektistamise olukordadega kokku ja nende enesehinnang on v&auml;hem enese objektistamisega seotud.<\/p><p>Soop&otilde;histe atraktiivsuse meediaideaalide omaks v&otilde;tmine on oluline komponent mitmem&otilde;&otilde;tmelises enese objektistamise protsessis (Vandenbosch &amp; Eggermont, 2012). Iluideaalide omaks v&otilde;tmine viitab sellele, mil m&auml;&auml;ral isik peab sotsiaalseid suuruse ja v&auml;limuse norme oma v&auml;limusele sobivateks standarditeks. <u>Korduvad seksuaalse objektistamise kogemused soodustavad j&auml;rk-j&auml;rgult omaks v&otilde;tmist<\/u>. Noorukid, kes on meedia ideaalid omaks v&otilde;tnud, usuvad, et nad peaksid n&auml;gema v&auml;lja nagu kuulsused, keda nad meedias n&auml;evad ja see on vastastikuses seoses enese objektistamisega. Soospetsiifilised esteetilised mudelid m&auml;&auml;ravad, et naisi hinnatakse nende sigimisv&otilde;ime, v&otilde;rgutamise v&otilde;ime ja teistele oma sihvakate kehadega meele j&auml;rele olemise t&otilde;ttu. Meeste puhul t&auml;htsustavad ilureeglid kehalist j&otilde;udu ja oskusi.<\/p><h4><span style=\"font-size: 20.8px\">9.4.2<\/span><strong>.2. Seksualiseerimine reklaamis, televisioonis, meedias ja videom&auml;ngudes<\/strong><\/h4><p>Laste ja teismeliste &uuml;ldist seksuaalset ja emotsionaalset arengut v&otilde;ib m&otilde;jutada kokkupuude reklaami ja turundusega, mis on seksuaalsetest kujutistest k&uuml;llastunud. V&otilde;rreldes televisiooniga on <u>veebimeedial<\/u> <u>suurem m&otilde;ju enese objektistamisele<\/u> ning see on t&otilde;en&auml;oliselt seotud sotsiaalmeedia v&auml;ga interaktiivsete, inimestevaheliste ja visuaalsete omadustega (Karsay et al. 2018). <u>Teismeliste seas populaarne meediasisu ja videom&auml;ngud on t&auml;is objektistavaid pilte<\/u>, peamiselt naistest, kuid ka seksualiseerivad meediakujutised meestest on &uuml;ha levinumaks muutunud. Piltidel esinevaid kehasid hinnatakse sageli objektidena ja esteetiline v&auml;&auml;rtus on t&auml;htsam kui &uuml;kski teine aspekt (vt m&otilde;ningaid n&auml;iteid joonisel 15).<\/p><p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/una-caricatura-de-una-persona-descripcion-generad-2.png\" alt=\"Una caricatura de una persona Descripci&oacute;n generada autom&aacute;ticamente con confianza baja\"\/><\/p><h6>Joonis 15. Seksualiseerimise n&auml;ited<\/h6><p>&Uuml;ks viis, kuidas seksualiseerimine sotsiaalsetes v&otilde;rgustikes esineb, on <u>suunavad selfie&rsquo;d<\/u>, mida iseloomustab seksikas pilk, seksikas v&otilde;i poolpaljas riietus, seksikas kehahoiak ja v&auml;limus. Teismelised t&uuml;drukud, kes postitavad oma pildi Instagrami ja saavad sotsiaalselt tasustatud &bdquo;meeldimistega&#8223; (like), v&otilde;ivad saada v&otilde;imu, kuid see m&otilde;juv&otilde;im on autonoomia illusioon, sest see tugevdab seksistlikku sotsiaalset s&uuml;steemi, kus naisi hinnatakse nende v&auml;limuse alusel. Videom&auml;ngudes kujutatakse tegelasi sageli seksuaalselt paljastavate riietega v&otilde;i osaliselt alasti ning neil on sageli ebareaalsed keha proportsioonid. Need tulemused on eelk&otilde;ige seotud naissoost tegelastega, kes on rohkem seksuaalsed kui meessoost avatarid.<\/p><p>Seksualiseerimine v&otilde;ib avaldada negatiivset <strong>m&otilde;ju kehapildile<\/strong>, suurendades noorukite kehaprobleeme. <u>Seksualiseeritud meedia, nagu Instagram&rsquo;i, kasutamine on seotud naiste k&otilde;rgema v&auml;limuse hindamise, keha j&auml;lgimise ja enese objektistamisega<\/u> (Cohen et al., 2017). See juhtub, sest Instagram&rsquo;i kasutamine soodustab naiste v&auml;limuse ideaalide omaks v&otilde;tmist ja v&auml;limuse v&otilde;rdlemist. &Uuml;ha enam on t&otilde;endeid selle kohta, et see v&otilde;ib kehtida ka meeste kohta, kuigi neil kipub enese objektistamise tase madalam olema. Tundub, et tarbides f&uuml;&uuml;silist vormi r&otilde;hutavaid kujutluspilte Instagramis suureneb keha rahulolematus noortel meestel nii lihaste ideaalide omaksv&otilde;tmise kui ka v&auml;limuse v&otilde;rdluste kaudu (Fatt et al. 2019).<\/p><p>Seoses televisiooniga on selge, et populaarsed situatsioonikom&ouml;&ouml;diad j&auml;rgivad &uuml;ldiselt stereot&uuml;&uuml;pset heteroseksuaalset k&auml;sikirja (Kim et al., 2007). K&auml;sikirja oluline aspekt on meeste kinnisidee naiste keha osas ja naiste seksualiseerimine. Eeskujude j&auml;rgimine julgustab teismelisi nende mudelite tavasid omaks v&otilde;tma, suunates oma hoiakuid ja k&auml;itumist. <u>Kui nad j&auml;lgivad atraktiivseid eeskujusid v&otilde;i eakaaslasi (nt Facebook v&otilde;i filmid), kes teisi objektistavad, v&otilde;ivad noorukid t&otilde;en&auml;oliselt samuti rohkem objektistamisele kalduda<\/u>. Kuigi meedia, eriti televisiooni n&auml;ited kalduvad esitama objektistamist heteroseksuaalses kontekstis, v&otilde;ib see olla &uuml;ldistatud, nii et <u>noorukid &otilde;pivad hindama endaga samast soost s&otilde;pru nende f&uuml;&uuml;silise v&auml;limuse p&otilde;hjal<\/u>, nii et nad satuvad ts&uuml;klisse, mis j&auml;&auml;b enese objektistamise ja s&otilde;prade objektistamise vahele. Me ei tohi unustada, et eakaaslaste heakskiit on noorukite peamine motivaator. Kui nad &otilde;pivad rohkem v&auml;&auml;rtustama oma s&otilde;prade f&uuml;&uuml;silist v&auml;limust ja v&auml;hem s&otilde;prussuhete elulisemaid omadusi, nagu usaldus ning intiimsus, <u>v&otilde;ib inimestevaheliste suhete kvaliteet kahjustada saada<\/u> (Vaes et al., 2011).<\/p><p>Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ib &ouml;elda, et kui lapsed\/teismelised keskenduvad enda (ja teiste) seksualiseerimisele, mitte muudele eakohasematele tegevustele, v&otilde;ib see m&otilde;jutada nende arengu k&otilde;iki aspekte.<\/p><h4><span style=\"font-size: 20.8px\">9.4.2<\/span><strong>.3. S&ouml;&ouml;mish&auml;ired<\/strong><\/h4><p>Seksismi-objektistamise-ebarealistlike esteetiliste standardite kolmik (vt joonis 16) loob kasvulava s&ouml;&ouml;mish&auml;irete (ED) arenguks. S&ouml;&ouml;mish&auml;ired moodustavad ps&uuml;&uuml;hikah&auml;irete r&uuml;hma, mida iseloomustab muutunud suukaudse manustamise algus, tavaliselt kehakaalu kontrollimiseks, mis p&otilde;hjustab f&uuml;&uuml;silisi probleeme ja ps&uuml;hhosotsiaalse funktsioneerimise halvenemist. S&ouml;&ouml;mish&auml;irete hulka kuuluvad muu hulgas anoreksia ja buliimia. &Uuml;kski teine kliiniline patoloogia ei n&auml;ita selliseid j&auml;rjepidevaid <u>soolisi erinevusi levimuse<\/u> uuringutes nagu s&ouml;&ouml;mish&auml;ired, seega on vaieldamatu, et seksismil on sellega palju pistmist. Meeste ja naiste suhe s&ouml;&ouml;mish&auml;iretes on umbes 1:10 (Kerremans, Claes &amp; Bijttebier, 2010) ning see sooline erinevus esineb isegi nende puhul, kes ei vasta diagnostilistele kriteeriumidele, mis on noorukite seas v&auml;ga sagedane.<\/p><p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/05\/soomishaires.png\" alt=\"Diagrama Descripci&oacute;n generada autom&aacute;ticamente\"\/><\/p><h6>Figure 16. S&ouml;&ouml;mish&auml;iretele kaasaaitajad<\/h6><p>M&otilde;ned uuringud r&otilde;hutavad, et s&ouml;&ouml;mish&auml;ired on tingitud meeste ja naiste v&otilde;imud&uuml;naamika erinevustest ja alistumisvajadusest, samas kui teised r&otilde;hutavad massimeedia seksistlikku m&otilde;ju. <u>Meie &uuml;hiskonnas valitsev esteetiline mudel vahendab kindlasti seksismi ja kehakuvandi ning s&ouml;&ouml;misega seotud probleemide suhet<\/u>. Teismelised, kellel on kalduvus heasoovlikule seksismile, mis n&auml;itab seksistlikke ps&uuml;hholoogilisi tunnetusi ja k&auml;itumisviise, nagu kosmeetika kasutamine, riietus ning varajane v&otilde;rgutav k&auml;itumine, s&uuml;&uuml;distavad end, kui nende <a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;Kehakuvand&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;Kehakuvand koosneb arusaamadest, reaktsioonidest ja hinnangutest, mida inimene oma f&uuml;&uuml;silise keha kohta annab.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/body-image\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">kehakuvand<\/a> ei vasta ideaalsele k&otilde;hnuse mustrile, kasutavad s&ouml;&ouml;mish&auml;iretele iseloomulikke ebatervislikke k&auml;itumisviise (Forbes et al., 2005). Need andmed r&otilde;hutavad, kui oluline on lapsep&otilde;lves rakendada kriitilist m&otilde;tlemist seksistlike esteetiliste keha mudelite kohta, mida idealiseeritakse mitmekesises meedias.<\/p><h3><i class=\"fa-light fas fa-balance-scale-right\"><\/i> &ndash; 9.4.3. TEEMAGA SEOTUD DISKRIMINEERIVAD OLUKORRAD &ndash; <i class=\"fa-light fas fa-balance-scale-left\"><\/i><\/h3><p>M&otilde;nikord ei ole objektistamise ja diskrimineerimise vahekorda esmapilgul nii lihtne n&auml;ha ning seda varjatakse vabanemise ja v&otilde;imestamise ideede alla. Kuid iga objektistamise olukord asetab sihtm&auml;rgi teiste suhtes alav&auml;&auml;rsesse olukorda selles m&otilde;ttes, et teda hinnatakse ainult osaliselt, koos k&otilde;igi negatiivsete tagaj&auml;rgedega, mida see kaasa tuua v&otilde;ib. <a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;Objektistamine&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;Protsess, mille k&auml;igus naisi, rohkem kui mehi, hinnatakse sageli nende v&auml;limuse alusel. Neid samastatakse nende f&uuml;&uuml;silise v&auml;limusega ja nad taandatakse teiste naudinguteks m&otilde;eldud instrumentideks.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/objectification\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">Objektistamine<\/a> peegeldab deformeerunud vaate naistele ja nende rollile &uuml;hiskonnas. M&otilde;ned olukorrad:<\/p><ul><li>T&uuml;drukute r&uuml;hmad, kes suurendavad oma staatust eakaaslaste seas, laadides &uuml;les Tik-Tok (veebisait videote tarbeks) videoid, olles paljastavalt riides.<\/li><li>Teismelised t&uuml;drukud, kes rajavad oma enesehinnangu sellele, et nad on oma eakaaslastele f&uuml;&uuml;siliselt atraktiivsed.<\/li><li>T&uuml;druk, kes saab t&auml;naval k&otilde;ndides v&otilde;&otilde;rastelt oma f&uuml;&uuml;silise v&auml;limuse kohta kommentaare.<\/li><li>H&uuml;perseksuaalsed kost&uuml;&uuml;mid t&uuml;drukutele, n&auml;iteks &otilde;e kost&uuml;&uuml;m, mis poisile koosneb p&uuml;kstest ja s&auml;rgist ning t&uuml;drukule l&uuml;hikesest, dekolteega varustatud kleidist.<\/li><li>T&uuml;druk, kes valiti v&auml;limuse p&auml;rast oma klassi esindajaks. Valimisel ei kaaluta muid oskusi, mis v&otilde;ivad selle rolli jaoks olulisemad olla ning diskrimineeritakse ka teisi v&auml;hem atraktiivseid kandidaate, kes v&otilde;iksid samuti esindajaks sobida.<\/li><\/ul><h3>9.4.4. HEAD N&Auml;ITED<\/h3><p><img decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-8532 size-full\" src=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_LGTBI_people_celebrating_pride_for_kids_education_82213724-fcd3-4a16-a44e-af58de8a6bf7_1.png\" alt=\"\" width=\"1728\" height=\"864\" srcset=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_LGTBI_people_celebrating_pride_for_kids_education_82213724-fcd3-4a16-a44e-af58de8a6bf7_1.png 1728w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_LGTBI_people_celebrating_pride_for_kids_education_82213724-fcd3-4a16-a44e-af58de8a6bf7_1-300x150.png 300w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_LGTBI_people_celebrating_pride_for_kids_education_82213724-fcd3-4a16-a44e-af58de8a6bf7_1-1024x512.png 1024w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_LGTBI_people_celebrating_pride_for_kids_education_82213724-fcd3-4a16-a44e-af58de8a6bf7_1-768x384.png 768w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_LGTBI_people_celebrating_pride_for_kids_education_82213724-fcd3-4a16-a44e-af58de8a6bf7_1-20x10.png 20w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_LGTBI_people_celebrating_pride_for_kids_education_82213724-fcd3-4a16-a44e-af58de8a6bf7_1-1536x768.png 1536w\" sizes=\"(max-width: 1728px) 100vw, 1728px\"\/><\/p><ul><li>Kasutage &auml;ra &otilde;pilastele tuttavaid audio-visuaalseid materjale (reklaamid, Instagram, telesaated), et avastada ja anal&uuml;&uuml;sida seksistlikku, objektistavat ja seksuaalset sisu.<\/li><li>Julgustage kriitilist m&otilde;tlemist.<\/li><li>V&auml;ltige kommentaare ja komplimente, mis keskenduvad f&uuml;&uuml;silisele v&auml;limusele.<\/li><\/ul><h3>9.4.5. ALLIKAD<\/h3><p>Baldissarri, C., Andrighetto, L., Gabbiadini, A., Valtorta, R. R., Sacino, A., &amp; Volpato, C. (2019). Do Self-Objectified Women Believe Themselves to Be Free? Sexual Objectification and Belief in Personal Free Will. <em>Frontiers of Psychology, 10<\/em>, 1867. doi: 10.3389\/fpsyg.2019.01867<\/p><p>Calogero, R. M., Tantleff-Dunn, S. E., &amp; Thompson, J. (2011). Self-objectification in women: causes, consequences, and counteractions. American Psychological Association.<\/p><p>Cohen, R., Newton-John, T., &amp; Slater, A. (2017). The relationship between Facebook and Instagram appearance-focused activities and body image concerns in young women. Body Image, 23, 183&ndash;187. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1016\/j.bodyim.2017.10.002\">https:\/\/doi.org\/10.1016\/j.bodyim.2017.10.002<\/a><\/p><p>Davidson, M. M., &amp; Gervais, S. J. (2015). Violence Against Women Through the Lens of Objectification Theory. <em>Violence Against Women, 21 (3)<\/em>, 330-354.<\/p><p>Forbes, G. B., Adams-Curtis, L. E., Jobe, R. L., White, K. B., Revak, J., Zivcic-Becirevic, L., &amp; Pokrajac-Bulian, A. (2005). Body dissatisfaction in college women and their mothers: Cohort effects, developmental effects, and the infl uences of body size, sexism, and the thin body idea. Sex Roles, 53, 281-296.<\/p><p>Fredrickson, B. L., &amp; Roberts, T. A. (1997). Objectification theory: Toward understanding women&rsquo;s lived experiences and mental health risks. Psychology of Women Quarterly, 21, 173&ndash;206. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1111\/j.1471-6402.1997.tb00108.x\">https:\/\/doi.org\/10.1111\/j.1471-6402.1997.tb00108.x<\/a><\/p><p>Heflick, N. A., Goldenberg, J. L., Cooper, D. P., &amp; Puvia, E. (2011). From women to objects: Appearance focus, target gender, and perceptions of warmth, morality and competence. Journal of Experimental Social Psychology, 47, 572&ndash;581. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1016\/j\">https:\/\/doi.org\/10.1016\/j<\/a>. jesp.2010.12.020<\/p><p>Kahalon, R., Shnabel, N., &amp; Becker, J. C. (2018). Positive stereo-types, negative outcomes: Reminders of the positive compo-nents of complementary gender stereotypes impairperformance in counter-stereotypical tasks. British Journal of Social Psychology, 57, 482&ndash;502. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1111\/\">https:\/\/doi.org\/10.1111\/<\/a> bjso.12240<\/p><p>Karsay, K., Knoll, J., &amp; Matthes, J. (2017). Sexualizing media use and self-objectification: A meta-analysis. Psychology of Women Quarterly, advance online publication, 42, 9&ndash;28. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10\">https:\/\/doi.org\/10<\/a>. 1177\/0361684317743019.<\/p><p>Kerremans, A, Claes, L., &amp; Bijttebier, P. (2010). Disordered eating in adolescent males and females: Associations with temperament, emotional and behavioural problems, and perceived self-competence. Personality and Individual Differences, 49, 955-960.<\/p><p>Kim, J. L., Sorsoli, C. L., Collins, K., Zylbergold, B. A., Schooler, D., &amp; Tolman, D. L. (2007). From sex to sexuality: Exposing the heterosexual script on primetime network television. Journal of Sex Research, 44, 145&ndash;157. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1080\/00224490701263660\">https:\/\/doi.org\/10.1080\/00224490701263660<\/a><\/p><p>Nussbaum, M. (1995). Objectification. Philos. Public Aff. 24(4), 249&ndash;291. doi:10.1111\/j.1088-4963.1995.tb00032.x<\/p><p>Peat, C. M., &amp; Muehlenkamp, J. J. (2011). Self-objectification, disordered eating, and depression: A test of mediational pathways. Psychology of Women Quarterly, 35(3), 441&ndash;450. https:\/\/doi.org\/10.1177\/0361684311400389<\/p><p>Vandenbosch, L., &amp; Eggermont, S. (2012). Understanding sexual objectification: A comprehensive approach toward media exposure and girls&rsquo; internalization of beauty ideals, self&#8208;objectification, and body surveillance. Journal of Communication, 62, 869-887. doi:10.1111\/j.1460-2466.2012.01667.x<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\/*! elementor &ndash; v3.12.2 &ndash; 23-04-2023 *\/ .elementor-widget-image{text-align:center}.elementor-widget-image a{display:inline-block}.elementor-widget-image a img[src$=&rdquo;.svg&rdquo;]{width:48px}.elementor-widget-image img{vertical-align:middle;display:inline-block} \/*! elementor &ndash; v3.12.2 &ndash; 23-04-2023 *\/ .elementor-column .elementor-spacer-inner{height:var(&ndash;spacer-size)}.e-con{&ndash;container-widget-width:100%}.e-con-inner&gt;.elementor-widget-spacer,.e-con&gt;.elementor-widget-spacer{width:var(&ndash;container-widget-width,var(&ndash;spacer-size));&ndash;align-self:var(&ndash;container-widget-align-self,initial);&ndash;flex-shrink:0}.e-con-inner&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container,.e-con-inner&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container&gt;.elementor-spacer,.e-con&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container,.e-con&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container&gt;.elementor-spacer{height:100%}.e-con-inner&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container&gt;.elementor-spacer&gt;.elementor-spacer-inner,.e-con&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container&gt;.elementor-spacer&gt;.elementor-spacer-inner{height:var(&ndash;container-widget-height,var(&ndash;spacer-size))} Naisi, rohkem kui mehi, hinnatakse sageli nende v&auml;limuse p&otilde;hjal, neid samastatakse nende f&uuml;&uuml;silise v&auml;limusega ja nad taandatakse vahenditeks, mis teenivad teiste naudingut. Seda nimetatakse objektistamiseks. L&auml;&auml;ne &uuml;hiskonna naised &otilde;pivad juba noorena, et nende keha [&hellip;]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":10152,"menu_order":31,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"","doc_tag":[],"class_list":["post-10294","docs","type-docs","status-publish","hentry","no-post-thumbnail"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/docs\/10294","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/docs"}],"about":[{"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/docs"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10294"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/docs\/10294\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/docs\/10152"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10294"}],"wp:term":[{"taxonomy":"doc_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/doc_tag?post=10294"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}