{"id":10242,"date":"2023-04-28T18:10:45","date_gmt":"2023-04-28T18:10:45","guid":{"rendered":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/docs\/guide-for-families\/5-communication-8816\/5-1-how-to-communicate-educators-students-8913\/"},"modified":"2023-05-30T19:04:45","modified_gmt":"2023-05-30T19:04:45","slug":"5-1-how-to-communicate-educators-students-8913","status":"publish","type":"docs","link":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/docs\/guide-for-families\/5-communication-8816\/5-1-how-to-communicate-educators-students-8913\/","title":{"rendered":"5.1. KUIDAS SUHELDA: VANEMAD &#8211; LAPS"},"content":{"rendered":"<div data-elementor-type=\"wp-post\" data-elementor-id=\"10242\" class=\"elementor elementor-10242 elementor-8913\">\n\t\t\t\t\t\t<section class=\"elementor-section elementor-top-section elementor-element elementor-element-d7312b5 elementor-section-boxed elementor-section-height-default elementor-section-height-default\" data-id=\"d7312b5\" data-element_type=\"section\"><div class=\"elementor-container elementor-column-gap-default\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-column elementor-col-100 elementor-top-column elementor-element elementor-element-782d4b4\" data-id=\"782d4b4\" data-element_type=\"column\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-widget-wrap elementor-element-populated\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-cc69ccc elementor-widget elementor-widget-image\" data-id=\"cc69ccc\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"image.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"512\" src=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_a_kid_and_an_educator_talking_cartoon_aesthetic_3f2f3cad-a956-499f-a7d0-2036d0a0d4ca_1-1024x512.png\" class=\"attachment-large size-large wp-image-9365\" alt=\"\" srcset=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_a_kid_and_an_educator_talking_cartoon_aesthetic_3f2f3cad-a956-499f-a7d0-2036d0a0d4ca_1-1024x512.png 1024w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_a_kid_and_an_educator_talking_cartoon_aesthetic_3f2f3cad-a956-499f-a7d0-2036d0a0d4ca_1-300x150.png 300w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_a_kid_and_an_educator_talking_cartoon_aesthetic_3f2f3cad-a956-499f-a7d0-2036d0a0d4ca_1-768x384.png 768w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_a_kid_and_an_educator_talking_cartoon_aesthetic_3f2f3cad-a956-499f-a7d0-2036d0a0d4ca_1-20x10.png 20w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_a_kid_and_an_educator_talking_cartoon_aesthetic_3f2f3cad-a956-499f-a7d0-2036d0a0d4ca_1-1536x768.png 1536w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_a_kid_and_an_educator_talking_cartoon_aesthetic_3f2f3cad-a956-499f-a7d0-2036d0a0d4ca_1.png 1728w\" sizes=\"(max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"\/><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-1901bd5 elementor-widget elementor-widget-spacer\" data-id=\"1901bd5\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"spacer.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-spacer\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-spacer-inner\"><\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-91b8bc8 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"91b8bc8\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<ul><li>Turvalisema ruumi loomine oma lastele, et nad saaksid otsida oma sooidentiteeti ja soolist enesev&auml;ljendust v&auml;ljendust, v&otilde;ib muuta oluliselt nende elu ja taju<\/li><li>Harige end soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse, sooidentiteedi ja sooliste enesev&auml;ljenduste teemadel, et saaksite olla oma laste jaoks olemas nende avastamis- ja kasvuprotsessi ajal<\/li><li>Oluline on luua keskkond, kus teie lapsed saavad vabalt seada kahtluse alla soo, <a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;Soorollid&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;&Uuml;hiskondlikud ettekujutused sellest, mida peaksid &uuml;hest v&otilde;i teisest soost inimesed oma elus tegema, kuidas elama, milliseid rolle t&auml;itma jne.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/gender-roles\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">soorollid<\/a>\/identiteedi\/v&auml;ljenduse<\/li><li>Igal lapsel on erinev suhtlemisstiil. Mida varem te selle kindlaks teete, seda kiiremini saate olla olemas, et toetada neid viisil, mis on nende jaoks k&otilde;ige t&otilde;husam<\/li><\/ul><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-5d943fa elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"5d943fa\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<h3>5.1.1.<strong> SISSEJUHATUS<\/strong><\/h3><p>Soolist v&otilde;rd&otilde;iguslikkust saab &otilde;petada ja saavutada, kui saadakse aru soolisest ja seksuaalsest identiteedist. V&otilde;rd&otilde;iguslikkusest r&auml;&auml;kimiseks on vaja teada, kes on elanikkonnas esindatud, kellel ei ole samu privileege, juurdep&auml;&auml;suv&otilde;imalusi kui nende vastaspoolel. Selleks v&otilde;ib teie bioloogilise soo ja sotsiaalse soo loomise v&otilde;i avastamise protsessi m&otilde;istmine aidata m&otilde;ista sugude ja seksuaalsete identiteetide rohkust.<\/p><h3>5.1.2.<strong> TEEMA ARENDUS<\/strong><\/h3><p>&nbsp;<\/p><p>T&auml;nu heteronormatiivsele &uuml;hiskonnale, kus me elame, on lastel v&auml;ga lihtne segadusse sattuda v&otilde;i hakata tundma, nagu oleks neil midagi viga lihtsalt sellep&auml;rast, et nad ei mahu binaarsetesse sotsiaalsetesse konstruktsioonidesse. Need konstruktsioonid on olemas k&otilde;iges meid &uuml;mbritsevas, alustades meie pere ja s&otilde;prade ringist, sotsiaalmeediast, filmidest, m&auml;ngudest jne. Sel p&otilde;hjusel on lapsevanematel ja kasvatajatel oluline roll laste avastamisprotsessis.<\/p><p>Perekeskkonna sees v&otilde;ib see roll keskenduda kahele peamisele teemale: avatud suhtlemine ja ohutus. Julgustades lapsi asju kahtluse alla seadma, neid valju h&auml;&auml;lega v&auml;ljendama ja seisma selle eest, millesse nad usuvad koos turvalisema ruumi loomisega, v&otilde;ib see nende arengus nii isiklikul kui ka &uuml;hiskondlikul tasandil olulist rolli m&auml;ngida.<\/p><p>Kui soovite luua igale lapsele sooliselt kaasava ruumi, v&otilde;ivad m&otilde;ned aspektid teid aidata:<\/p><ul><li>Turvalisema ruumi loomine,<\/li><li>Veas&otilde;braliku keskkonna loomine,<\/li><li>Nende <a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;V&otilde;imestamine&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;Lapsed pannakse tundma, et nad v&otilde;ivad olla need, kes nad tahavad olla, ilma igasuguse s&uuml;&uuml;tunde, h&auml;bi v&otilde;i kahtluseta, ning saavad end r&uuml;hmas t&auml;ielikult realiseerida ja minna r&uuml;hmast v&auml;lismaailma suurema enesekindlusega.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/empowerment\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">v&otilde;imestamine<\/a>,<\/li><li>&Otilde;petades neid avameelselt suhtlema.<\/li><\/ul><h4><strong>5.1.2.1. Eneseharimine<\/strong><\/h4><p>Esimene ja k&otilde;ige olulisem samm, mida sa saad teha, et oma lastele soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse kohta &otilde;petada, on <u>ennast harida<\/u>. Kui soovite, et teie lapsed kahtleksid v&otilde;imustruktuurides, ebav&otilde;rdsuses ja eba&otilde;igluses ning avastaksid oma identiteedi, aitab see neil n&auml;ha, kuidas ka teie seda avalikult teete. &Uuml;ks parimaid viise harida ennast teemal, olenemata sellest, kas see on sooidentiteet\/<a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;Seksuaalsus&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;Inimese loomulik osa, mis k&auml;tkeb endas eri tundeid ja k&auml;itumist &ndash; bioloogilist, erootilist, f&uuml;&uuml;silist, emotsionaalset, sotsiaalset v&otilde;i hingelist. &nbsp;Inimene v&otilde;ib kogeda oma seksuaalsust eri eluperioodil ja olukordades erinevalt.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/sexuality\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">seksuaalsus<\/a>\/n&otilde;usolek\/suhted jne, on tarbida sisu inimestelt, kes l&auml;bivad neid protsesse v&otilde;i praktiseerivad seda, mida soovite &otilde;ppida. Ole t&auml;helepanelik oma infoallikate suhtes. &Otilde;ppimine otse aktivistidelt, inimestelt <a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;LGBTQ+&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;Lesbid, geid, biseksuaalsed, transsoolised kv&auml;&auml;rid jt.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/lgbtq\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">LGBTQ+<\/a> kogukonna sees, ressurssidest, mille on loonud inimesed, keda see ebav&otilde;rdsus otseselt m&otilde;jutab (antud juhul <a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;Sooline ebav&otilde;rdsus&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;Imneb kahe sotsiaalse grupi - naiste ja meeste - erinevas osaluses otsuste tegemises, erinevas juurdep&auml;&auml;sus ressurssidele, sh rahale ja ajale, aga ka suhtev&otilde;rgustikele ja informatsioonile; erinevas staatuses; v&otilde;imus ja m&otilde;juj&otilde;us. Sooline ebav&otilde;rdsus v&auml;ljendusb kka erinevustes, mis puudutab &otilde;igusi, v&otilde;imalusi, kohustusi ja vastutust. &amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/gender-inequality\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">sooline ebav&otilde;rdsus<\/a>), on viis veenduda, et tarbitav sisu ja levik on tegelikult kinnistunud tegelikkusesse, mitte kogenematute inimeste ja\/v&otilde;i inimeste teooria v&otilde;i diskursus, keda see otseselt ei puuduta.<\/p><p>Soolise ebav&otilde;rdsuse (ja mis tahes muu teema) uurimisel on oluline saada teema kohta erinevaid vaatenurki, et omada pigem terviklikku kui piiratud vaatenurka. N&auml;iteks sooidentiteedist lugedes proovige lugeda isiklikest kogemustest ja tavadest maailma eri paigus, erinevatest religioonidest ning erinevast poliitilisest ja sotsiaalsest taustast, et m&otilde;ista, kuidas sama olukorda saab tajuda erinevalt, kui muudate kultuurilist ja\/v&otilde;i rassilist konteksti.<\/p><p>Uuringud n&auml;itavad, et enamik lapsi ei r&auml;&auml;gi oma vanematega avalikult seksist ja seksuaalsusest. Usaldusliku &otilde;hkkonna loomine v&otilde;ib seda nihutada ja &uuml;ks viis seda teha on n&auml;idata neile, harides ennast, et te m&otilde;istate neid teemasid.<\/p><h4><strong>5.1.2.2. Avatud suhtlemine<\/strong><\/h4><p>Kui r&auml;&auml;gite oma lastega soolisest v&otilde;rd&otilde;iguslikkusest, soost ja seksuaalsusest, on nende v&otilde;rdsustamine oluline osa m&otilde;istmisprotsessist. P&uuml;&uuml;dke kohandada oma k&otilde;net ja tegevusi vastavalt laste vanusele ja kultuurilisele taustale, pakkudes samal ajal vajalikku teavet. Kui te ei tea vastust nende esitatud k&uuml;simusele, proovige seda koos otsida. Nii saate ka lastele &otilde;petada, kuidas valida usaldusv&auml;&auml;rseid infoallikaid.<\/p><p>P&uuml;&uuml;dke meeles pidada, et r&auml;&auml;kimine soost ja seksist ei ole laste jaoks seksualiseeriv &ndash; t&auml;iskasvanud teevad seda. Enne lastega nendel teemadel r&auml;&auml;kimist proovige t&ouml;&ouml;tada oma isiklike piiride, k&auml;ivitajate ja uskumustega, et v&auml;ltida nende projitseerimist oma lastele kui jagate m&otilde;tteid ja tundeid, mis on seotud seksis&uuml;&uuml;ga.<\/p><h4><strong>5.1.2.3. Turvalisemad ruumid<\/strong><\/h4><p>Ei ole olemas sellist asja nagu turvaline ruum grupi (<a class=\"glossaryLink\"  aria-describedby=\"tt\"  data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;SH&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;S&ouml;&ouml;mish&auml;ired&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\"  href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/eds\/\"  target=\"_blank\"  data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]'  tabindex='0' role='link'>sh<\/a> perekonna) sees, sest on ebarealistlik arvata, et saate korraga rahuldada k&otilde;igi vajadusi ja soove. Mida saate teha, on luua turvalisem ruum, kus iga&uuml;ks saab tunda, et ta saab ennast v&auml;ljendada ja jagada oma ideid, soove ja vajadusi, kartmata hinnangute andmist.<\/p><p>Turvalisema ruumi loomise protsessis:<\/p><ul><li>P&uuml;&uuml;dke olla teadlik privileegidest ja j&otilde;ustruktuuridest.<\/li><li>Arvestage laste keskkonnaga.<\/li><li>Looge neile v&otilde;imalused teadmiste vahetuses osalemiseks. Kasutage m&auml;nge\/raamatuid\/tegevusi, et anda neile tegutsemiseks vahendeid.<\/li><li>Olge empaatiline ja kuulake aktiivselt, mida neil &ouml;elda on.<\/li><li>Andke k&otilde;igile ruumi ja aega, mida nad vajavad. M&otilde;nedel lastel kulub rohkem aega, et end mugavalt tunda ja aktiivselt aruteludes osaleda.<\/li><li>Tunnustage ja v&auml;&auml;rtustage k&otilde;igi panust grupis.<\/li><\/ul><p>Turvalisema ruumi loomine on otseselt <strong>konfliktide lahendamisega<\/strong> seotud. Kui tekib konflikt, pidage meeles, et konfliktid on emotsionaalsusest ajendatud. Kui keegi tunneb tugevaid emotsioone, andke neile ruumi nende emotsioonidega tegelemiseks ja v&otilde;ib-olla pakkuge selle protsessi ajal oma tuge. P&uuml;&uuml;dke olukorda maha rahustada, leides probleemile &uuml;hine n&auml;gemus ja lahendus. Olge valmis v&otilde;tma vahendaja roll. Lapsevanemana p&uuml;&uuml;dke konflikti k&auml;sitlemisel silmas pidada, et konflikt v&otilde;ib olla nii inimestevaheline (individuaalselt) kui ka intrapersonaalne (2 inimese\/osalise vahel).<\/p><p>Oluline on k&otilde;igepealt nende emotsioone tunnustada ja n&auml;idata neile, et p&uuml;&uuml;ate nende vaatenurka m&otilde;ista. P&auml;rast seda saate proovida aidata oma lastel kaardistada nende vajadusi ja suunata nende fookus emotsionaalselt k&uuml;ljelt ratsionaalsele\/loogilisele poolele.<\/p><p>Julgustage neid avalikult v&auml;ljendama, mida nad tunnevad ja vajavad. N&auml;idake eeskuju ja v&auml;ljendage oma tundeid ja vajadusi.<\/p><h4><strong>5.1.2.4. Veas&otilde;bralik keskkond<\/strong><\/h4><p>&nbsp;<\/p><p>Lapsed ja noored kardavad sageli vigu teha ja nende eest hinnanguid saada. Veas&otilde;braliku keskkonna loomine on hea l&auml;henemine, mis soodustab kahtlemist ja &otilde;ppimist. Ei ole &otilde;igeid ega valesid vastuseid ning k&otilde;ik on teretulnud arutelule kaasa aitama. Sellise keskkonna loomiseks julgustage lapsi kahtlema, arutlema ja m&otilde;tteid vahetama. Sel viisil tunnevad nad, et neid toetatakse &uuml;ha enam ja enam jagama, ning suunavad fookuse pigem teadmisele endale kui seda jagavale inimesele.<\/p><p>M&otilde;ned asjad, mis aitavad teil sellist keskkonda luua, on:<\/p><ul><li>Julgustage lapsi mitte vahele segama kui keegi r&auml;&auml;gib (lisage s&otilde;nalised heakskiidu\/pahameele reaktsioonid).<\/li><li>Julgustage meeldiva idee korral seda kehakeelega n&auml;itama. N&auml;iteks peopesade raputamine t&auml;hendab idee heakskiitmist\/toetamist.<\/li><li>Kui keegi teeb vea, julgustage teda vabandama ja sellest &otilde;ppima.<\/li><li>Karistuse kasutamine lahendusena ei avalda laste &otilde;ppeprotsessile positiivset m&otilde;ju. Selle asemel saate keskenduda tulevastele tegevustele, mitte vea tegemise hetkele.<\/li><li>Tuletage oma lastele meelde, et me oleme k&otilde;ik inimesed ja me peame tegema vigu, nii me &otilde;pime. On oluline, et me nendest vigadest &otilde;piksime, selle asemel et neisse kinni j&auml;&auml;da.<\/li><\/ul><h4><strong>5.1.2.5. Suhtlemine &ndash; Armastuse keeled<\/strong><\/h4><p>Igal inimesel on erinev viis v&auml;ljendada ja tunda t&auml;nulikkust, armastust ning tunnustust. Mida varem sa tead enda ja oma lapse armastuse keelt, seda lihtsam on t&ouml;&ouml;tada kommunikatsiooniprotsessi parandamise kallal. V&otilde;ttes aluseks ps&uuml;hholoogia, teame, et on olemas 5 erinevat armastuse keelt, mida inimesed kasutavad, et armastust ja tunnustust anda \/ vastu v&otilde;tta. Need on: kinnituss&otilde;nad, kvaliteetaeg, f&uuml;&uuml;siline puudutus, heateod ja kingituste tegemine\/vastuv&otilde;tmine (Chapman &amp; Campbell, 2008).<\/p><p>Need v&otilde;ivad olla n&auml;itajad selle kohta, kuidas teie lapsed tajuvad, et neid hinnatakse ja kaasatakse, ning need v&otilde;ivad h&otilde;lbustada nendega suhtlemist. Neid on lihtne m&auml;rgata, kui j&auml;lgite m&otilde;ne p&auml;eva jooksul oma lapsi ja nende reaktsioone erinevatele suhtlemisviisidele. Teise v&otilde;imalusena saate <a href=\"https:\/\/5lovelanguages.com\/quizzes\/\">internetis testi<\/a> teha, et oma seisu n&auml;ha.<\/p><ol><li><strong>Kinnituss&otilde;nu<\/strong> edastatakse verbaalses suhtluses, mis t&auml;hendab kas verbaalseid v&auml;ljendeid (nt komplimendid, kindlustunde pakkumine, positiivsed kommentaarid jne) v&otilde;i kirjalike m&auml;rkmete, kirjade jms kaudu.<\/li><li><strong>Kvaliteetaeg<\/strong> keskendub koosolemisele ja v&auml;ljendub oma l&auml;hedastega koos aja veetmises. Kuigi tegevusel ei pruugi olla suhtlemises nii olulist rolli, on aja veetmine koos prioriteetne ning seda peetakse armastuse ja\/v&otilde;i tunnustuse v&auml;ljendamise\/vastuv&otilde;tmise vormiks. Tugevate suhete loomine on otseselt seotud m&otilde;testatud sidemetega, mis tekivad f&uuml;&uuml;silise aja koos veetmise kaudu.<\/li><li><strong>F&uuml;&uuml;siline puudutus<\/strong> on armastuse mitteverbaalne v&auml;ljendus ja keskendub mitteverbaalsele suhtlemisele, keskendudes intiimsuse loomisele. Seda saab v&auml;ljendada kallistuste, hellituste, pea &otilde;lale asetamise v&otilde;i mis tahes muu f&uuml;&uuml;silise (n&otilde;ustutud) kontakti kaudu. Arvestades, et puudutus on esimene tunne, mille me omandame, kui lapseeas ja varases lapsep&otilde;lves areneme, tajuvad m&otilde;ned inimesed seda v&otilde;imena saata ja vastu v&otilde;tta emotsionaalseid signaale &uuml;mbritsevatelt inimestelt.<\/li><li><strong>Heateod<\/strong> on viis v&auml;ljendada oma tunnustust, tehes midagi inimese heaks\/jaoks, kellele soovite n&auml;idata armastust, hindamist v&otilde;i t&auml;nulikkust. See koosneb v&auml;ikestest asjadest, mida sa tead, et inimene tahaks, n&auml;iteks nende jaoks millegi valmistamine, selle p&auml;eva &uuml;he &uuml;lesande lahendamine, neile millegi toomine, nende jaoks millegi puhastamine jne.<\/li><li><strong>Kingituste tegemine\/saamine<\/strong> on k&otilde;ige populaarsem armastuskeelte seas ja on &uuml;ks v&otilde;imalus n&auml;idata oma kiindumust kellegi vastu. Kuigi see on keskendunud kingitusele endale, on see v&otilde;imalus n&auml;idata pingutust ja aega, mida kingituse ettevalmistamisel\/leidmisel teete ning n&auml;idata ka inimesele, et kuulasite nende soove ja p&ouml;&ouml;rasite neile t&auml;helepanu.<\/li><\/ol><p>Inimesed tunnevad end tavaliselt armastatuna ja\/v&otilde;i hinnatuna, kui nad tunnevad, et neist hoolitakse. S&otilde;ltumata nende vanusest tahavad inimesed tunda end kuulduna ja toetatuna ning selleks on hea algus, et teada saada, millised teod v&otilde;ivad neile neid tundeid pakkuda<\/p><h3><i class=\"fa-light fas fa-balance-scale-right\"><\/i> &ndash; 5.1.3. TEEMAGA SEOTUD DISKRIMINEERIMISE OLUKORRAD &ndash; <i class=\"fa-light fas fa-balance-scale-left\"><\/i><\/h3><p>&Uuml;tleme, et &uuml;hel p&auml;eval tuleb teie 14-aastane laps teie juurde ja &uuml;tleb teile, et ta on leidnud uue s&otilde;bra, kellel on samal ajal mitu romantilist (ja konsensuslikku) suhet, sest ta on pol&uuml;amoorne. Teie laps mainib ka, et s&otilde;ber arvab, et monogaamia ei pruugi tema jaoks hea valik olla. Teie kui monogaamne lapsevanem, kellel ei ole palju kokkupuuteid mittenormatiivsete tavade v&otilde;i muude suhtestruktuuridega, ehmatate ja hakkate temaga r&auml;&auml;kima k&otilde;igist riskidest, mida need tavad kaasa toovad, mainides k&otilde;iki negatiivseid aspekte ja seda, kuidas see v&otilde;ib m&otilde;jutada seda, kuidas inimesed teie last tajuvad. N&auml;ete, kuidas tema n&auml;gu muutub ja kuidas ta hakkab oma s&otilde;bras kahtlema ja kartma k&otilde;ike negatiivset, mis v&otilde;ib juhtuda.<\/p><p>Selles kontekstis, selle asemel, et tegutseda oma emotsioonidele tuginedes, saate aktiivselt kuulata, mida teie lapsel &ouml;elda on. Kui te ei tea teemast palju, kuid soovite teda toetada ja produktiivset vestlust pidada, v&otilde;ite astuda sammu tagasi ja &ouml;elda, et vajate natuke aega, et seda rohkem uurida, enne kui saate temaga sellest r&auml;&auml;kida. P&uuml;&uuml;dke v&auml;ltida idee tagasil&uuml;kkamist, isegi kui te ei jaga sama seisukohta. Kuulake oma lapse argumente ja pidage meeles, et kui ta teeb teadliku otsuse, on iga valik &otilde;igustatud.<\/p><p>Ja veel &uuml;ks asi. Ma arvan, et te eeldasite, et see laps on t&uuml;druk. Kui jah, siis p&uuml;&uuml;dke meeles pidada, et stereot&uuml;&uuml;bid ja pealesurutud <a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;Soorollid&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;&Uuml;hiskondlikud ettekujutused sellest, mida peaksid &uuml;hest v&otilde;i teisest soost inimesed oma elus tegema, kuidas elama, milliseid rolle t&auml;itma jne.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/gender-roles\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">soorollid<\/a> on meie peas olemas ka siis, kui me seda ei teadvusta. Selle &uuml;le aktiivselt m&otilde;tisklemine aitab kaasa soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse saavutamisele.<\/p><h3>5.1.4.<strong> HEAD N&Auml;ITED<\/strong><\/h3><p><img decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-8532 size-full\" src=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_LGTBI_people_celebrating_pride_for_kids_education_82213724-fcd3-4a16-a44e-af58de8a6bf7_1.png\" alt=\"\" width=\"1728\" height=\"864\" srcset=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_LGTBI_people_celebrating_pride_for_kids_education_82213724-fcd3-4a16-a44e-af58de8a6bf7_1.png 1728w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_LGTBI_people_celebrating_pride_for_kids_education_82213724-fcd3-4a16-a44e-af58de8a6bf7_1-300x150.png 300w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_LGTBI_people_celebrating_pride_for_kids_education_82213724-fcd3-4a16-a44e-af58de8a6bf7_1-1024x512.png 1024w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_LGTBI_people_celebrating_pride_for_kids_education_82213724-fcd3-4a16-a44e-af58de8a6bf7_1-768x384.png 768w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_LGTBI_people_celebrating_pride_for_kids_education_82213724-fcd3-4a16-a44e-af58de8a6bf7_1-20x10.png 20w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_LGTBI_people_celebrating_pride_for_kids_education_82213724-fcd3-4a16-a44e-af58de8a6bf7_1-1536x768.png 1536w\" sizes=\"(max-width: 1728px) 100vw, 1728px\"\/><\/p><h4><strong>5.1.4.1. V&auml;givallavaba suhtlemine (VVS)<\/strong><\/h4><p><strong><a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;V&auml;givallavaba suhtlemine&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;Suhtlusvorm, mis p&otilde;hineb enesega kontaktis olemisel, ausal v&auml;ljendusel, empaatilisel kohalolul, eneseempaatial ja v&otilde;imu kasutamisel.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/non-violent-communication\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">V&auml;givallavaba suhtlemine<\/a><\/strong> on suhtlemisvorm, mis p&otilde;hineb enesega &uuml;henduses olemisel, ausal v&auml;ljendusviisil, empaatilisel kohalolekul, eneseempaatial ja v&otilde;imu kasutamisel (Rosenberg, 2012). V&otilde;imu kasutamisest r&auml;&auml;kides viitame v&otilde;imele ja oskusele suunata v&otilde;i m&otilde;jutada teiste inimeste k&auml;itumist v&otilde;i s&uuml;ndmusi.<\/p><p><a class=\"glossaryLink\"  aria-describedby=\"tt\"  data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;VVS&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;V&auml;givallavaba suhtlemine. &amp;lt;em&amp;gt;Non-violent communication&amp;lt;\/em&amp;gt; (inglk) (NVC).&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\"  href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/nvc\/\"  target=\"_blank\"  data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]'  tabindex='0' role='link'>VVS<\/a> v&otilde;ib olla isiklik (sisekonfliktide jaoks v&otilde;i vabastades end kultuurilisest tingimisest\/s&uuml;&uuml;st\/h&auml;bist jne), inimestevahelised (kasutatakse teiste suhtes empaatiav&otilde;ime saavutamiseks) v&otilde;i &uuml;hiskondlikud (sinu suhe &uuml;hiskonnaga) (Rosenberg, 2012).<\/p><p>Rosenbergi (2012) andmetel on 5 peamist <a class=\"glossaryLink\"  aria-describedby=\"tt\"  data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;VVS&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;V&auml;givallavaba suhtlemine. &amp;lt;em&amp;gt;Non-violent communication&amp;lt;\/em&amp;gt; (inglk) (NVC).&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\"  href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/nvc\/\"  target=\"_blank\"  data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]'  tabindex='0' role='link'>VVS<\/a> elementi:<\/p><ul><li><strong>Teadvus<\/strong> &ndash; kas ma v&auml;ljendan end avatult ja ausalt? Kas ma kuulan aktiivselt ja hindan teiste vajadusi? Kas ma olen ise endaga &uuml;henduses?<\/li><li><strong>M&otilde;te<\/strong> &ndash; kas ma annan hinnanguid v&otilde;i s&uuml;&uuml;distusi?<\/li><li><strong>Keel<\/strong> &ndash; Kas minu s&otilde;nad on neutraalsed\/vabad kriitikast ja s&uuml;&uuml;st?<\/li><li><strong>Suhtlemine<\/strong> &ndash; Kas mu mitteverbaalne suhtlus v&auml;ljendab sama, mis mu s&otilde;nad?<\/li><li><strong>V&otilde;imu kasutamine<\/strong> &ndash; kas ma p&uuml;&uuml;an sellest inimesest v&otilde;itu saada, et saada seda, mida ma tahan? Kas ma esitan varjatud palveid v&otilde;i n&otilde;udeid?<\/li><\/ul><p>Oma lastega (v&otilde;i kellegi teisega) suheldes p&uuml;&uuml;dke m&otilde;elda nendele elementidele ja s&otilde;numile, mida p&uuml;&uuml;ate edastada. M&otilde;elge, kuidas te ennast v&auml;ljendate, oma kehakeelt, s&otilde;nu valite ja kas\/kuidas te vestluses oma v&otilde;imu kasutate<\/p><h4><strong>5.1.4.2. Aktiivne kuulamine<\/strong><\/h4><p>Hea tava on oma lapsi aktiivselt kuulata, selle asemel, et kuulata neile vastuse andmiseks. Aktiivne kuulamine t&auml;hendab oma t&auml;ieliku t&auml;helepanu pakkumist k&otilde;nelejale, p&ouml;&ouml;rates t&auml;helepanu verbaalsele ja mitteverbaalsele suhtlemisele (kehakeel). V&auml;ltige vahele segamist, eelduste tegemist v&otilde;i k&otilde;nelejale hinnangute andmist. Vastates v&otilde;ite ilmutada huvi, korrates s&otilde;numit oma s&otilde;nadega v&otilde;i esitades k&uuml;simusi, et veenduda, et m&otilde;istate s&otilde;numit, mida ta tahtis edastada. P&uuml;&uuml;dke talle kaasa tunda, asetada end tema kingadesse ja n&auml;ha olukorda tema vaatenurgast.<\/p><p>Samuti on kasulik talt k&uuml;sida, kas ta soovib n&otilde;u v&otilde;i kas ta lihtsalt tahab end maha laadida\/ kellegagi jagada. Sel viisil v&auml;ldite tarbetute arvamuste v&otilde;i n&otilde;uannete andmist ning keskendute sellele, mida teie laps teilt tegelikult vajab.<\/p><h3>5.1.5. <strong>ALLIKAD<\/strong><\/h3><p>Chapman, G., &amp; Campbell, R. (2008). The Five Love Languages of Children. In&nbsp;Google Books. Moody Publishers. Retrieved from <a href=\"https:\/\/books.google.es\/books?hl=en&amp;lr=&amp;id=ORBIZ94Uu7YC&amp;oi=fnd&amp;pg=PA5&amp;dq=teaching+love+languages+to+kids&amp;ots=Dqo5yDhcfB&amp;sig=HbaF-MdtPGMx6WkjmeNGL7v5UO8&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=teaching%20love%20languages%20to%20kids&amp;f=false\">https:\/\/books.google.es\/books?hl=en&amp;lr=&amp;id=ORBIZ94Uu7YC&amp;oi=fnd&amp;pg=PA5&amp;dq=teaching+love+languages+to+kids&amp;ots=Dqo5yDhcfB&amp;sig=HbaF-MdtPGMx6WkjmeNGL7v5UO8&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=teaching%20love%20languages%20to%20kids&amp;f=false<\/a><u>.<\/u><\/p><p>&zwnj;Rosenberg, M. (2012). Living Nonviolent Communication: Practical Tools to Connect and Communicate Skilfully in Every Situation. In&nbsp;Google Books. Retrieved from <a href=\"https:\/\/books.google.es\/books?hl=en&amp;lr=&amp;id=U4N5CwAAQBAJ&amp;oi=fnd&amp;pg=PR7&amp;dq=non+violent+communication+tools&amp;ots=7dhC4nssU3&amp;sig=2XBP6DwaspbQ3ttPk-ROXDVunuQ&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q&amp;f=false\">https:\/\/books.google.es\/books?hl=en&amp;lr=&amp;id=U4N5CwAAQBAJ&amp;oi=fnd&amp;pg=PR7&amp;dq=non+violent+communication+tools&amp;ots=7dhC4nssU3&amp;sig=2XBP6DwaspbQ3ttPk-ROXDVunuQ&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q&amp;f=false<\/a><u>.<\/u><\/p><p><strong>&nbsp;<\/strong><\/p><p>Mehta, A. (2019). Teaching Gender, Race, Sexuality: Reflections on Feminist Pedagogy. Kohljournal.press..Retrieved from <a href=\"https:\/\/kohljournal.press\/reflections-feminist-pedagogy\">https:\/\/kohljournal.press\/reflections-feminist-pedagogy<\/a>.<\/p><p>SCI Italy (2022). The Gender Effect. Retrieved from <a href=\"https:\/\/sci.ngo\/wp-content\/uploads\/resources\/our-publications\/2022_toolkit_booklet_thegendereffect-italy.pdf\">2022_toolkit_booklet_thegendereffect-italy.pdf (sci.ngo)<\/a>.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\/*! elementor &ndash; v3.12.2 &ndash; 23-04-2023 *\/ .elementor-widget-image{text-align:center}.elementor-widget-image a{display:inline-block}.elementor-widget-image a img[src$=&rdquo;.svg&rdquo;]{width:48px}.elementor-widget-image img{vertical-align:middle;display:inline-block} \/*! elementor &ndash; v3.12.2 &ndash; 23-04-2023 *\/ .elementor-column .elementor-spacer-inner{height:var(&ndash;spacer-size)}.e-con{&ndash;container-widget-width:100%}.e-con-inner&gt;.elementor-widget-spacer,.e-con&gt;.elementor-widget-spacer{width:var(&ndash;container-widget-width,var(&ndash;spacer-size));&ndash;align-self:var(&ndash;container-widget-align-self,initial);&ndash;flex-shrink:0}.e-con-inner&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container,.e-con-inner&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container&gt;.elementor-spacer,.e-con&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container,.e-con&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container&gt;.elementor-spacer{height:100%}.e-con-inner&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container&gt;.elementor-spacer&gt;.elementor-spacer-inner,.e-con&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container&gt;.elementor-spacer&gt;.elementor-spacer-inner{height:var(&ndash;container-widget-height,var(&ndash;spacer-size))} Turvalisema ruumi loomine oma lastele, et nad saaksid otsida oma sooidentiteeti ja soolist enesev&auml;ljendust v&auml;ljendust, v&otilde;ib muuta oluliselt nende elu ja taju Harige end soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse, sooidentiteedi ja sooliste enesev&auml;ljenduste teemadel, et saaksite olla [&hellip;]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":10103,"menu_order":13,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"","doc_tag":[],"class_list":["post-10242","docs","type-docs","status-publish","hentry","no-post-thumbnail"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/docs\/10242","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/docs"}],"about":[{"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/docs"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10242"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/docs\/10242\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/docs\/10103"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10242"}],"wp:term":[{"taxonomy":"doc_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/doc_tag?post=10242"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}