{"id":10136,"date":"2023-04-04T16:47:09","date_gmt":"2023-04-04T16:47:09","guid":{"rendered":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/docs\/guide-for-educators\/0-introduction-diversity-values-and-self-worth-6351\/"},"modified":"2023-05-31T18:42:05","modified_gmt":"2023-05-31T18:42:05","slug":"0-introduction-diversity-values-and-self-worth-6351","status":"publish","type":"docs","link":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/docs\/guide-for-educators\/0-introduction-diversity-values-and-self-worth-6351\/","title":{"rendered":"0. SISSEJUHATUS: MITMEKESISUSE V\u00c4\u00c4RTUSED JA ENESEV\u00c4\u00c4RIKUS"},"content":{"rendered":"<div data-elementor-type=\"wp-post\" data-elementor-id=\"10136\" class=\"elementor elementor-10136 elementor-6351\">\n\t\t\t\t\t\t<section class=\"elementor-section elementor-top-section elementor-element elementor-element-69c616d4 elementor-section-boxed elementor-section-height-default elementor-section-height-default\" data-id=\"69c616d4\" data-element_type=\"section\"><div class=\"elementor-container elementor-column-gap-default\">\n\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-column elementor-col-100 elementor-top-column elementor-element elementor-element-6f949abb\" data-id=\"6f949abb\" data-element_type=\"column\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-widget-wrap elementor-element-populated\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-d6ce356 elementor-widget elementor-widget-image\" data-id=\"d6ce356\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"image.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"512\" src=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_a_group_of_diverse_people_including_latino_asian_a_f78321c4-ef06-4628-b540-a25e38ed32da-1024x512.png\" class=\"attachment-large size-large wp-image-9309\" alt=\"\" srcset=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_a_group_of_diverse_people_including_latino_asian_a_f78321c4-ef06-4628-b540-a25e38ed32da-1024x512.png 1024w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_a_group_of_diverse_people_including_latino_asian_a_f78321c4-ef06-4628-b540-a25e38ed32da-300x150.png 300w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_a_group_of_diverse_people_including_latino_asian_a_f78321c4-ef06-4628-b540-a25e38ed32da-768x384.png 768w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_a_group_of_diverse_people_including_latino_asian_a_f78321c4-ef06-4628-b540-a25e38ed32da-20x10.png 20w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_a_group_of_diverse_people_including_latino_asian_a_f78321c4-ef06-4628-b540-a25e38ed32da-1536x768.png 1536w, https:\/\/learn.gamingee.eu\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2023\/04\/CatnessGames_a_group_of_diverse_people_including_latino_asian_a_f78321c4-ef06-4628-b540-a25e38ed32da.png 1728w\" sizes=\"(max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"\/><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-0d4a26c elementor-widget elementor-widget-spacer\" data-id=\"0d4a26c\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"spacer.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"elementor-spacer\">\n\t\t\t<div class=\"elementor-spacer-inner\"><\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-element elementor-element-1bcc14c8 elementor-widget elementor-widget-text-editor\" data-id=\"1bcc14c8\" data-element_type=\"widget\" data-widget_type=\"text-editor.default\">\n\t\t\t\t<div class=\"elementor-widget-container\">\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<p>Inim&otilde;igused on &otilde;igused, mis meil on k&otilde;igil olemas, kuna oleme inimesed,neid ei anna &uuml;kski riik. Need &uuml;ldised &otilde;igused kehtivad meile k&otilde;igile, s&otilde;ltumata rahvusest, soost, rahvuslikust v&otilde;i etnilisest p&auml;ritolust, nahav&auml;rvist, usust, keelest v&otilde;i mis tahes muust staatusest. Need &otilde;igused ulatuvad k&otilde;ige p&otilde;hilisematest &ndash; &otilde;igus elule &ndash; kuni nendeni, mis muudavad elu elamisv&auml;&auml;rseks, nagu &otilde;igus toidule, haridusele, t&ouml;&ouml;le, tervisele ja vabadusele (<a class=\"glossaryLink\"  aria-describedby=\"tt\"  data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;&Uuml;RO&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;&Uuml;hinenud Rahvaste Organisatsioon. &amp;lt;em&amp;gt;United Nations - UN&amp;lt;\/em&amp;gt; (ingl k).&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\"  href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/un\/\"  target=\"_blank\"  data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]'  tabindex='0' role='link'>&Uuml;RO<\/a>, n.d., 1948).<\/p><p>Inim&otilde;igused on p&otilde;hinormid, mis on olulised selleks, et inimesed saaksid elada turvaliselt ja v&auml;&auml;rikalt. Inim&otilde;igused kaitsevad meie elu ja keha kahjustuste eest, v&otilde;imaldades meil elada vabade inimestena ja teha erinevaid tegevusi: v&auml;ljendada end, &otilde;ppida, kohtuda s&otilde;prade ja m&otilde;ttekaaslastega..<\/p><p>Enamikes riikides on inim&otilde;igused&nbsp; lahti kirjutatud riiklikus p&otilde;hiseaduses.<\/p><p>Lapse &otilde;igused on inim&otilde;igused. Kui me r&auml;&auml;gime lapse &otilde;igustest, siis peame silmas lapse inim&otilde;igusi. Lapse &otilde;iguste konventsioon (<a class=\"glossaryLink\"  aria-describedby=\"tt\"  data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;&Uuml;RO&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;&Uuml;hinenud Rahvaste Organisatsioon. &amp;lt;em&amp;gt;United Nations - UN&amp;lt;\/em&amp;gt; (ingl k).&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\"  href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/un\/\"  target=\"_blank\"  data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]'  tabindex='0' role='link'>&Uuml;RO<\/a>, 1989) loetleb rahvusvaheliselt tunnustatud laste &otilde;igusi. Konventsiooni vastuv&otilde;tmise eesm&auml;rk oli r&otilde;hutada midagi, mida t&auml;iskasvanud kipuvad unustama: laps on inimene koos k&otilde;igi sellega kaasnevate &otilde;igustega sarnaselt t&auml;iskasvanule.&nbsp; Lapse &otilde;iguste konventsioon m&otilde;istab last &otilde;igussubjekti ehk &otilde;iguste omajana. See t&auml;hendab, et laps on indiviid, kellel on inim&otilde;igused ja kellelgi ei ole lapse &uuml;le omaniku&otilde;igusi, ka vanemal mitte.&nbsp; Lapse &otilde;igused on inim&otilde;igused. Need on &otilde;igused, mis kehtivad k&otilde;igile s&otilde;ltumata vanusest, soost, rahvusest v&otilde;i muudest tunnustest. Seega, lapsel on paljuski needsamad &otilde;igused, mis on t&auml;iskasvanutel.&nbsp; (Eesti &otilde;iguskantsler, n.d.).<\/p><p>Lapse eri&otilde;iguste vajadus tuleneb sellest, et lapsed ei suuda alati oma &otilde;igusi ja huve kaitsta, mist&otilde;ttu vajavad nad t&auml;iskasvanute abi ja kaitset. Lapsi tuleb kaitsta vaimse ja f&uuml;&uuml;silise v&auml;givalla, eba&otilde;igluse, hooletuse, v&auml;&auml;rkohtlemise, seksuaalse v&auml;&auml;rkohtlemise ja muude ohtude eest. Lisaks peavad t&auml;iskasvanud tagama, et lastel oleks olemas k&otilde;ik eluks vajalik ning looma sobivad tingimused laste oskuste ja huvide arendamiseks (<a class=\"glossaryLink\"  aria-describedby=\"tt\"  data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;&Uuml;RO&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;&Uuml;hinenud Rahvaste Organisatsioon. &amp;lt;em&amp;gt;United Nations - UN&amp;lt;\/em&amp;gt; (ingl k).&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\"  href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/un\/\"  target=\"_blank\"  data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]'  tabindex='0' role='link'>&Uuml;RO<\/a>, 1989). Sellest tulenevalt on soovitatav luua ja j&auml;rgida lastekaitse eeskirju koolides ja muudes lastega t&ouml;&ouml;tavates organisatsioonides.<\/p><p><strong>Kaks p&otilde;hiv&auml;&auml;rtust<\/strong>, mis on inim&otilde;iguste idee keskmes, on <strong>inimv&auml;&auml;rikus ja v&otilde;rdsus<\/strong>. Inimeseks olemise poolest on k&otilde;ik v&otilde;rdselt inimesed ja iga&uuml;hel on inimv&auml;&auml;rikus, mis on isiku k&otilde;igi p&otilde;hi&otilde;iguste aluseks. Inim&otilde;iguste &uuml;lddeklaratsiooni artiklis 1 on s&auml;testatud: &bdquo;K&otilde;ik inimesed s&uuml;nnivad vabade ja v&otilde;rdsetena oma v&auml;&auml;rikuselt ja &otilde;igustelt.&#8223; Artiklis 2 s&auml;testatud diskrimineerimise keeld on see, mis tagab selle v&otilde;rdsuse (<a class=\"glossaryLink\"  aria-describedby=\"tt\"  data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;&Uuml;RO&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;&Uuml;hinenud Rahvaste Organisatsioon. &amp;lt;em&amp;gt;United Nations - UN&amp;lt;\/em&amp;gt; (ingl k).&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\"  href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/un\/\"  target=\"_blank\"  data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]'  tabindex='0' role='link'>&Uuml;RO<\/a>, 1948).<\/p><p>Paljud muud v&auml;&auml;rtused saab tuletada kahest p&otilde;hiv&auml;&auml;rtusest, n&auml;iteks (Euroopa N&otilde;ukogu, n.d.):<\/p><ul><li><strong>Vabadus<\/strong>: inimese vaba tahe on oluline osa inimv&auml;&auml;rikusest. Kui meid sunnitakse tegema midagi vastu meie tahtmist, alandab see inimhinge.<\/li><li><strong>Austus<\/strong> teiste vastu: sest kui kedagi ei austata, siis ei v&auml;&auml;rtustata tema individuaalsust ja olulist v&auml;&auml;rikust.<\/li><li><strong>Mittediskrimineerimine<\/strong>: objektiivsete p&otilde;hjusteta on isikute ebav&otilde;rdne kohtlemine keelatud, keelatud on <a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;Diskrimineerimine&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;Inimeste p&otilde;hjendamatu ebav&otilde;rdne kohtlemine, mille tulemusel &uuml;ks isik satub halvemasse olukorda kui teine isik samas v&otilde;i samalaadses olukorras. Diskrimineerimine v&otilde;ib olla otsene v&otilde;i kaudne. Diskrimineerimine on otsene, kui &uuml;hte isikut koheldakse teatud tunnuse, n&auml;iteks&nbsp;rahvuse,&nbsp;rassi, nahav&auml;rvuse, usutunnistuse v&otilde;i veendumuste, vanuse,&nbsp;puude&nbsp;v&otilde;i seksuaalse s&auml;ttumuse alusel halvemini kui teist isikut samalaadses olukorras. Diskrimineerimine on kaudne, kui n&auml;iliselt neutraalne s&auml;te,&nbsp;kriteerium&nbsp;v&otilde;i tava seab &uuml;he isikute r&uuml;hma teistega v&otilde;rreldes ebasoodsamasse olukorda.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/discrimination\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">diskrimineerimine<\/a> inimestele omistatud tunnuste alusel ( sugu, rahvus, vanus, puue jms).<\/li><li><strong>Sallivus<\/strong>: sest sallimatus n&auml;itab, et erinevusi ei austata.<\/li><li><strong>&Otilde;iglus<\/strong>: sest iga&uuml;ks v&auml;&auml;rib &otilde;iglast kohtlemist<\/li><li><strong>Vastutus<\/strong>: sest teiste inimeste &otilde;iguste austamine eeldab vastutust oma tegude eest ja pingutusi oma ja k&otilde;igi &otilde;iguste realiseerimiseks.<\/li><\/ul><p><strong>Inim&otilde;igused on universaalsed,<\/strong> need kehtivad v&otilde;rdselt k&otilde;igile inimestele k&otilde;ikjal maailmas ja ilma ajaliste piiranguteta. Igal inimesel on &otilde;igus kasutada oma inim&otilde;igusi s&otilde;ltumata tema rassilisest v&otilde;i etnilisest p&auml;ritolust, nahav&auml;rvist, soost, seksuaalsest orientatsioonist, erivajadusest,, keelest, usust, poliitilistest v&otilde;i muudest veendumustest, rahvuslikust v&otilde;i sotsiaalsest p&auml;ritolust, s&uuml;nnist v&otilde;i muust staatusest. Tuleb m&auml;rkida, et inim&otilde;iguste universaalsus ei ohusta mingil moel &uuml;ksikisikute v&otilde;i erinevate kultuuride rikkalikku mitmekesisust (Euroopa N&otilde;ukogu, n.d.).<\/p><p><a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;Mitmekesisus&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;Inimese erip&auml;rast tulenev ainulaadsus, mis annab talle elukogemuse ning sellest tulenevalt potentsiaali panustada &uuml;hiskonnaellu oma unikaalse visiooni, oskuste ja kogemussega.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/diversity\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">Mitmekesisus<\/a> vajab maailma, kus k&otilde;igi sotsiaalsete gruppide inim&otilde;igused on tagatud.&nbsp;Mitmekesisuse austamine seisneb inim&otilde;iguste m&otilde;istmises ja kohustuses austada teiste &otilde;igusi.<\/p><p><strong><a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;Mitmekesisus&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;Inimese erip&auml;rast tulenev ainulaadsus, mis annab talle elukogemuse ning sellest tulenevalt potentsiaali panustada &uuml;hiskonnaellu oma unikaalse visiooni, oskuste ja kogemussega.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/diversity\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">Mitmekesisus<\/a><\/strong> on inimese erip&auml;rast tulenev ainulaadsus, mis annab talle elukogemuse ning sellest tulenevalt potentsiaali panustada &uuml;hiskonnaellu oma unikaalse visiooni, oskuste ja kogemustega. <a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;Mitmekesisus&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;Inimese erip&auml;rast tulenev ainulaadsus, mis annab talle elukogemuse ning sellest tulenevalt potentsiaali panustada &uuml;hiskonnaellu oma unikaalse visiooni, oskuste ja kogemussega.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/diversity\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">Mitmekesisus<\/a> on osa elust k&otilde;ikjal maailmas. Inimesed erinevad &uuml;ksteisest v&auml;limuse, p&auml;ritolu, huvide ja tegevuste, eluvalikute ja v&otilde;imete poolest, kuid meil k&otilde;igil on sama inimv&auml;&auml;rikus. Demokraatlik riik kohtleb inimesi v&otilde;rdselt ja v&otilde;tab arvesse inimeste erip&auml;ra. See t&auml;hendab, et sotsiaalsed reeglid ja normid peavad arvestama meie erinevustega, et tagada k&otilde;igile v&otilde;rdsed v&otilde;imalused ja kaasamine.<\/p><p>Kuna inim&otilde;igused on v&auml;&auml;rtusp&otilde;hised, t&auml;histab mitmekesisuse m&otilde;iste nii v&auml;&auml;rtushoiakut kui ka p&otilde;him&otilde;tet, mis suurendab sallivust ja austust erinevuste suhtes. See on &uuml;ldine p&otilde;him&otilde;te, mis n&otilde;uab erinevatesse sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvate isikute v&otilde;rdset kohtlemist.<\/p><p>Laste jaoks algab inim&otilde;iguste ja mitmekesisuse v&auml;&auml;rtustamise &otilde;ppimine varajases eas ja kodust ning see on paljuski seotud vanemate eeskujuga. Mida nooremad on lapsed, seda rohkem j&auml;ljendavad nad oma vanemate k&auml;itumismustreid ja hoiakuid. Noorukieas v&otilde;ivad arusaamad muutuda ja isegi konflikti sattuda, kuid esmane eeskuju n&auml;itamine j&auml;&auml;b vanematele.<\/p><p>Kuna inimese v&auml;&auml;rtused arenevad lapse- ja noorukieas, on vanemate ja &otilde;petajate &uuml;lesanne toetada lapse v&auml;&auml;rtuste arengut. Teadlik v&auml;&auml;rtustega tegelemine suurendab k&otilde;igi asjaosaliste v&auml;&auml;rtuskompetentsi, aitab m&otilde;testada oma arenguvajadusi, huvisid ja v&auml;&auml;rtusi, soodustab vastutustundlikku k&auml;itumist, arvamuse kujundamist ja adekvaatset enesehinnangut. Koolid, mis seavad v&auml;&auml;rtuskasvatuse esikohale, leiavad, et sellise r&otilde;huasetuse tulemuseks on ka &otilde;pilaste huvi &otilde;ppimise vastu ja paremad &otilde;pitulemused. Lisaks v&auml;ljendub t&otilde;hus v&auml;&auml;rtuskasvatus kooli &uuml;ldises &otilde;hkkonnas, pingevabas ja heatahtlikus suhtlemises, lugupidamises enda ja teiste vastu, kooli t&ouml;&ouml;tajate pidevas eneset&auml;iendamises, t&otilde;husas koost&ouml;&ouml;s k&otilde;igi koolikogukonna osapoolte vahel ning vastastikuses austuses (Tartu &Uuml;likooli eetikakeskus, 2014).<\/p><p>Inimesed kui sotsiaalsed olendid &otilde;pivad teiste inimestega suhtlemisest ja loovad pilti maailmast ja endast. Terved ja turvalised suhted vanema(te)ga v&otilde;i hooldajatega loovad aluse usaldusele maailma ja teiste inimeste vahel ning lapse enda identiteedile. Vanemad saavad lapse enesehinnangu ja enesev&auml;&auml;rtuse arengut toetada mitmel viisil, n&auml;iteks v&auml;ljendades oma positiivseid tundeid (&bdquo;ma hoolin sinust v&auml;ga&#8223;, &bdquo;ma olen sinuga rahul&#8223;), tunnustades lapse pingutusi ja saavutusi (&bdquo;sa v&otilde;id enda &uuml;le uhke olla, sest&hellip;&#8223;), aidates lapsel ennast tundma &otilde;ppida arutelu kaudu (&bdquo;mida sa arvad?&#8223;, &bdquo;mida sa tundsid?&#8223;), kaitstes last eba&otilde;igluse eest (&uuml;tle, et juhtunu ei olnud lapse viga\/s&uuml;&uuml;), jagades vastutust ja usaldust (kinnita, et sa usud oma lapsesse, lase lastel ennast ise aidata). Teadlased on j&otilde;udnud j&auml;reldusele, et kui vanemad on lapse suhtes t&auml;helepanelikud, avatud ja hoolivad, loovad nad turvalise kasvukeskkonna, mis omakorda aitab kujundada lapse k&otilde;rgemat enesehinnangut. Laps kasvab enesekindlaks ja austab ennast ning teisi. Tulevikus suudavad nad paremini toime tulla nii raskustega kui ka ebameeldivate olukordadega, suhtuvad endasse positiivselt, usuvad oma v&otilde;imetesse ja suudavad nautida teiste inimeste edusamme. Nad suudavad ka enda ja oma seisukohtade eest seista ning on valmis tunnistama oma vigu (Tervise Arengu Instituut, 2019).<\/p><h5>Tervikliku seksuaalhariduse roll<\/h5><p>Laste enesehinnangut ja arengut saab toetada tervikliku seksuaalkasvatusega. Seksuaalkasvatus algab juba varases lapsep&otilde;lves ning kulgeb l&auml;bi nooruki- ja t&auml;iskasvanuea. Traditsiooniliselt on seksuaalkasvatus keskendunud seksuaalsusega seotud v&otilde;imalikele riskidele, nagu soovimatu rasedus ja seksuaalsel teel levivad nakkused (<a class=\"glossaryLink\"  aria-describedby=\"tt\"  data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;WHO&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;&amp;lt;em&amp;gt; World Health Organisation&amp;lt;\/em&amp;gt; (ingl k). Maailma Terviseorganisatsioon.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\"  href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/who\/\"  target=\"_blank\"  data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]'  tabindex='0' role='link'>WHO<\/a> (Maailma Terviseorganisatsiooni)) Euroopa Regionaalb&uuml;roo ja BZgA, 2010).Terviklik seksuaalkasvatus p&otilde;hineb arusaamal, et see on &nbsp;osa &uuml;ldisemast kasvatusest ja m&otilde;jutab seega lapse isiksuse arengut. Selle ennetav iseloom ei aita mitte ainult ennetada seksuaalsusega seotud negatiivseid tagaj&auml;rgi, vaid v&otilde;ib ka parandada elukvaliteeti, tervist ja heaolu. Sel viisil aitab seksuaalharidus kaasa tervise edendamisele &uuml;ldiselt.<\/p><p>Terviklik seksuaalkasvatus annab lastele ja noortele erapooletut, teaduslikult korrektset teavet seksuaalsuse k&otilde;igi aspektide kohta ning aitab neil samal ajal arendada oskusi selle teabe alusel tegutseda (Part &amp; Kull, 2018; Rutgers, 2015; <a class=\"glossaryLink\"  aria-describedby=\"tt\"  data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;WHO&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;&amp;lt;em&amp;gt; World Health Organisation&amp;lt;\/em&amp;gt; (ingl k). Maailma Terviseorganisatsioon.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\"  href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/who\/\"  target=\"_blank\"  data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]'  tabindex='0' role='link'>WHO<\/a> Euroopa Regionaalb&uuml;roo ja BZgA, 2010).<\/p><p>Laste seksuaalkasvatus peab olema lihtne ja eakohane, siis tasakaalustab see &uuml;leseksualiseeritud meedias&otilde;numeid. Laste seksuaalkasvatuses sisaduvad teemad milleks on oma kehaosade tundma&otilde;ppimine, enda ja teiste kehade v&auml;&auml;rtuslikuks tunnistamine, erinevate sugude &auml;ratundmine, tunnete v&auml;ljendamise &otilde;ppimine ning privaatsuse tajumine ja v&auml;ljendamine. Teadmised ja oskused selles valdkonnas aitavad lapsel seada piire, v&auml;ljendada oma soove, kogeda r&otilde;&otilde;mu turvalisest f&uuml;&uuml;silisest l&auml;hedusest, luua s&otilde;prussuhteid, kaitsta oma isiklikku ruumi, tunda &auml;ra (seksuaalset) v&auml;givalda, otsida vajadusel abi. Eakohane seksuaalharidus v&otilde;imaldab lastel m&otilde;ista oma seksuaalsust, suhtuda endasse ja teistesse sallivalt, positiivselt ja lugupidavalt, luua v&otilde;rdsusel ja n&otilde;usolekul p&otilde;hinevaid l&auml;hedasi suhteid ning v&otilde;tta vastutust enda ja oma partneri (seksuaal)tervise eest. T&auml;iskasvanutel on v&auml;ga oluline roll, sest nende hoiakud, k&auml;itumine ja s&otilde;nad kujundavad laste seksuaalsust (Part &amp; Kull, 2018; Rutgers, 2015).<\/p><p>Tervikliku seksuaalkasvatuse p&otilde;him&otilde;te on, et see p&otilde;hineb (seksuaalse ja reproduktiivse) inim&otilde;igustega seotud l&auml;henemisviisil ja p&otilde;hineb kindlalt soolisel v&otilde;rd&otilde;iguslikkusel, enesem&auml;&auml;ratlus&otilde;igusel ja mitmekesisuse aktsepteerimisel (Part &amp; Kull, 2018; Rutgers, 2015)<em>.<\/em><\/p><p>N&auml;iteks on terviklik seksuaalkasvatus enesestm&otilde;istetavus, et (Part &amp; Kull, 2018; Rutgers, 2015):<\/p><ul><li>Lapsel on &otilde;igus otsustada, kes tema keha puudutab.<\/li><li>Nad teavad &bdquo;ujumisriiete reeglit&#8223; (keegi ei tohi ilma lapse loata puudutada, vaadata v&otilde;i r&auml;&auml;kida ujumisriiete all olevatest kehaosadest).<\/li><li>V&otilde;ib &ouml;elda &bdquo;EI&#8223;.<\/li><li>M&otilde;ista ja arvestada, kui teine laps ei taha, et teda puudutatakse.<\/li><li>Teada, et lapsel on &otilde;igus turvalisusele ja kaitsele.<\/li><li>Olla teadlik, et m&otilde;ned inimesed ei ole head ja v&otilde;ivad olla v&auml;givaldsed.<\/li><\/ul><p>Mitte k&otilde;ik vanemad ja pered ning lastega t&ouml;&ouml;tavad inimesed ei tunne end kindlalt ega r&auml;&auml;gi lastega seksuaalsusest, kuid samal ajal soovib enamik neist, et lapsed saaksid nendel teemadel kaasaegseid teadmisi ja oskusi. On oluline, et kaasaegse ja kvaliteetse seksuaalhariduse kaudu omandaksid k&otilde;ik lapsed ja noored inimv&auml;&auml;rikust toetavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis aitavad olla terved, seista vastu ebasobivale v&otilde;i v&auml;givaldsele k&auml;itumisele, m&auml;rgata (soolist) ebav&otilde;rdsust ja seista sellele vastu, vaidlustada piiravaid soorolle ja seel&auml;bi v&auml;ltida vaimse ja f&uuml;&uuml;silise tervise kahjustamist. See annab lapsele v&otilde;imaluse kasvada inimeseks, kes suudab luua &otilde;nnelikke, pikaajalisi ja vastastikus rahuldust pakkuvaid l&auml;hisuhteid ja see on t&auml;nap&auml;eva aktiivse ja toimiva &uuml;hiskonna nurgakivi (Tartu &Uuml;likooli seksuaaltervise uuringute keskus, n.d.).<\/p><p>Inim&otilde;iguste ja laste &otilde;iguste rikkumine (nt <a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;Diskrimineerimine&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;Inimeste p&otilde;hjendamatu ebav&otilde;rdne kohtlemine, mille tulemusel &uuml;ks isik satub halvemasse olukorda kui teine isik samas v&otilde;i samalaadses olukorras. Diskrimineerimine v&otilde;ib olla otsene v&otilde;i kaudne. Diskrimineerimine on otsene, kui &uuml;hte isikut koheldakse teatud tunnuse, n&auml;iteks&nbsp;rahvuse,&nbsp;rassi, nahav&auml;rvuse, usutunnistuse v&otilde;i veendumuste, vanuse,&nbsp;puude&nbsp;v&otilde;i seksuaalse s&auml;ttumuse alusel halvemini kui teist isikut samalaadses olukorras. Diskrimineerimine on kaudne, kui n&auml;iliselt neutraalne s&auml;te,&nbsp;kriteerium&nbsp;v&otilde;i tava seab &uuml;he isikute r&uuml;hma teistega v&otilde;rreldes ebasoodsamasse olukorda.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/discrimination\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">diskrimineerimine<\/a>, kiusamine ja <a class=\"glossaryLink\" aria-describedby=\"tt\" data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;V&auml;givald&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;T&otilde;sine inim&otilde;iguste rikkumine, mis piirab inimeste &otilde;igust elule, vabadusele, turvalisusele, v&auml;&auml;rikusele, vaimsele ja f&uuml;&uuml;silisele puutumatusele ning mittediskrimineerimisele.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\" href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/violence\/\" target=\"_blank\" data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]' tabindex=\"0\" role=\"link\">v&auml;givald<\/a>) m&otilde;jutab lapse arengut kahjustavalt, s&otilde;ltuvalt sellest, millise rikkumisega on tegemist. Trauma j&auml;tab j&auml;lje laste elule.<\/p><h5>Kaasav haridus ja soolisus<\/h5><p>Enamik riike j&auml;rgib kaasava hariduse poliitikat. See on koosk&otilde;las lapse &otilde;igusega kvaliteetsele haridusele ja &otilde;ppimisele.<\/p><p>Kaasavus t&auml;hendab juba oma m&auml;&auml;ratluse j&auml;rgi, et oleme avatud k&otilde;igile, mitte piiratud teatud inimestega. Seoses sooga t&auml;hendab see, et teenused, asutused, koolid, praktikud, valitsusasutused ja muud institutsioonid v&otilde;tavad vastu k&otilde;ik lapsed, s&otilde;ltumata nende soolisest identiteedist v&otilde;i v&auml;ljendusest (Gender Spectrum, n.d.).<\/p><p>T&auml;iskasvanud saavad aidata luua sooliselt kaasavaid keskkondi ja kogukondi, pakkudes tuge, kaastunnet ja julgustust k&otilde;ikidele lastele ja teismelistele, &otilde;petades neile, et nad on olulised, toetades neid ja toetades aktiivselt soolise diskrimineerimise vastu, et luua sooliselt kaasavaid ruume, k&otilde;ik t&auml;iskasvanud peavad vastutama k&otilde;igi laste ohutuse eest, olenemata nende riietest, m&auml;nguasjadest v&otilde;i muudest soolistest v&auml;ljendusviisidest. &Uuml;leminek soolisuse kui binaarse m&otilde;iste juurest soolise spektri keeruka olemuse ulatuslikuma m&otilde;istmise poole toimub ainult k&otilde;igi t&auml;iskasvanud sidusr&uuml;hmade j&otilde;upingutustega (Gender Spectrum, n.d.).<\/p><h3>VIITED<\/h3><p>Tartu &Uuml;likooli eetikakeskus. (18. august 2014). <em>Values development.<\/em> https:\/\/www.eetika.ee\/en\/values-development-0<\/p><p>Euroopa N&otilde;ukogu. (n.d.). What are human rights? <em>Manual for Human Rights Education with Young People<\/em>. Leitud 22. septembril 2022, aadressilt https:\/\/www.coe.int\/en\/web\/compass\/what-are-human-rights-<\/p><p>Eesti &otilde;iguskantsler. (n.d.). <em>Children&rsquo;s and youth rights and responsibilities<\/em>. Leitud 22. septembril 2022, aadressilt https:\/\/www.oiguskantsler.ee\/en\/children%E2%80%99s-and-youth-rights-and-responsibilities<\/p><p>Euroopa Soolise V&otilde;rd&otilde;iguslikkuse Instituut. (n.d.). Diversity. <em>Euroopa Soolise V&otilde;rd&otilde;iguslikkuse Instituut<\/em>. Leitud 22. septembril 2022, aadressilt https:\/\/<a class=\"glossaryLink\"  aria-describedby=\"tt\"  data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;EIGE&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;Euroopa Soolise V&otilde;rd&otilde;iguslikkuse Instituut. &amp;lt;em&amp;gt;European Institute for Gender Equality&amp;lt;\/em&amp;gt; (ingl k).&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\"  href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/eige\/\"  target=\"_blank\"  data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]'  tabindex='0' role='link'>eige<\/a>.europa.eu\/thesaurus\/terms\/1085?lang=en<\/p><p>Gender Spectrum. (n.d.). <em>What Is a Gender Inclusive World<\/em>. Gender Spectrum. Leitud 7. novembril 2022, aadressilt https:\/\/www.genderspectrum.org\/articles\/what-is-a-gender-inclusive-world<\/p><p>Part, K., &amp; Kull, M. (Eds.). (2018). <em>Koolieelses eas laste seksuaalkasvatus: Keha, tunded ja turvalisus Metoodiline materjal lapse seksuaalse arengu toetamiseks<\/em>. Tervise Arengu Instituut. https:\/\/intra.tai.ee\/images\/prints\/documents\/154652678970_seksuaalkasvatus.pdf<\/p><p>Tartu &Uuml;likooli Seksuaaltervise uuringute keskus. (n.d.). <em>Seksuaalharidus<\/em>. Leitud 22. septembril 2022, aadressilt https:\/\/sisu.ut.ee\/suk\/seksuaalharidus<\/p><p>Rutgers (2015).<em> Spring Fever: Relationships and Sexual Health Education<\/em> (2015). Rutgers ja Public Health Warwickshire.<\/p><p>The National Institute for Health Development. (2019). <em>Ole toeks lapse enesehinnangu kujundamisel<\/em>. https:\/\/www.tai.ee\/et\/valjaanded\/ole-toeks-lapse-enesehinnangu-kujundamisel<\/p><p>&Uuml;hinenud Rahvaste Organisatsioon. (n.d.). <em>Human Rights<\/em>. Leitud 22. septembril 2022, aadressilt https:\/\/www.un.org\/en\/global-issues\/human-rights<\/p><p>&Uuml;hinenud Rahvaste Organisatsioon. (1948). <em>Inim&otilde;iguste &uuml;lddeklaratsioon.<\/em> https:\/\/www.un.org\/sites\/un2.un.org\/files\/2021\/03\/udhr.pdf<\/p><p>&Uuml;hinenud Rahvaste Organisatsioon. (1989). <em>Convention on the Rights of the Child, <a class=\"glossaryLink\"  aria-describedby=\"tt\"  data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;&Uuml;RO&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;&Uuml;hinenud Rahvaste Organisatsioon. &amp;lt;em&amp;gt;United Nations - UN&amp;lt;\/em&amp;gt; (ingl k).&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\"  href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/un\/\"  target=\"_blank\"  data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]'  tabindex='0' role='link'>&Uuml;RO<\/a> Peaassamblee resolutsioon 44\/25<\/em>. https:\/\/www.ohchr.org\/sites\/default\/files\/crc.pdf<\/p><p><a class=\"glossaryLink\"  aria-describedby=\"tt\"  data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;WHO&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;&amp;lt;em&amp;gt; World Health Organisation&amp;lt;\/em&amp;gt; (ingl k). Maailma Terviseorganisatsioon.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\"  href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/who\/\"  target=\"_blank\"  data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]'  tabindex='0' role='link'>WHO<\/a> Euroopa Regionaalb&uuml;roo ja BZgA. (2010). <em>Standards for Sexuality Education in Europe. A framework for policy makers, educational and health authorities and specialists<\/em>. <a class=\"glossaryLink\"  aria-describedby=\"tt\"  data-cmtooltip=\"&lt;div class=glossaryItemTitle&gt;WHO&lt;\/div&gt;&lt;div class=glossaryItemBody&gt;&amp;lt;!-- wp:paragraph --&amp;gt;&amp;lt;em&amp;gt; World Health Organisation&amp;lt;\/em&amp;gt; (ingl k). Maailma Terviseorganisatsioon.&amp;lt;br\/&amp;gt;&amp;lt;!-- \/wp:paragraph --&amp;gt;&lt;\/div&gt;\"  href=\"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/glossary\/who\/\"  target=\"_blank\"  data-gt-translate-attributes='[{\"attribute\":\"data-cmtooltip\", \"format\":\"html\"}]'  tabindex='0' role='link'>WHO<\/a> Euroopa Regionaalb&uuml;roo ja BZgA. https:\/\/www.bzga-whocc.de\/fileadmin\/user_upload\/BZgA_Standards_English.pdf<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\/*! elementor &ndash; v3.12.2 &ndash; 23-04-2023 *\/ .elementor-widget-image{text-align:center}.elementor-widget-image a{display:inline-block}.elementor-widget-image a img[src$=&rdquo;.svg&rdquo;]{width:48px}.elementor-widget-image img{vertical-align:middle;display:inline-block} \/*! elementor &ndash; v3.12.2 &ndash; 23-04-2023 *\/ .elementor-column .elementor-spacer-inner{height:var(&ndash;spacer-size)}.e-con{&ndash;container-widget-width:100%}.e-con-inner&gt;.elementor-widget-spacer,.e-con&gt;.elementor-widget-spacer{width:var(&ndash;container-widget-width,var(&ndash;spacer-size));&ndash;align-self:var(&ndash;container-widget-align-self,initial);&ndash;flex-shrink:0}.e-con-inner&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container,.e-con-inner&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container&gt;.elementor-spacer,.e-con&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container,.e-con&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container&gt;.elementor-spacer{height:100%}.e-con-inner&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container&gt;.elementor-spacer&gt;.elementor-spacer-inner,.e-con&gt;.elementor-widget-spacer&gt;.elementor-widget-container&gt;.elementor-spacer&gt;.elementor-spacer-inner{height:var(&ndash;container-widget-height,var(&ndash;spacer-size))} Inim&otilde;igused on &otilde;igused, mis meil on k&otilde;igil olemas, kuna oleme inimesed,neid ei anna &uuml;kski riik. Need &uuml;ldised &otilde;igused kehtivad meile k&otilde;igile, s&otilde;ltumata rahvusest, soost, rahvuslikust v&otilde;i etnilisest p&auml;ritolust, nahav&auml;rvist, usust, keelest v&otilde;i mis tahes [&hellip;]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":9567,"menu_order":1,"comment_status":"open","ping_status":"closed","template":"","doc_tag":[],"class_list":["post-10136","docs","type-docs","status-publish","hentry","no-post-thumbnail"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/docs\/10136","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/docs"}],"about":[{"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/docs"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10136"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/docs\/10136\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/docs\/9567"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10136"}],"wp:term":[{"taxonomy":"doc_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/doc_tag?post=10136"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}