{"id":10107,"date":"2023-04-28T17:17:56","date_gmt":"2023-04-28T17:17:56","guid":{"rendered":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/docs\/guide-for-families\/4-violence-8811\/"},"modified":"2023-05-31T18:23:38","modified_gmt":"2023-05-31T18:23:38","slug":"4-violence-8811","status":"publish","type":"docs","link":"https:\/\/learn.gamingee.eu\/et\/docs\/guide-for-families\/4-violence-8811\/","title":{"rendered":"4. V\u00c4GIVALD"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"\"<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Vägivald<\/a><\/strong> on ilmselt alati olnud osa inimeseks olemisest. Selle mõju võib näha erinevates vormides kõigis maailma paikades. Igal aastal kaotab rohkem kui miljon inimest oma elu ja paljud inimesed kannatavad mittesurmavate vigastuste tõttu, mis on põhjustatud ise tekitatud, inimestevahelisest või kollektiivsest vägivallast. Üldiselt on vägivald<\/a> kogu maailmas 15-44-aastaste inimeste seas üks peamisi surmapõhjuseid (Krug, Dahlberg, Mercy, Zwi, Lozano, 2002).<\/p>

Vägivald<\/a> <\/strong>on tõsine inimõiguste rikkumine, mis piirab inimeste õigust elule, vabadusele, turvalisusele, väärikusele, vaimsele ja füüsilisele puutumatusele ning mittediskrimineerimisele. WHO<\/a> (Krug et al., 2002) defineerib vägivalda järgmiselt: ähvardatud või tegelik füüsilise sunni või jõu tahtlik kasutamine, iseenda, teise isiku, rühma või kogukonna vastu, mille tagajärjeks on vigastus, surm, psühholoogiline kahjustus, väärareng või puue.<\/p>

Vägivald<\/a> võib põhineda inimese rassil, rahvusel, usutunnistusel, perekonnaseisul, seksuaalsel orientatsioonil, varalisel seisundil, vanusel ja sool. Kui vägivald<\/a> on suunatud muutumatute omaduste vastu, siis peetakse seda vihakuriteoks.<\/p>

Vägivald<\/a> <\/strong>on suur rahvatervise probleem. See mõjutab igal aastal miljardite inimeste elusid surma, vigastuste ja kahjulike mõjude kaudu neuroloogilistele, kardiovaskulaarsetele, immuunsusele ja muudele bioloogilistele süsteemidele. Kaitsmata vahekorda, alkoholi ja uimastite kuritarvitamist ning suitsetamist esineb sagedamini ohvrite seas, kelle puhul need aitavad kaasa eluaegsele haigestumisele ja enneaegsele suremusele. Lapsepõlves väärkoheldud isikud osalevad täiskasvanuna suurema tõenäosusega inimestevahelises vägivallas ja üritavad enesetappu teha (WHO<\/a>, 2022).<\/p>

Vägivalla tüpoloogia<\/strong><\/h5>

Siin välja pakutud tüpoloogia jagab vägivalla vägivallatsejate tunnuste alusel kolmeks laiaks kategooriaks (Butchart, Phinney, Check, Villaveces, 2004; Krug et al., 2002):<\/p>